← Eesti

3-21-2841/31

Obsah (9)§ 3§ 64§ 4§ 643§ 646§ 2§ 1§ 642§ 644

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-2841 Haldusasi X kaebus Põllumajandus- ja

) § 4 lg 1). Loomapidaja ei ole võimaldanud loomale tervisele ja heaoluks vajalikke tingimusi (

§ 3lg 2).

Koplis, kus hobuseid peeti, leidus hulgaliselt hobustele ohtlikke esemeid (heinahangud, vikatid, klaasikillud jms). Hobustel puudus varjualune, kuhu nad oleksid saanud varjuda. Puudus võimalus, et kõik loomad oleksid saanud korraga joomas käia ja ei olnud võimaldatud piisavalt vett kõikidele hobustele (

1 Vt vastustaja 28.12.2021 esitatud lisa „Vastuskirja_lisa_1_halduasja_materjalid“, lk

  1. Vt vastustaja 28.12.2021 esitatud lisa „Vastuskirja_lisa_1_halduasja_materjalid“, lk
  2. 3 Vt vastustaja 28.12.2021 esitatud lisa „Vastuskirja_lisa_1_halduasja_materjalid“, lk 9-
  3. 2 2

(11)3-21-2841 § 3 lg 2). Kõikide hobuste kabjad olid ülekasvanud, mõnedel kabjad mõranesid ja murdusid (

§ 3lg 2).

Vastustaja võttis

§ 64

lg-te 1 ja 3 alusel üle 6 hobuse pidamise kohustuse ning viis loomad nõuetekohasesse pidamisse, sest loomade sinna jätmine oleks oluliselt ohustanud nende elu ja tervist. Kuna kaela sisse kasvanud kett on kvalifitseeritav

§ 4

järgi looma suhtes toime pandud julma teona ja ka teiste hobuste seisund näitab, et loomapidajal puuduvad vastavad teadmised loomapidamisest, siis korraldab vastustaja

§ 643kohaselt hobuste võõrandamise avalikul elektroonilisel enampakkumisel.

Teade enampakkumise kohta avaldatakse vastustaja veebilehel ja vähemalt 2 päeva enne enampakkumise algust. Protokoll edastatakse isikule 29.10.2021 e-kirjaga. 4. Vastustaja koostas 19.10.2021 protokolli4 riikliku järelevalve toimingu ja loomade äravõtmise kohta. Protokolli kohaselt tuvastas vastustaja järelevalvetoimingu käigus 6 hobust, kellest 4 olid vigased – ühel hobusel oli kaela sisse kasvanud kett äsja kaela seest ära tõmmatud, teisel hobusel oli puusast alla jalg vigastatud, kolmandal hobusel oli vasaku tagajala ravimata pindluutrauma. Hobustel olid kabjad ülekasvanud, siseparasiitide kahtlus, eriti ühel loomal ei olnud juurdepääsu joogiveele. Koplis olid mõned ämbrid, aga need olid tühjad (põhja peal oli natuke vett). Koppel oli tühjaks söödud ja lisasööta ei olnud võimaldatud. Puudus varjualune. Koplis vedelesid hangud, kirvetükid, klaaspurgid, kiled, äke, okastraat jm loomadele ohtlikud esemed. Tagumises koplis asuval ketis peetaval märal on kaelakarvad ketist maha kulunud. Vastustaja otsustas

§ 3

rikkumise tõttu võtta

§ 64

lg 3 alusel üle loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustused ja viia 6 hobust senisest asukohast ära, kuna senisesse asukohta jätmine ohustab loomade tervist. Loomad paigutatakse loomade pidamiseks ettenähtud kohta. Loomade eest hoolitseja, st kaebaja ja tema elukaaslane A, keeldusid esitamast isikut tõendavat dokumenti ja nende isikusamasuse tuvastas politsei. Nad said anda ütlusi ega näinud probleemi kaela sisse kasvanud ketis. Väitsid, et loomad jäeti nende kaela 10 aastat tagasi ja mitte keegi ei aidanud neid. Nad ei olnud nõus loomade äravõtmisega. Neile selgitati, miks loomad ära võeti, aga nad ei soovinud midagi kuulata. Nad keeldusid koostööst ja lahkusid autoga. Protokoll pandi kaebaja postkasti xxxxxx.

