Kohtuväline menetleja karistas T Kt 19.10.2022 koostatud otsusega LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot. T K lepinguline esindaja Jaak Siim esitas 03.11.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 19.10.2022 otsuse peale. Kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Samuti taotletakse menetluskulude hüvitamist riigieelarve vahenditest. Kokkuvõtlikult leitakse kaebuses, et tõenditest nähtuvad asjaolud, mis menetlusaluse isiku süü välistavad või viitavad vähemalt kaassüüle teiste liiklusõnnetuses osalenutega. Kaebaja leiab, et otsuses VTMS § 74 lg 1 p-le 8 nimetatud põhjenduse esitamata jätmist saab käsitada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. On leitud, et kaebuses toodud põhjustel tuleb liiklusõnnetuse põhjustajaks pidada hoopis N Šit. Samale järeldusele jõudis ka kindlustusandja. Alternatiivselt on võimalik rääkida kaassüü esinemisest. Samuti võib M Ait pidada vastutavaks LS § 46 lg 1 rikkumise eest. Neid asjaolusid tuleks karistuse mõistmisel arvestada. Otsus kuulub kaitsja hinnangul tühistamisele ka seetõttu, et selles on seoses LS § 223 lg-s 1 toodud väärteoga jäetud käsitlemata süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnuste esinemine. Kaitsja viitab oma väite põhistamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, mille kohaselt süüteo subjektiivse koosseisu tunnuse märkimata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tulenevalt menetlusaluse isiku käitumises väärteotunnuste puudumisest (RKKKo 26.11.2007 nr 3-1-1-74-07, p-d 5 ja 5.3). 2 4-22-3867 15.12.2022 kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde. Kaitsja leidis, et kogutud tõendid viitavad sellele, et selle ahelkokkupõrke põhjustaja, süüdlane oli N Š. Esineb kausaalne seos tema manöövri, mis sooritati kaitsja hinnangul liikluseeskirju rikkudes ja järgnevate sündmuste vahel, mis seisnesid kahes kokkupõrkes, milles kokku lõplikult osales kolm sõidukit. Kõikidest tõenditest on väga selgelt näha, et vaidlust polnud selles, et T K auto asend fikseeriti pärast avariid sellisena, et see oli täielikult teises sõidureas. Ükski tõend ei kinnita, et avarii toimus esimeses sõidureas. Selle kasuks võiks kaudselt rääkida ekspertiisiakt, kuid sellele lisatud jooniselt on näha, et T K sõiduk oli teises sõidureas, mis langeb kokku ka tunnistaja M Ai ütlustega. N Ši väited on tõendamata selles osas, mis puudutavad suunatule näitamist ja manöövri ohutuses veendumist. Tema väited lähevad vastuollu pardakaamera salvestuselt nähtavate asjaoludega, kust nähtub, et ta alustab manöövrit vahetult pärast seda, kui tema ees pidurdab äkitselt kollast värvi Volkswagen sõiduk. Tema äkilisele manöövrile puudus T Kl võimalus reageerida. Võib teha ühese järelduse, et T K oli avarii hetkeks juba rida vahetanud ja N Š keeras talle ootamatult ette. Kui lähtuda sellest, et T K ja N Š tegid mõlemad äkilise manöövri, tuleb õnnetuse põhjustajaks pidada N Ši, sest juhul, kui ei oleks seda äkkpidurdust toimunud, oleks T K jõudnud selle manöövri lõpule viia ja avariid poleks toimunud. Seetõttu leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsuses on jõutud valele järeldusele ja see tuleks tühistada. Lisaks märkis kaitsja, et menetleja peaks tuvastama kõik süüteokoosseisulised asjaolud samamoodi nagu kohus. