Obsah (6)

§ 18§ 4§ 54§ 45§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17735 Tsiviilasi M Pi maksejõue

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on M Pi maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnikul sissetulek puudub ja igakuised väljaminekud on 552 eurot (dtl 4-5). Kohustusi on võlgnikul kokku üle 30 tuhande euro (dtl 5-6). Võlgnik on ema ülalpidamisel, viibis 2017-2022 xxx, kust vabastati tingimisi
2. oktoobril 2022.a. M. P taotleb füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
3. Kohus nimetas võlgnikule usaldusisiku (dtl 14). Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavaid asjaolusid ei esine. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 31 982,81 eurot. Tagasivõitmise ega nõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik võlgniku õigusvastast käitumist (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses), kuna võlgniku kohustused koosnevad kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskuludest ja riigi tuludesse välja mõistetud rahalisest kohustusest (laiendatud 2/4 2-22-17735 konfiskeerimise asendamine). Usaldusisik on avaldajale selgitanud, et kohustustest vabastamise eelduseks on tulutoova tegevusega tegelemine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, võlgnik on kinnitanud, et tegeleb aktiivselt tööotsimisega (dtl 20).
4. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et M P on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks (dtl 52).
5. Kohus kuulutab välja M Pi pankroti nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub
6. jaanuaril 2023.a kell 10:15 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 3004 (PankrS § 31 lg-d 1 ja 6). Kohus peatas usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Kohus ei rakenda täiendavaid pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Võlgnikul ei ole õigust teha pankrotivaraga tehinguid ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel.
7. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid ei esine.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

1. jaanuaril 2024.a.
2. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
3. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

8. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui 3/4 2-22-17735 pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg 1-3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 9. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 10. Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku 1 040 eurot (130 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle ning tunnitasu määr jääb Pankr

S § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54

lg 9 alusel mõistab kohus tasu 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 11. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 633,60 eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest (

§ 54lg 7 ja Ts

MS § 183 lg 2). Ülejäänud usaldusisiku tasu jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4/4