  1. Vastustaja koostas 29.10.2021 protokolli5 nr 09-353-21/064, millega fikseeris 18.10.2021 ja 19.10.2021 loomade kontrollimisel tuvastatud asjaolud.
  2. Vaidlusaluste hobuste väidetava omaniku Y esindaja esitas 03.11.2021 vastustajale järelepärimise loomade äraviimise akti saamiseks. Vastustaja edastas 08.11.2021 e-kirjaga6 Y 19.10.2021 protokolli koos täiendavate selgitustega ja lisas video hobuse kaelavigastuste kohta.
  3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi heastamisnõude raames kohustada vastustajat tagastama kaebajale temalt ära võetud 6 hobust. Põhjendused: 7.
  4. Loomade äravõtmiseks puudus alus ja sellest tulenevalt oli loomade äraviimine õigusvastane. Loomapidamisel tuleb järgida

§ 3

lg-s 2 sätestatud nõudeid, mida täpsustab põllumajandusministri 24.07.2008 määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (määrus nr 76). Lemmikloomadele kohalduvad erisätetena

§-d 51 ja 52. Kui haldusmenetluse käigus tuvastatakse, et esinevad rikkumised loomapidamise nõuete järgimise osas, on täiendava eeldusena vajalik kontrollida, kas loetletud rikkumised olid

§ 64

lg 1 mõistes olulised ja 4 Vt vastustaja 28.12.2021 esitatud lisa „Vastuskirja_lisa_1_halduasja_materjalid“, lk 1-

  1. Vt vastustaja 28.12.2021 esitatud lisa „Vastuskirja_lisa_1_halduasja_materjalid“, lk 8-
  2. 6 Vt kaebaja 08.12.2021 esitatud lisa „Lisa 1 - Fwd Koonga hobuste juriidilise esindaja päringule vastamine

(1)“. 5 3
(11)3-21-2841 loomade jätmine omaniku juurde ohustas nende elu või tervist. Korrakaitseseaduse § 5 lg 2 järgi tuleb hinnata, kas kaitstava hüve kahjustamise oht tulevikus on tõenäoline (Riigikohtu 14.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 18). Seega kaebajat koormava haldusakti/toimingu puhul peab vastustaja tõendama nende õiguspärasust. Kaebajal ei ole võimalik tõendada, et ta on järginud loomapidamise nõudeid. Kaebaja ei ole loomapidamise nõudeid rikkunud ja hobused võeti tema valdusest ära õigusvastaselt. 7.
  1. Kaebajale selgus alles vastustaja 22.12.2021 vastusest kohtule, et vastustaja ametnikud panid 19.10.2021 protokolli väidetavalt xxxxxx postkasti. Kaebaja ei ole protokolli kätte saanud ja sai sellest teada vastustaja 08.11.2021 vastusest Y päringule. Hobuste võõrandamine selgus alles kohtumenetluse käigus. Võõrandamise kohta ei ole tehtud ettekirjutust ega teavitatud kaebajat. 7.
  2. Isegi kui esines loomapidamisega seotud nõuete rikkumine, ei olnud tegemist olulise rikkumisega. Isegi, kui vastustaja võis võtta üle loomapidaja kohustused, on hobused võõrandatud õigusvastaselt.

§ 643

alusel võis vastustaja võõrandada looma eeldusel, et loomapidajale on tehtud ettekirjutus loom ise võõrandada ja loomapidaja ei ole seda ettekirjutust tähtaegselt täitnud.

§ 64

lg 4 ls 2 järgi peab selline ettekirjutus sisaldama ka hoiatust asendustäitmiseks (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1 ja § 7). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 1 ja § 28 lg 1 kohaselt tehakse selline haldusakt menetlusosalisele teatavaks kättetoimetamisega. Vastustaja ei ole teinud kaebajale mingit ettekirjutust ega kirjalikku hoiatust. Seega on vastustaja toiming hobuste võõrandamisel õigusvastane. Vastustaja rikkus kaebaja õigust loomi omada, pidada ja vallata. 7.