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustunud leides, et kaitsja on loonud endale hüpoteesi ega ole vaadanud tõendite kogumit. Tõenditeks on videosalvestis, kahe tunnistaja ütlused, sündmusest tehtud fotod, kaebaja ütlused ja eksperdi arvamus. Kui neid kogumis vaadata, ei riimu kaebaja ütlused ühegi muu kogutud tõendiga. Kaebaja versioon on see, et tema sõitis rahulikult, tegi rahulikult vasakusse ritta manöövri ja ootamatult keeras talle paremast reast ette N Š, toimus kokkupõrge, tema jäi kohe seisma ja sõitis veel kokku tagant tulijaga. Videosalvestuselt on näha seda, et Š sõidab rahulikult omas reas, ta suudaks sõidukit peatada ohutult esimeses reas ega tee vasakusse ritta mineku manöövrit selleks, et tal oleks vajadus kokkupõrget vältida. Tal on selgelt aega panna sisse suunatuli ja ükski tõend ei lükka ümber tema selgitust, et tal oli suunatuli sees. N Ši ütlused riimuvad selgelt eksperdi arvamusega. Eksperdi arvamuse kohaselt olid mõlemad sõidukid rida vahetamas ja ta on selgitanud mismoodi ta on sõidukite asendeid kokkupõrke hetkel skeemile fikseerinud. Samuti ei riimu ühegi tõendiga ka see, et T K tegi manöövrit sujuvalt. Ka tunnistaja A ütles, et kaebaja manööver oli hästi järsk ja ootamatu. Ta märkas kaebajat alles sellel hetkel, kui kaebaja talle ette keeras, siis tema pidurdas ja toimus kokkupõrge. Tunnistaja A ütles seda, et tema Mercedese liikumist üldse tähele ei pannud, tema pööras tähelepanu liiklusvoolule ja nägi kaebaja sõidukit. Seega tunnistaja Ai ütluseid Ši käitumise osas ei saa arvesse võtta, sest tema lihtsalt ei näinud seda, ei saanudki. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul juhtus liiklusõnnetus selle tõttu, et kaebaja oli hooletu, ta ei jälginud liiklusvoogu, ta ei pannud tähele seda, et ees oli toimunud mingisugune peatumine. Märgates seda, et ta ei suuda enam ohutult sõidukit peatada, tegi ta oma sõidukiga reavahetuse manöövri vasakule, järsu manöövri, aga ei pannud tähele, et tema ees on juba reavahetuse manöövrit alustamas või alustanud Š ja sõitiski talle sisse. Tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetava teo. Selle eest on talle määratud proportsionaalne karistus ja alus selle karistuse tühistamiseks või muutmiseks puudub. Mis puutub sellesse, mis otsuse kindlustus teinud on, siis kindlustusmenetlus on tsiviilmenetluslik ja täiesti teine liik. Kindlustus on oma menetluse praegu pooleli jätnud ja seetõttu kaebusele lisatud otsust palub 3 4-22-3867 kohtuvälise menetleja esindaja mitte arvestada. Puutuvalt subjektiivsesse koosseisu märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et ei ole vaidlust üldse subjektiivse koosseisu üle. See on ilmselge, et see tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Kokkuvõtlikult palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogi, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu (RKKKo nr 3-1-1-2-16, p 9). Väärteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid tuvastatakse kohtus eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise kaudu. Õigusliku hinnangu puudulikkusega üldjuhul nende tunnuste kindlakstegemise võimatust ei kaasne (RKKKo nr 3-1-1-28-16, p 7). Seega ei too kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p-s 8 nimetatud põhjenduse esitamata jätmine kaasa VTMS § 29 lg 1 alusel menetluse lõpetamist. Samuti ei too väärteomenetluse lõpetamist kaasa kohtuvälise menetleja otsuses subjektiivse koosseisu tunnuste esinemise käsitlemata jätmine. Kaebust läbivaatav kohtunik peab lahendama kõik VTMS § 133 loetletud küsimused ning esitama otsuses õigusliku hinnangu faktilistele asjaoludele sõltumata sellest, kas kohtuvälise menetleja otsuses esinevad sellekohased minetused ja vajadusel võimalikud puudused kõrvaldama. