Ühtlasi 3 teavitas laenuandja, et võlgnevuse mittetasumise korral eeltoodud tähtajaks (05.10.2021) loovutatakse nõude inkassofirmasse. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 5 154,00 eurot. Kostja tasus krediidi summa katteks 1 154,60 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3 999,40 eurot (5 154,00 – 1 154,60). 06.10.2021 seisuga kostja tasuma intressi summa oli 674,32 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.10.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.09.2022 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 1881,08 eurot. Võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot seisneb võlateatiste ja meeldetuletuste edastamises ning võlgnikuga ühenduse saamises. Kostja vastused hagidele Kostja palub:
lg 1 tähenduses (tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu) Kostja vastuväite sisuks on, et xxx ja xxx ei tulnud talle vastu ja ei võimaldanud vajalikul määral maksepuhkust. Võlgnik oli 2020.a septembrist 2021.a novembrini töötu. Teised laenuandjad on olnud paindlikud ja kostja ei näe takistust, miks xxx ja xxx ei või käituda sama vastutulelikult. Kostja palub kohustada xxx ja xxx-d koostama kostjale jõukohase maksegraafiku summale, mille oli kostja laenuandjatele võlgu hetkel, kui laenuandjad ühepoolselt laenulepingud üles ütlesid. Kohus märgib, et kompromissi sõlmimine on võimalik, kui mõlemad pooled on tingimustega nõus – kui sellist olukorda ei ole, siis ei saa kompromissi sõlmida. Kompromissi sõlmimine ei ole kohustus ja seetõttu ei saa kohus käesoleval juhul kohustada kedagi sõlmima ka maksegraafikut. Maksegraafikuga tasumise võimaluse võib kostja saavutada võlgade ümberkujundamise menetluses (millele kostja on viidanud), kuhu on kaasatud kõik laenuandjad ja eelduslikult kohalduvad nende nõuete rahuldamisele sarnased tingimused.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“ Lõike 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 5 Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav. Sh ei muuda seda vabandatavaks kostja töötuks jäämine ka siis, kui selle põhjuseks on pandeemia. Laenuandjad/hageja ei ole pandeemiat ega kostja töötuksjäämist põhjustanud. xxx-lt omandatud nõude puhul on: 1) põhivõlgnevuse suurus 1 542,78 eurot (laenusummast 1600 eurot on maha arvestatud kostja poolt põhivõla katteks tasutud summa), 2) intressivõla suurus perioodil 23.09-23.12.2021 summas 213,21 eurot, 3) viivis perioodil 04.01-15.06.2022 arvestatuna põhivõlalt 1542,78 eurot summas 234,12 eurot, 4) võla sissenõudmiskulud 50 eurot. xxx-lt omandatud nõude puhul on: 1) põhivõlgnevuse suurus 3999,40 eurot (laenuandja poolt kostjale tehtud väljamaksed 5 154 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt krediidi katteks tasutud 1 154,60 eurot), 2) intressivõla suurus seisuga 06.10.2021 674,32 eurot, 3) viivis perioodil 07.10.2021-15.06.2022 arvestatuna põhivõlalt 3999,40 eurot summas 1881,08 eurot, 4) võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja esitatud nõuete suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus peab nõudeid põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks (15.06.2022 ja 22.09.2022 haginõuded kokku) on käesolevas asjas 8 644,91 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 700 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 700 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja. Hageja tasus käesoleva asja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 189,83 eurot, 15.06.2022 hagiavalduselt 281,50 eurot ja 22.09.2022 hagiavalduselt 405,17 eurot – kokku 876,50 eurot. Kuna kohus arvutas hagihinna kahe hagi peale kokku, mis vähendab selle kaudu ka tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, siis on hagejal võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.