  1. Loomad on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 ja § 50 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) tähenduses vallasasjad. AÕS § 95 lg 3 (kaebuses ekslikult viide § 90 lg-le 3) alusel heauskset omandamist sama paragrahvi lg-te 1-12 kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Õiguskirjanduses on selgitatud7, et AÕS § 95 ei kuulu kohaldamisele avalik-õiguslikul (sh täitemenetluse seadustiku) alusel toimuvate avalike enampakkumiste puhul, kuna neil juhtudel läheb omand üle riikliku võimu akti ja mitte isikutevahelise asjaõiguskokkuleppe alusel. Seega, kui kohtumenetluses leiab kinnitust, et loomad on vastustaja poolt äravõetud ja/või sundvõõrandatud õigusvastaselt, on tegemist kaebaja suhtes tahtevastase valduse kaotusega. Järelikult saab kaebaja nõuda hobuste tagastamist. Nõude eelduseks on kohtu poolt loomade sundvõõrandamise õigusvastasuse tuvastamine. Avaliku enampakkumise korraldamise ja hobuste võõrandamisega on vastustaja piiranud kaebaja õigusi. 7.
  2. Arusaamatuks jääb, kuidas määrati loomade alghind enampakkumisel. Hobused on erinevat tõugu, erineva vanuse ja tervisliku seisundiga. Puudub mõistlik põhjendus, kuidas sai nii
  3. a sündinud täku kui ka
  4. a sündinud ruuna alghind olla 100 eurot. Kõikidele hobustele sama enampakkumise alghinna määramine viitab ametnike raskele hooletusele või tahtlikule rikkumisele. Vastustaja pidanuks välja selgitama olulise tähendusega asjaolud, et määrata kindlaks hobuste harilik väärtus. Kui looma harilikku väärtust ei ole mingil põhjusel võimalik tema eripäradest lähtuvalt määrata, võib kaasata eksperdi. Samuti on vastustajal tulenevalt HMS § 108 lg-st 1 kohustus põhjendada toimingut, millega piiratakse isiku õigusi. Kaebaja taotles, et kohus kohustaks vastustajat avaldama eksperthinnangu või muu dokumendi, millest nähtub avalikul enampakkumisel hobuste alghinna kujunemine. Selle puudumisel 7 Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 445-
  5. 4

(11)3-21-2841 kohustada vastustajat esitama kirjalik põhjendus avalikul enampakkumisel hobuste alghinna kujunemise kohta. 7.
  1. Loomade äravõtmise protokolli ja enampakkumise läbiviimise vahe oli vähem kui 30 päeva ehk enampakkumist asuti läbi viima enne kaebetähtaja möödumist.
  2. Vastustaja vastas 28.12.2021 kohtule, et 19.10.2021 protokoll pandi järelevalveametniku poolt politseinike juuresolekul kaebaja postkasti. Vastusele oli lisatud PPA 22.12.2021 kinnitus, et Pärnu politseijaoskonna patrulltoimkond käis väljakutsel Koongas ja oli tunnistajaks, et vastustaja ametnikud panid nende poolt koostatud protokolli xxxxxx postkasti.
  3. Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 9.
  4. Loomade äravõtmine oli 19.10.2021 ja 29.10.2021 protokollides fikseeritud asjaolusid arvestades õiguspärane. Ettekirjutust loomade võõrandamiseks ei tehtud põhjusel, et kaebaja oli toime pannud looma suhtes lubamatu teo ja loomade seisundist järeldus, et kaebajal puuduvad hobuste pidamiseks vajalikud teadmised ehk kaebaja ei ole sobiv isik loomade võõrandamist korraldama. Seetõttu otsustas vastustaja

§ 643alusel loomad võõrandada.

Vastav otsustus sisaldus 29.10.2021 protokollis. 9.2. Nõustuda ei saa käsitlusega, nagu oleks looma võõrandamiseks

§ 643

alusel alati nõutav eelnev võõrandamise ettekirjutus

§ 64lg 4 kohaselt ja selle ettekirjutuse täitmata jätmine.

Kui vastustajal on põhjust arvata, et eelnev võõrandamise ettekirjutus ei võimalda vältida ohtu äravõetud loomade elule ja tervisele, siis poleks vastava ettekirjutuse tegemine eesmärgipärane ja kohane. 9.

  1. Äravõetud loomad võõrandati oksjonikeskkonnas kohtutäituri poolt enampakkumise tulemusena järgmiselt: 1) mära Leedi Sayonara, alghind 100 eurot, võõrandamishind 800 eurot, omandaja Tiiriku Tallid OÜ; 2) mära Eliisa Belleriina, alghind 100 eurot, võõrandamishind 310 eurot, omandaja Ayuda MTÜ; 3) täkk Eerie Willu, alghind 100 eurot, võõrandamishind 1710 eurot, omandaja K. K.; 4) ruun Oskar, alghind 100 eurot, võõrandamishind 110 eurot, omandaja Ayuda MTÜ; 5) ruun Black Snow, alghind 100 eurot, võõrandamishind 110 eurot, omandaja Ayuda MTÜ; 6) mära Amorina Rich, alghind 100 eurot, võõrandamishind 320 eurot, omandaja P. T. 9.
  2. Loomade võõrandamine toimus

§ 643nõudeid järgides.