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel juhindub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid. Liiklusõnnetuse akti nr 2654 ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt, millele on lisatud fototabel ja skeemid, toimus liiklusõnnetus Tallinnas Järvevana teel Filtri tee ühistranspordipeatuse juures 26.11.2021 ajavahemikul kella 17.45-18.05 pimedal ajal, sirgel kuival teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on kuni 70km/h. Liiklusõnnetuses osales kolm sõidukit: T K sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, millel sai kahjustada esiosa parem pool ja vasakpoolne taganurk, avanes juhipoolne turvapadi; M Ai kasutuses olev sõiduauto (omanik xxx) xxx registreerimismärgiga xxx, millel sai kahjustada parempoolne esinurk ja N Ši kasutuses olev sõiduauto (omanik A R) xxx registreerimismärgiga xxx, millel sai kahjustada vasakpoolne taganurk. Sõiduautod asusid vaatluse ajal Filtri tee ühistranspordipeatuse juures oleva Järvevana tee sõidutee vasakpoolses sõidureas suunaga Mustamäe tee poole. Sündmuskohal võeti nullpunktiks Järvevana teel suunavööndeid eraldava eraldusriba Lasnamäe poolne nurk. Nullpunktist 0,1m Lasnamäe poole asub sõiduauto xxx reg.nr xxx vasakpoolne tagaratas. Nullpunktist 1,8m Lasnamäe poole asub sõiduauto xxx reg.nr xxx 4 4-22-3867 vasakpoolne esiratas. Nullpunktist 4,7m Lasnamäe poole asub sõiduauto xxx reg.nr xxx vasakpoolne tagaratas, mis omakorda jääb Järvevana tee sõidutee vasakpoolsest servast 0,1m Filtri tee ühistranspordi peatuse poole. Nullpunktist 2,8m Mustamäe poole jääb sõiduauto xxx vasakpoolne esiratas, mis omakorda jääb Järvevana tee sõidutee vasakpoolsest servast 1,1m Filtri tee ühistranspordipeatuse poole. Nullpunktist 24,5m Mustamäe poole asub sõiduauto xxx reg.nr xxx vasakpoolne esiratas, mis omakorda jääb Järvevana tee sõidutee vasakpoolsest servast 0,4m Filtri tee ühistranspordipeatuse poole. Ekspertiisiakti nr 22E-LL0008 kohaselt on sõiduautode xxx ja xxx vastastikune asend kokkupõrke toimumisel tee ja teineteise suhtes toodud aktile lisatud programmi PC-Crash 13.0 rekonstruktsiooni skeemil. Kokkupõrke hetkel olid mõlemad sõidukid veel sõidurada vahetamas. Skeemilt nähtub, et mõlema sõiduauto vasakpoolsed tagumised rattad on sõiduridu eraldavast joonest vasakul pool, tagumised esimesed rattad on mõlemal joone peal ja parempoolsed rattad on mõlemal sõiduautol joonest paremal pool ehk paremas sõidureas. Ekspertiisiaktis on selgitatud, et arvestades sõiduautode vigastuste asukohti, ulatusi ja tekitamise suundi, on tehniliselt reaalne, et sõidukid paiknesid eelpool kirjeldatud viisil. Sõiduautode paiknemist on võimalik hinnata esitatud videosalvestuse alusel, millelt on üheselt arusaadav, et kontakti hetkel oli sõiduauto xxx veel sõidurada vahetamas. Sõiduk ei olnud veel täielikult teisele sõidurajale liikunud ja paiknes teega nurga all. Sõidukite paiknemine on kooskõlas ka sõiduauto xxx paiknemisega pärast liiklusõnnetust. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud videosalvestist, mille kohaselt on videolt näha kuidas 26.11.2021 kell 16.24 sõiduk liigus parempoolses reas. Kell 16:25:26 ees liikuval sõidukil hakkavad põlema stopp-tuled. Kell 16:25:28 sõiduk, milles on paigaldatud kaamera, hakkab reastuma vasakule. Kell 16:25:30 on näha sõiduki kõikumist. Sõiduauto xxx videoregistraatori salvestuselt nähtub, et xxx sõidab parempoolses reas. Kella 16:25:04 ajal reastub parempoolsest reast xxx ette kollane xxx. Nende vahele jääb pikk vahe. Kell 16:25:26 hakkab kollane xxx pidurdama. Temast vasakul on näha bussipeatust. On näha, et ka sellest autost eespool olevad sõidukid pidurdavad. xxx alustab pidurdamist ja hakkab samal ajal kell 16:25:28 reastuma vasakusse ritta. Vasakusse ritta liigub ta kohtu hinnangul võrdlemisi aeglaselt. Kell 16:25:30 on aru saada, et toimub sõiduautoga xxx tagant kokkupõrge. Kokkupõrke hetkel on xxx reavahetus pooleli ja on näha, et ta on osaliselt jõudnud vasakusse ritta, kuid kogu sõiduauto veel ridu eraldavat joont ületanud ei ole. xxx liigub peale kokkupõrget veel natuke maad edasi. Tunnistaja M Ai ütluste kohaselt oli ta 26.11.2021 teel Tartust Tallinnasse Nõmmele. Ta liikus autoga xxx, 2019.a väljalase. Ülemiste teelt keeras ta Nõmme poole või Mustamäe poole ja Ülemiste ristmikust oli ta umbes kilomeetri sõitnud. Oli kaks rida ja tunnistaja sõitis vasakul pool, rida oli tema jaoks täiesti tühi, seal ei olnud kedagi, aga paremal reas oli päris palju autosid. Oli pime või hämar ilm. Ta nägi paremalt silmanurgast, et tema paremal pool tundus, et eemal on buss, mis tema jaoks seisis või tuled vilkusid. Seal oli autosid järjest. Ta sõitis oma teed edasi ja korraga hakkas juhtuma. Sellest samast reast keeras temast ees sõitev auto talle äkki täiega ette, tegi ümberreastust. See oli xxx, vist xxx. Enne ta seda sõidukit ei näinud. Manööver oli järsk, kuid nende vahel oli vahe, sest tunnistajal oli aega pidurdada. Seejärel ees olev auto pidurdas. Tunnistajal polnud midagi muud valida, kui ta vaatas lihtsalt, et millisesse nurka ta sisse sõidab, sest sai aru, et auto nagunii pidama ei saa. Autol läks tööle automaatne blokaator, mis blokeerib rattad ära. Seejärel sõitis ta tagant sisse. Sõitis ta talle sisse tema 5 4-22-3867 vasakule poole, mis oli tunnistajal parem pool. See kõik käis väga kiiresti. Peale seda, kui see pauk oli ära olnud, sai ta aru, et paremal pool temast oli mingi ahelkokkupõrge. Ta sai aru, et tema ees oli üks auto, kellele tema sisse sõitis, aga selle ees oli teine auto, mis oli eemal ja ta sai aru, et see auto, kes tema ees oli, see oli sõitnud vastu seda autot, kes tema ette tuli. Selleks sõiduautoks oli xxx. See oli eemale lennanud. Tunnistaja jaoks oli arusaamatu miks need mõlemad autod, nad tahtsid küll ennast päästa, aga kumbki autojuht, ta on kindel, ei vaadanud tahavaatepeeglisse, et kas see rida, kuhu nad keeravad, on tühi või ei ole. Neil võis olla ainult oletus, et äkki jõuavad mitte ise põrkuda selles ahelkokkupõrkes, vaid saavad vasakule vabale reale, aga taha oleks võinud ka keegi vaadata. Talle ettekeeranud juhi seisukoht oli, et temale keeras samamoodi auto ette, kes oli siis samasuguses kokkupõrkes tunnistajast paremal pool. See auto, mis tunnistajale ette keeras, pani blokki. Muidu poleks seda õnnetust juhtunud, kui ees sõitev auto oleks liikumist jätkanud. Kuna see auto pidurdas äkki, siis tunnistaja arvates pidi tema ees auto ka pidurdama või keeras auto ette. Selle teise auto manöövrit tunnistaja ise ei näinud. xxx osas märkis veel tunnistaja, et kindlasti ei olnud nii, et ta keeras ette ja pani kohe blokki, vaid ta igal juhul mingi hetke liikus. Kui ta tagant sisse sõitis, oli teise sõiduki ümberreastumine juba lõpule viidud. Tunnistaja N Ši ütluste kohaselt 26.11.2021 ta sõitis sõidukiga xxx Järvevana teel. Oli tipptund. Tunnistaja sõitis enda reas, see oli parem rida. Ta mõtles, et keerab vasakusse ritta, mis oli vaba. Ta nägi, et tema ees autod pidurdavad ja keeras siis vasakusse ritta, mis oli vaba. Ta ei tea palju tema ees autosid oli, aga täitsa tavaline olukord oli, ei olnud midagi avariilist. Momendil, kui ta hakkas pöörama, tuli löök tema reast tema tagant. Tagumine juht vist üritas teha manöövrit äkitselt või kiiremini. Ta jäi seisma seal vabas reas, kuhu viskas teda tema reast ehk vasakpoolsest parempoolsesse. Enne manöövrit pani ta sisse suunatule ja vaatas peeglisse, nii küljepeeglisse kui ka tahavaatepeeglisse. Ta vähendas enne manöövrit kiirust. Seisma jäi ta peale lööki vasakus reas. Tunnistaja sõnul ta oli teadlik, et tema auto taga on auto, aga see auto ei hoidnud distantsi ja üritas kiiresti rida vahetada, teha kiiret manöövrit, aga rida, kuhu tunnistaja pööras, oli vaba, sest auto oli tema taga tema reas. Tal on olemas videoregistraator. Sellelt on näha, et tema kiirus oli umbes 40 või 50 km/h. Video pealt võib teha ekspertiisi ja umbes loogiliselt mõelda milline oli tema kiirus. Video pealt on näha ka see, et