Alghinnad määras vastustaja, arvestades mh asjaolu, et äravõetud loomad olid kaebajapoolsete

-i nõuete rikkumiste tagajärjel väga kehvas seisus. Võõrandamine dokumenteeriti

§ 643lg 7 nõudeid järgides.

Võõrandatud hobused on enampakkumise aktide kohaselt võitjate omandis

§ 646lg 1 alusel ja nende tagastamine kaebajale ei ole võimalik.

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kaebaja esitas heastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses, millega taotles temalt ära võetud hobuste tagastamist. Riigivastutuse seaduse § 11 lg 1 järgi võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega eeldab heastamiskaebuse rahuldamine vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja peab õigusvastaseks nii temalt hobuste äravõtmist kui ka nende võõrandamist. 5

(11)3-21-2841 Hobuste äravõtmine 11.

§ 64

lg 1 järgi on vastustajal selle seaduse nõuete olulise rikkumise korral õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib vastustaja võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda vastustajal täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust. 12. Praeguses asjas ei ole tõendatud, kes on loomade omanik – kas kaebaja või tema tütar Y. Kaebaja on viidanud tema omandiõiguse rikkumisele, mida ei saa rikkuda isiku puhul, kes ei ole looma omanik. Samas ei ole vaidluse all, et kaebaja oli vaidlusaluste hobuste valdaja, sest hobused olid tema hoole ja järelevalve all. Seega oli kaebaja loomapidaja

§ 3lg 1 tähenduses.

13. Loomapidamisnõuded on sätestatud

-i 2. peatükis. Praeguses asjas omavad tähtsust

§-d 3, 31 ja 4. Kaebaja viide lemmiklooma pidamise nõuetele (

§-d 51 ja 52) ning määrusele nr 76 on asjakohatud, sest hobust peetakse

§ 2

lg 2 järgi põllumajandusloomaks, mitte lemmikloomaks, olenemata hobuse pidamise eesmärgist. 14.

§ 3

lg 2 järgi peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Sama paragrahvi lg 3 järgi on loomapidamisel keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada. Sama paragrahvi lg 31 järgi tuleb põllumajanduslooma tervist ja heaolu kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks.

§ 4

lg 1 järgi on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud sama seaduse § 10 lg-s 1 nimetatud juhud ja sama seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.

  1. Vastustaja poolt järelevalvemenetluses koostatud protokollid ja neile lisatud fotomaterjal tõendavad kohtu hinnangul ilma igasuguste kahtlusteta, et kaebaja rikkus loomapidamise nõudeid oluliselt ja pani toime loomade suhtes lubamatud teod, põhjustades hobustele vigastusi, valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. 15.
  2. Looma ketti panemine selliselt, et kett lastakse loomal kaela sisse kasvada, on vastuolus

§ 3lg-ga 3.

See, et hobusel lastakse kett kaela sisse kinni kasvada, näitab, et looma tervist ja heaolu ei ole kontrollitud sellise sagedusega, et vältida hobusele ketis hoidmisega kaasneda võivaid kannatusi (

§ 3lg 31).

Loom on olnud pikemat aega vajaliku hooleta ja ta on jäetud abitusse olukorda (

§ 4lg 1).

Vastustaja protokollist ja kaebajale 08.11.2021 edastatud e-kirjale lisatud videolt nähtub, et hobusel oli mitu haava keti kandmisest. Seega on hobune pidanud korduvalt kannatama keti kaelakasvamist ja selle äratõmbamisega kaasnevat valu. Haavad olid põletikulised ja haisesid, järelikult ei olnud hobusele tagatud vajalikku ravi. Eeltoodut arvestades ei olnud tegemist ühekordse juhtumiga, vaid kaebaja poolt loomapidamisnõuete korduva rikkumisega, mis ei võimalda järeldada, et rikkumine ei olnud oluline. Tegemist on looma suhtes lubamatu teoga. Kuna loom on elusolend, kes tunneb valu, 6