kokkupõrge toimus tema reas tema tagant. Tema sõidukile tekkisid kahjud, töökoja ekspertiisi järgi mitu tuhat eurot, umbes 8000 eurot. Kogu auto tagumine osa oli põhimõtteliselt lõhki. Tagumise autojuhiga nad kokkuleppele ei jõudnud, kuna tagumine autojuht arvas, et ta ei ole süüdi, tal oli distants ja kõik. xxx kindlustuse esimene seisukoht oli, et tagumine juht ei ole põhjustaja, aga ta hiljuti kirjutas xxx ja nad muutsid oma otsust ning ootavad politsei vastust. Menetlusaluse isiku T K ütluste kohaselt 26.11.2021 ta peatus Circle K-s Tartu mnt ristmiku juures. Sealt alustas ta sõitu. Ta sõitis ca 700 meetrit paremas reas ja nägi juba eemalt, et mingi buss seisab ja autod hakkavad seisma jääma, mistõttu ta hakkas varakult juba reastuma vasakusse ritta. Autosid oli seal paremas reas ees 10 ringis, toimus rongis pidurdamine suhteliselt järsult. Eessõitva xxx juhiga oli tal pikivahe, vähemalt 4-5 autot vahe. Ta ei sõitnud tal taga. Ta veendus ka selles, et vasakus reas ei oleks autot juba ees, et ta saaks ilusti vahele. xxx-ga oli vahe vähemalt kaks autot. Ta nägi, et xxx sõitis natuke kiiremini, kui tema. T K reastus sujuvalt, lapsega koos sõites ta ei tee mingisugust äkkmanöövrit vasakule. Tema kiirus oli ca 50 km/h. Kui ta nägi, et autod hakkavad vaikselt seisma jääma, siis ta juba teadis, et reastub ümber. Kui ta oli ümber reastunud, sõitis paremalt pidurdades vasakusse ritta xxx juht. Ta ei näinud, et oleks olnud suunatuli. xxx pidurituled põlesid ja T K eeldas, et ta üritas vältida tagant otsasõitu ning tema manööver oli järsk. xxx jäi sinna kahe rea vahele, kus T K talle 6 4-22-3867 vasakus reas otse sisse sõitis. T K oli jõudnud vasakusse ritta kokkupõrke hetkeks ja kõik 4 ratast olid vasakpoolses reas. Kui see avarii oli toimunud, jäi ta kohe seisma, autos läks turvapadi lahti ehk see auto ise blokeerib kõik ära ja ei saa enam autot liigutada. Auto liikus hinnanguliselt edasi paarkümmend sentimeetrit, minimaalselt. Kokkupõrge tagumise autoga toimus umbes sekund peale esimest kokkupõrget, raske hinnata, aga see ei olnud kohe samal hetkel, vaid natukese aja pärast. Natuke maad liikus T K auto peale seda edasi, maksimum 50cm. Kui ta autost väljus, küsis tagumine autojuht, mis juhtus, miks te blokki vajutasite. Ilmselt ta ei näinud, et tema ees keegi ette keeras. Eesmine juht ütles, et teeme kähku ära. Nad ei saanud kokkuleppele. Eespool olev sõiduk pidurdas vasakusse ritta, mistõttu ei olnud T Kl mingit võimalust. Peale seda ta sõitis vasakusse ritta ära ja jäi seisma. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad T Kl kriminaal- ja väärteokorras karistused. Lisaks on kohtule tõendina esitatud Salva kindlustuse otsus kahjujuhtumi kohta nr xxx, kus on käsitletud 26.11.2021 toimunud ehk vaidlusalust liiklusõnnetust ja leitud, et liikluskahju põhjustaks on N Š. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et kindlustuse otsus liiklusõnnetuse põhjustaja kohta ei ole kohtule kuidagi siduv ega tõenda kohtu jaoks toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid. Kohus annab liiklusõnnetuse toimumise asjaoludele hinnangu kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal. LS § 223 lg 1 järgi on väärteona karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on T Kle ette heitnud LS § 16 lg 1, §
lg 1 sätestatud nõuete rikkumisi, mille tõttu sõitis tagant otsa sõidukile xxx ning samuti toimus kokkupõrge sõidukiga xxx ja põhjustas varalise kahju xxx-le ning A Rile. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust liiklusõnnetuse toimumises, s.o selles, et T K 26.11.2021 kella 16.25 ajal Tallinnas Järvevana teel Filtri ühistranspordi peatuse juures, juhtides mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, sõitis sõidukile xxx registreerimismärgiga xxx tagant otsa ning toimus tagant poolt kokkupõrge sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduautod xxx ja xxx said kahjustada. Nimelt sai sõiduautol xxx kahjustada parempoolne esinurk ja sõiduautol xxx sai kahjustada vasakpoolne taganurk ning sõidukite omanikele xxx OÜ-le ja A Rile tekkis seetõttu varaline kahju. Nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestuse, menetlusaluse isiku ütluste, tunnistajate M Ai ja N Ši ütlustega. T K süü hindamisel temale etteheidetud LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemises ehk liiklusõnnetuse põhjustamises on vaidlusküsimuseks, kas ta rikkus LS § 16 lg 1 (liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), LS § 33 lg 2 p 8 (juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid) ja LS § 46 lg 1 (juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile) sätteid ja kui rikkus, kas tema tegu oli põhjuslikus seoses tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega sõidukitele xxx ja xxx . 7 4-22-3867 Menetlusalune isik ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlaseks ei pidanud, vaid leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas N Š. T K sõnul oli tal eessõitva xxx juhiga pikivahe vähemalt 4-5 autot ehk piisav pikivahe. Ta soovis ees oleva takistuse tõttu varakult asuda reastuma paremast reast vasakusse ritta ja veendus, et tagumise autoga oli piisav pikivahe ning reastus sujuvalt vasakusse ritta, peale mida reastus vasakusse ritta äkilise manöövriga ja pidurdades xxx juht N Š. Seega T K versiooni kohaselt hoidis ta eessõitva autoga piisavat pikivahet, veendus manöövri, s.o ümberreastumise, ohutuses ning teostas manöövri. Peale tema poolt manöövri lõpetamist, alustas sama manöövri sooritamist N Š, kes selle ohutuses ei veendunud ning keeras T Kle ette, põhjustades liiklusõnnetuse. Kohtu hinnangul ei kinnita aga T K versiooni juhtunust teised kogutud tõendid. Tunnistaja N Ši sõnul sõitis ta paremas reas ja tahtis teha manöövrit vasakusse ritta, mis oli vaba. Enne manöövrit ta vaatas peeglitesse ja pani sisse suunatule. Momendil, kui ta hakkas pöörama, tuli löök tema reast tema tagant ning ta jäi seisma seal vabas reas. Seega N Ši versiooni kohaselt ta veendus enne manöövri sooritamist selle ohutuses, alustas manöövrit, misjärel manöövri sooritamise ajal sõideti talle tagant sisse vasakus reas. Tunnistaja M Ai ütlustest nähtub, et tema sõitis vasakus reas. Paremas reas oli ees seisev buss ja oli järjest autosid. Sellest reast keeras temast ees sõitev xxx talle järsu manöövriga ette, kuid nende vahel oli vahe, sest M. Ail oli aega pidurdada. Seejärel xxx juht pidurdas äkiliselt ja M. A sõitis talle tagant sisse. Kõik juhtus väga kiiresti. M. Ai hinnangul, kui xxx juht poleks peale manöövri sooritamist koheselt pidurdanud, vaid sõitu jätkanud, poleks liiklusõnnetust toimunud. Seega tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustes on omavahelised vastuolud selles osas kas T K ja N Š veendusid enne manöövri sooritamist selle ohutuses ja kas nende manöövrid olid järsud või sujuvad ning kus toimus nende sõidukite kokkupõrge. Lähtuvalt ekspertiisiaktist, mis omakorda tugineb muu hulgas sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastatud sõidukite vigastustele, ning videosalvestuselt nähtuvale, leiab kohus, et on tõendatud, et sõidukite xxx ja xxx kokkupõrge toimus rea vahetamise manöövri ajal nii, et kumbki sõiduk ei olnud manöövrit veel lõpule viinud ning mõlemad sõiduautod olid kokkupõrke hetkel osaliselt paremas ja osaliselt veel vasakus reas. See tähendab, et mõlemad sõiduautod teostasid reavahetuse manöövrit ühel ajal. Samuti loeb kohus videosalvestuse põhjal tõendatuks, et N Šil oli ümberreastumise manöövrile eelnevalt aega