(11)3-21-2841 on tegemist tema piinamisega. Hobune oli kaebaja hoole all, kes jättis looma vajaliku hoole, abi ja ravita. 15.
  1. Ka teised kaebaja hoole all olnud hobused olid kehvas tervislikus seisundis. Musta mära kael oli keti hõõrumise tõttu karvadeta. Kõrvil ruunal oli vasakul tagajalal vana trauma arm, jalg oli turses ja valulik. Mustal ruunal olid laudjas ja samm ebaühtlased, mis viitasid vasaku puusaliigese vigastusele. Samuti oli tal vasak tagumine jalg turses ja ta ei tahtnud seda jalga kasutada. Hobuste kabjad olid üle kasvanud, lõhenenud ja murdunud. Eeltoodu kinnitab, et ka teised hobused olid jäetud vajaliku abi, ravi ja hooleta, mistõttu põhjustati neile füüsilisi ja vaimseid kannatusi. 15.
  2. Jooginõusid olid hobuste hulka arvestades liiga vähe ja need olid peaaegu tühjad. Koppel oli tühjaks söödud ja lisasööta ei oldud pandud. Seega olid hobused jäetud vajaliku söögi ja joogita. Ühel hobusel ei olnud ketipikkuse tõttu võimalik üldse jooginõuni pääseda. Kuna ta oli ketis, siis ei olnud tal võimalik iseseisvalt janu rahuldamiseks vett otsima minna. Järelikult oli ta jäetud abitusse seisundisse. Samuti oli ta teistest hobustest eraldatud, seega ei võimaldatud tal liigikaaslastega seltsida. 15.
  3. Lisaks eeltoodule oli koppel täis ohtlikke esemeid, mis võisid põhjustada kahju või kahju tekkimise ohtu hobuste tervisele ja elule, mh põhjustada neile vigastusi (hangud, vikatid, klaasikillud, ehitusprügi, kiled, äke, kirvetükid, okastraat). Hobustel puudus varjualune, kuhu nad saanuks vajadusel varjuda. Sellistes tingimustes hobuste hoidmist ei saa pidada loomapidamisnõudeid järgivaks.
  4. Kuna kaebaja oli rikkunud oluliselt loomapidamisnõudeid, oli vastustajal

§ 64lg 1 järgi õigus üle võtta hobuste nõuetekohase pidamisega seotud kohustused.

Nagu eespool välja toodi, ei vastanud koppel, kus hobuseid peeti, loomapidamisnõuete, sest seal vedelevad asjad oli loomade elu ja tervist ohustavad. Seega ei saanud jätta hobuseid senisesse asukohta. Arvestades ka kaebaja soovimatust vastustajaga koostööd teha, ennast õigustavat ja oma vigu eitavat suhtumist, ei saanud jätta hobuseid jätkuvalt kaebaja hoole alla. Selliselt ei oleks olnud tagatud loomade edasine heaolu ja kaitse. Järelikult oli vastustajal õigus võtta hobused

§ 64

lg 3 alusel senisest asukohast ära ja paigutada nad loomade pidamiseks ettenähtud kohta. 17. Kaebaja viide tema õiguste rikkumisele on selgelt põhjendamatu. Loomapidamisõigusega kaasnevad loomapidajale ka kohustused, mida kaebaja ei täitnud.

§ 1

lg 1 järgi reguleerib see seadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Seega on

kehtestatud loomade kaitseks. Kaebaja käitumine ohustas tõsiselt hobuste elu ja tervist ning põhjustas neile füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Selliselt isikult, kes jätab loomapidajale ettenähtud kohustused täitmata ja kahjustab loomi, on loomade äravõtmine loomade kaitsmise eesmärgil õigustatud. Rikkudes loomapidajale ettenähtud kohustusi, ei saa isikul olla loomapidamise õigust, mida kohus peaks kaitsma. Kaebaja selgitus, et hobused jäeti 10 aastat tagasi temale ja keegi ei aidanud teda, ei õigusta kuidagi loomade hooletusse jätmist. Kui hobuste ülalpidamine ja nende eest hoolitsemine olid kaebaja jaoks rasked, siis oli tal võimalik loomad võõrandada. 18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajalt vaidlusaluste hobuste äravõtmine oli õiguspärane ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. 19. Kaebaja heidab ette ka seda, et talle ei ole loomade äravõtmist kajastavat protokolli kätte toimetatud. 20.