veenduda selle ohutuses. Reavahetus toimus aeglase kiiruse pealt, samas koheselt peale seda, kui eessõitvad sõidukid hakkasid pidurdama ja võrdlemisi järsult. Tema ees sõitnud sõiduautod küll pidurdasid ja samuti võrdlemisi järsult, kuid N Š aeglustas kiirust ning oleks soovi korral saanud pidama ka paremas reas, kuivõrd tal oli eessõitva sõidukiga Volkswagen piisav pikivahe. Eelpool toodu põhjal leiab kohus, et toimunud liiklusõnnetuse põhjustaja ei saanud olla N Š nagu leiab kaebaja, sest ta ei ole rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mis oleks põhjuslikus seoses tagajärjega. Nimelt sooritas N Š rea vahetamise manöövri samal ajal, kui T K. See tähendab, et hetkel, kui tema kontrollis kas manöövri sooritamine on ohutu ja ega ta ei takista või ohusta teisi liiklejaid, siis tol hetkel oligi manöövri sooritamine ohutu ja ta poleks manöövriga kedagi takistanud või ohustanud. N Š ei saanud ette näha, et temast taga pool olev sõiduk kavatseb samuti samal ajal rida vahetada. Kuivõrd tagapool olev sõiduk ehk T K sõiduk ei sooritanud ekspertiisiakti kohaselt manöövrit enne kui N Š, vaid samal ajal, ei saa ka N Šile ette heita manöövri sooritamisel selle ohutuses veendumata jätmist või T Kle ette keeramist. Isegi kui väita, et N Š ei jõudnud enne manöövri sooritamist selle ohutuses veenduda, poleks see rikkumine põhjuslikus seoses tagajärjega ehk toimunud liiklusõnnetusega, kuivõrd ta ei oleks saanud tol hetkel ette näha T K manöövri sooritamist, kuivõrd see toimus samaaegselt. 8 4-22-3867 Kohtu hinnangul on toimunud liiklusõnnetus etteheidetav T Kle, kuna tema poolt liiklusnõuete rikkumine tõi kaasa tagajärjena liiklusõnnetuse. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et T K sooritas reavahetuse manöövri samal ajal, kui temast eespool sõitev N Š. Enne manöövri sooritamist oli T K kohustatud veenduma selle ohutuses ning ega see manööver ei takista või ohusta teisi liiklejaid. Kohus leiab, et T K ei hoidnud eessõitva N Ši sõidukiga sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile. T K võis küll veenduda enne manöövri sooritamist selles, et ta tõenäoliselt ei takista ümberreastumise korral paremas reas sõitvat sõidukit, kuid ei veendunud, et ümberreastumine on ohutu tema ees sõitva sõiduki suhtes. Nimelt asusid T K ja N Š ühel ajal teostama ümberreastumist. T K, kui tagapool oleva sõiduki juht, oleks pidanud märkama eespool sõitva N Ši sõiduki poolt manöövri teostamist. Kui ta oleks hoidnud piisavat pikivahet, oleks ta suutnud N Ši sõidukile otsasõitu vältida. Kahe sõiduauto ümberreastumisel samal ajal on tagapool asetsevale sõidukile eespool oleva sõiduki manöövri sooritamine nähtav ja piisava pikivahe korral ohtlikku olukorda ei teki. Seda ei muuda asjaolu, et N Ši manööver oli võrdlemisi järsk, kuivõrd tagumise sõiduauto juht peab vastavalt sõiduki kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile. Samuti on oluline, et kuivõrd N Ši manööver oli võrdlemisi järsk, oli sama järsk ka T K enda manööver, kuivõrd need toimusid samal ajal. Samuti on kohtu hinnangul M Ai ütluste, ekspertiisiakti, videosalvestuse ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendatud, et T K reavahetuse manööver paremast reast vasakusse ritta oli järsk ja M Aile ootamatu. M Ai ütlused selles osas on usutavad ja loogilises seoses teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et T K ei arvestanud manöövrit sooritama asudes sellega, mis toimus temast eespool ehk jättis veendumata, et tema manööver on ohutu ka eespool sõitvate sõidukite suhtes. See omakorda põhjustas olukorra, kus ta vasakusse ritta reastumise käigus keeras ette M Ai juhitud sõidukile, seejärel koheselt pidurdas ootamatult, et vältida otsasõitu temaga samal ajal ümberreastumist sooritanud eespool oleva sõidukiga, mis omakorda põhjustas M Ai sõidukile ootamatu takistuse. M A ei saanud seda ette näha ning tal ei olnud võimalik ka seetõttu T K ja enda sõiduki vahelist pikivahet liiklusoludele vastavaks kohandada. Seetõttu toimus kokkupõrge ja M A sõitis oma sõidukiga xxx tagant sisse T K sõidukile. Kokkuvõtlikult ei hoidunud T K oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust ja kahjustada vara ning tema tegevuse tagajärjel, millega ta rikkus LS § 16 lg 1, LS §