§ 64lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud looma senisest asukohast äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine protokollitakse. 7

(11)3-21-2841 Loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal loom tema senisest asukohast ära võetakse ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutatakse, väljastab vastustaja viivitamata protokolli koopia, milles mh märgitakse looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus. 21. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et protokoll tulnuks talle allkirja vastu kätte toimetada.

§ 1

lg-st 4 nähtuvalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid. HMS § 25 lg 3 järgi toimetatakse dokument kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis.

ei näe ette, et loomade äravõtmist kajastav protokoll tuleks loomapidajale kätte toimetada. Vastustaja selgitusest nähtub, et protokoll pandi kaebaja elukohajärgsesse postkasti. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja elukoha aadressiks on xxxxxxxx. Sama aadress on märgitud kaebaja elukoha aadressina rahvastikuregistrisse

  1. Seda, et vastustaja ametnikud panid protokolli xxxxxx postkasti, kinnitab järelevalvetoimingul kaasas olnud politseipatrull
  2. Kohtul puudub põhjus vastustaja ja menetlusest isiklikult mitte huvitatud PPA antud selgituste tõelevastavuses kahelda. Lisaks kinnitas vastustaja 28.12.2021 kohtule, et saatis 29.10.2021 protokolli kaebajale e-posti aadressile xxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on tegemist kaebaja e-posti aadressiga. Seega oli protokoll jõudnud kaebaja mõjusfääri. See, kui tihti kaebaja oma postkasti ja e-postkasti vaatab, sõltub juba temast. Protokollidest nähtub, et kaebaja osales järelevalvetoimingutel. Arvestades toimunut ja vastustaja selgitusi, et loomad tuleb ära võtta, oli kaebajal põhjust protokolli postkastist otsida. Kui kaebaja ei osanud protokolli postkastist otsida, oli tal võimalik pöörduda järelepärimisega vastustaja poole, nagu kaebaja tütar Y ka tegi. Seega puudusid kaebajal takistused protokolli saamiseks. Kuna vastustajal puudus kohustus protokolli HMS-i kättetoimetamise sätetele vastavalt kätte toimetada, sh allkirja vastu, siis ei ole vastustaja toiminud õigusvastaselt. Hobuste võõrandamine
  3. Kaebaja leidis, et isegi, kui vastustaja võis üle võtta loomapidamise kohustused, on hobused õigusvastaselt võõrandatud. Muu hulgas vaidles kaebaja vastu enampakkumisel määratud hobuste alghinnale. 23.

§ 64

lg 4 järgi paneb vastustaja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada sama paragrahvi lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab vastustaja samas seaduses ning ATSS-is sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise. 24. Eeltoodud sätete kohaselt tehakse reeglina loomapidajale kohustuseks loom võõrandada või hukata. Samas võimaldatakse vastustajal teatud juhtudel loom võõrandada või hukata loomapidajale ettekirjutust tegemata. Vastustaja põhjendas 29.10.2021 protokollis enampakkumise korraldamist sellega, et hobuste tervislik seisund näitas, et kaebajal puuduvad teadmised loomapidamisest, mistõttu otsustati korraldada

§ 643alusel elektrooniline enampakkumine hobuste võõrandamiseks.

Kuigi põhjendus on väga napp, peab kohus koos 8 9 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „KIS_ Menetluse 3-21-2841 detailandmed“. Vt vastustaja 28.12.2021 esitatud lisa „2_1-337053-4_22_12_2021_Valjaminev_kiri-1“. 8

(11)3-21-2841 vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendustega õiguspäraseks vastustaja otsust loomad ilma ettekirjutust tegemata võõrandada. Kohus leidis eespool, et kaebaja ei täitnud loomapidamisnõudeid, oli jätnud hobused hooletusse ja vajaliku ravita, mistõttu põhjustas loomadele põhjendamatuid kannatusi. Arvestades ka kaebaja suhtumist järelevalvemenetluses, kus ta end õigustas, oma tegevuses mingeid vigu ei näinud ja neist aru ei saanud või ei tahtnud aru saada, vastustaja selgitusi ei kuulanud ja koostööd tegema ei nõustunud, vaid vastupidi näitas vastustaja ametnike suhtes üles agressiivsust, mis tõi kaasa vajaduse kaasata järelevalvemenetlusse ka politsei, siis oli vastustajal põhjendatud alus arvata, et kui loomad tagastatakse kaebajale, siis rikutakse uuesti loomade heaoluks ettenähtud nõudeid, mis võib kahjustada loomade tervist ja elu. Seega ei saanud tulla kaalumisele loomade kaebajale tagastamise võimalus. Kohtu hinnangul ei ole põhjust heita vastustajale ette seda, et ta otsustas võõrandada loomad ilma kaebajale eelnevat ettekirjutust tegemata. Kaebaja eelnev käitumine järelevalvemenetluses võimaldas põhjendatult järeldada, et kui vastustaja teeb kaebajale ettekirjutuse loomade võõrandamiseks, ei pruugi kaebaja seda suure tõenäosusega täita, vähemalt mitte mõistliku aja jooksul. Loomad vajasid aga kiiresti hoolt ja ravi ning turvalist kohta, kus elada. Looma võõrandamisel uuele omanikule oleks looma heaolu ja tervise eest saanud hoolt kanda juba uus omanik. Seega oleks kaebaja vastutöötamine takistanud loomadele heaolu tagamist. Samuti ei saanud kaebaja puhul välistada olukorda, et ta hakkab otsima võimalusi ettekirjutuse eesmärgist kõrvale kalduda, nt oleks teinud näiliku võõrandamistehingu või võõrandanud loomad oma tuttavale, et need hiljem tagasi saada. Sellist võimalust on ette näinud ja selle puhuks vastustaja poolt enampakkumise korraldamise võimaluse kehtestanud ka seadusandja (vt loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 SE seletuskirja10 lk 12). Loomade tagasisaamise soovi on näha mh praeguses asjas esitatud kaebusest ja sellest, et loomade enampakkumisel osales pakkujana ka kaebaja elukaaslane. Lisaks tuleb arvestada, et loomapidaja kohustuste ülevõtmise järgselt olid hobused riigi ülalpidamisel, seega koormaks avalikele piiratud ressurssidele. Kaebajale ettekirjutuse tegemine, selle täitmisega viivitamine ja seejärel asendustäitmise korraldamine oleks suurendanud kulusid avalikele ressurssidele veelgi (nii loomade elukoha, ülalpidamise kui ka ravimise kulud, samuti nende kulude kaebajalt sissenõudmise kulud), mille (täies määras) hüvitamine kaebaja poolt olnuks kaheldav. Seega oli loomade võõrandamine kiiremas korras avalike ressursse võimalikult säästev lahendus, st otstarbekas ja põhjendatud vaidlusaluses olukorras. Menetluse kiiruse olulisust on rõhutatud ka eelnõu 226 SE seletuskirja lk-l 12. 25.

§ 642

lg-test 1 ja 4 nähtuvalt korraldab vastustaja ettekirjutuse täitmata jätmisel korral reeglina põllumajanduslooma hukkamise. Samas võimaldab

§ 642

lg 6 juhul, kui põllumajandusloom on kõrge aretusväärtusega tõupuhas aretusloom ja kui looma terviseseisund seda võimaldab, korraldada vastustajal loomapidaja kulul sellise looma võõrandamise samas seaduses sätestatud korras. Eelnõu 226 SE seletuskirja lk-l 15 toodud selgituse järgi ei ole enampakkumise korraldamine vastustaja kohustus. Oma kaalutlusõigust kasutades võib vastustaja otsustada korraldada enampakkumine, võttes arvesse looma liiki, seisundit, geneetilist väärtust ja muid tegureid, nagu nt põllumajanduslooma majanduslikku väärtust. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja loomade võõrandamise kasuks otsustamisel teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. Tegemist ei olnud nuumloomadega, keda oleks kasvatatud liha saamise eesmärgil, mistõttu ei saanud looma hukkamine olla esimene põhjendatud valik. Tegemist oli loomadega, kellel on olemas majanduslik väärtus ja keda on võimalik enampakkumisel võõrandada. Kuigi loomad olid kehvas tervislikus seisus, ei olnud nad siiski sellises seisus, et nende võõrandamine osutunuks võimatuks või ebatõenäoliseks. Seda tõendab ka asjaolu, et kõik hobused võõrandati enampakkumisel. Seega oli vaidlusaluste loomade puhul hukkamise asemel võõrandamise kasuks otsustamine põhjendatud. 10 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f468b89f-dcf9-4fc5-a6e4-f14223603f33. 9

(11)3-21-2841 26.