LS § 46 lg 1 nõudeid, põhjustas ta varalise kahju sõidukitele xxx ja xx xx, s.o xxx OÜ-le ning A Rile. Eelpool toodu põhjal leiab kohus, et T K rikkus LS § 16 lg 1, §
Seega pani T K toime LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo 9 4-22-3867 toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. (Riigikohtu lahend 3-1-1-23-13 p 6). Kohtu hinnangul pani T K liiklusnõuete rikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise toime ettevaatamatusest, rikkudes liiklusseadusega juhile pandud kohustust enne manöövri alustamist veenduda selle ohutuses ja hoida sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile, milline käitumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o liiklusõnnetusega ja varalise kahjuga xxx OÜ-le ning A Rile. Kui mõtteliselt eemaldada T K tegu ehk manöövri ohutuses täielikult mitte veendumine ja piisava pikivahe hoidmata jätmine, oleks tagajärg jäänud saabumata. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral liiklusnõudeid järgides oleks T K liiklusõnnetust saanud vältida. Kohus leiab, et tagajärg ehk sõidukile xxx tagant otsa sõitmine ja kokkupõrge sõidukiga xxx on ka T Kle normatiivselt omistatav. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et T K pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse Kndavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja karistas T Kt LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud T Kt ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Hinnates T K süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisest veidi allapoole jäävana, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärje põhjustamisega, s.o varalise kahju tekitamisega. Samuti olid liiklusõnnetuse asjaolud konkreetsel juhul sellised, mille puhul etteheide T Kle ei saa olla väga kaalukas. Menetlusalune isik on seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks. Samas tuleb arvestada, et varaline kahju tekkis kahele sõidukile ja seega kahele isikule. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kohus ei ole tuvastanud karistust Kndavaid ega raskendavaid asjaolusid ning neid ei ole tuvastanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Käsiloleval juhul on kohtuväline menetleja väärteo eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne arvestades toimepandud süütegu, süüdlase isikut, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seetõttu jätab kohus määratud karistuse muutmata. 10 4-22-3867 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Menetluskulud T K kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulu. Samuti on kohtuväline menetleja VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel T Klt välja mõistnud menetluskuludena ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 457 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Kuna kohus jätab menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata ja võttes arvesse, et väärteomenetlust LS § 223 lg 1 järgi ei lõpetata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jätab kohus rahuldamata ka kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Samuti jätab kohus muutmata kohtuvälise menetleja otsuse T Klt välja mõistetud menetluskulude osas. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.