§ 643

lg 2 järgi määrab vastustaja looma alghinna enampakkumisel, lähtudes looma harilikust väärtusest, ning enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu. Eelnõu 226 SE seletuskirja lk-l 16 on selgitatud, et kui looma harilikku väärtust ei ole mingil põhjusel võimalik tema eripäradest lähtuvalt määrata, võib vastustaja selleks kaasata eksperdi või määrata alghinna ise. Hobused ei ole Eestis haruldased loomad ja nende tehinguid toimub piisavalt selleks, et vastustajal puudus vältimatu vajadus looma väärtuse kindlaks tegemiseks eksperti kaasata. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vastustaja määras vaid alghinna. Looma lõplik väärtus kujunes enampakkumise tulemusel, st turutingimustel. Turuhind ongi TsÜS § 65 järgi eseme harilikuks väärtuseks. Kõrgema alghinna määramine ei oleks tähendanud, et hobust olnuks kindlasti võimalik kõrgema hinnaga ka maha müüa. 27. Lisaks leiab kohus, et isegi kui vastustaja eksis hobustele alghinna määramisel, ei põhjenda see kuidagi kaebajale hobuste tagastamist. Kohus leidis eespool, et kaebaja rikkus loomapidamisnõudeid, mis õigustasid temalt loomade äravõtmist ja nende tagastamata jätmist. Vastustaja võimalik viga alghinna määramisel ei too kaasa hobuste äravõtmise ja tagastamata jätmise õigusvastasust. Hobuste tagastamine kaebajale sellises olukorras oleks selgelt vastuolus

-i normide eesmärgiga kaitsta loomi ebapädevate või pahatahtlike loomapidajate eest. See on selgelt näha ka

§ 644

lg-st 1, mis välistab võimaluse, et senine loomapidaja võiks võõrandamisele kuuluva looma endale tagasi saada. Hobuste võõrandamine ei muutu madala alghinna tõttu õigusvastaseks ega muuda enampakkumise tulemusel tekkinud uut omandiõigust õigusvastaseks või alusetuks. Hind saab puudutada vaid kohustustehingu, mitte käsutustehingu õiguspärasust. Kohustustehingu kehtivusest ei sõltu aga käsutustehingu kehtivus (TsÜS § 6 lg 4). Kaebaja viited AÕS-i normidele, mis käsitlevad asja omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljaminekut, ei ole siinkohal asjakohased, sest

näeb ette erinormid. Ka AÕS § 95 lg 3 kolmandast lausest on näha, et avaliku enampakkumise korral sama sätte kahes esimeses lauses toodu ei kohaldu. Hobuste võõrandamisest liiga väikese tulu saamine saab anda kaebajale aluse nõuda vastustajalt temale tekkinud kahju hüvitamist, mitte õiguse nõuda hobuste tagastamist. Kaebaja ei ole praeguses asjas kahju hüvitamist taotlenud, seega ei seondu alghinna osas tehtud etteheited praeguse vaidluse esemega. Sel põhjusel ei pea kohus vajalikuks seda küsimust põhjalikumalt käsitleda ega vastustajalt selles osas täiendavaid põhjendusi või tõendeid küsida. Kaebaja vastav taotlus jääb rahuldamata. Otsus ja menetluskulude jaotus

  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et nii hobuste äravõtmine kui ka võõrandamine olid õiguspärased. Seega ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane ja puudub alus kaebaja heastamiskaebust rahuldada. Kaebus jääb rahuldamata.
  2. Kohus tagastab kaebajale 08.12.2021 esitatud tõendid „Lisa 2 - protokolli 1 leht“ ja „Lisa 3 - protokolli 2 leht“. Samad dokumendid on kaebaja 08.12.2021 esitatud tõendi „Lisa 1 - Fwd Koonga hobuste juriidilise esindaja päringule vastamine

(1)“ lisad (manused), seega puudub vajadus samade tõendite korduvaks esitamiseks.
  1. Kohus tagastab vastustajale 28.12.2021 esitatud tõendi „Hobuse kaelavigastus“. See video ei avane, mistõttu ei ole võimalik seda tõendit hinnata. Samas on kaebaja 08.12.2021 esitatud lisa 1 manuseks hobuse kaelavigastust näitav video. Arvatavasti kajastab ka vastustaja esitatud video sama asjaolu. Seega oleks tegemist korduva tõendiga.
  2. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 10
(11)3-21-2841 /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.