Obsah (8)

§ 45§ 46§ 47§ 49§ 8§ 54§ 18§ 59

2-22-18290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18290 Tsiviilasi I T maksejõuetusavaldus

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 20.01.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega. 2 2-22-18290 4.
2. Võlgnikul tekkisid rahalised probleemid
3. a lõpus pärast Soomes töö lõppemist ning ta hakkas igapäevaste kulutuste tasumiseks võtma laene laenufirmadelt. Samuti laekusid pidevalt summad sugulastelt ja muudelt eraisikutelt.
4. aastal võttis ta uusi laene olemasolevate laenude tasumiseks. Võlgnik on nii maksejõuetusavalduses, kui usaldusisikule vastuses teatanud seda, et tema kohustused on tema lahuskohustused ning palunud neid vaadelda abikaasa kohustustest eraldi, kuna algsed laenud on võetud enne abielu sõlmimist XXXXXX a ja hiljem on võetud laene peamiselt algsete laenude tasumiseks. Lisaks laenudele on võlgnik
5. a, s.t abielu kestel, soetanud järelmaksuga pesumasina ja teleri. Kui menetluses selgub, et tegemist ei ole omandireservatsiooniga soetatud varaga, siis tuleb nii järelamksuga soetatud vara, kui nende soetamiseks võetud kohustused lugeda ühisvaraks. Võlgniku sõnul on abikaasal samuti laenukohustusi, kuid need pole võlgnevuses. Kuna pole teada abikaasa poolt laenude võtmise aeg, siis ei saa välistada, et need on võetud enne abielu ja tegemist on lahuskohustustega. 4.
6. I Ti teadaolevad kohustused kokku on 36 989,07 €, millest käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud 33 894,29 €. Võlgnikul olulist turuväärtust omav vara puudub. Pere kasutuses olevad järelmaksuga soetatud pesumasina (võlgniku hinnangul väärtus 150–200 €) ja teleri (võlgniku hinnangul väärtus 200 €), palub võlgnik pankrotimenetluses neile hädavajalike vahenditena alles jätta. Pankrotimenetluses tuleb täpsustada, kas nimetatud tehnikavahendite puhul on tegemist omandireservatsiooni alusel võlausaldajale kuuluva vara või võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraga. On teada, et kasutatud kodutehnikast ½ kaasomandiosa müügi perspektiivsus pankrotimenetluses on väike, mistõttu on nimetatud esemete väärtus loetud 0-ks. Tema praegune kuu sissetulek on töötasu 1000 €/kuus (neto). I T peab oma maksejõuetuse põhjuseks seda, et tervise halvenemise tõttu kaotas töö Soomes ning seejärel võttis vähenenenud sissetuleku tõttu uusi laene pere igapäevaste kulutuste ning juba olemasolevate laenude tasumiseks. Enda hinnagul muutus ta maksejõuetuks
7. aasta suvel, kui igakuised laenumaksed ületasid tugevalt igakuise töötasu. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna 92% tema kohustustest on muutunud sissenõutavaks ning tal puuduvad vara ja vahendid, nõuete tasumiseks Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. 4.
8. Usaldusisiku hinnagul on I Ti maksejõuetuse peamiseks põhjuseks pärast tervise halvenemist ja Soomes töökoha kaotust järelemõtlematu laenude võtmine igapäevaste kulutuste ja varasemate laenude maksete tasumiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2021 lõpus, kui laenude tagasimaksed ületasid tema maksevõimet ja ta võttis uusi laene varasemate tasumiseks.
9. Usaldusisiku hinnang edasise menetluse osas, sh, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. 5.
10. Võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsusest: Võlgniku sissetulekuks on käesoleval ajal 1000€/kuus. Tema enda hinnagul suudaks ta igakuiselt tagastada laene 500 € ulatuses, millise puhul kuluks kõigi praeguste kohustuste tasumiseks ca 6 aastat. Kuigi võlgnik on taotlenud tema kohustuste lahuskohustustena käsitlemist, siis vaatleme siinjuures siiski ka perekonna majanduslikku olukorda tervikuna. Perekonna sissetulek kokku on 2150 € ( võlgnikul 1000 € ja abikaasa vanemahüvitis 1150 €). Abikaasal kulub oma laenude tasumiseks 700€/kuus. Juhul, kui võlgnik maksaks igakuiselt laene tagasi 500€, siis jääb perel igakuisteks jooksvateks kuludeks 950€ ( 2150 – (700+500)). Nimetatud 950€-st kulub elamispinnale ca 500–550€. Seega jääb pere muudeks kuludeks ca 400€/kuus, mis on 2 lapsega pere jaoks ilmselgelt vähe. Lisaks, näiteks pankade hinnagul oleks 1000€ sissetuleku puhul mõistliku ja jätkusuutliku laenumakse suuruseks mitte rohkem, kui 1/3 sissetulekust. Seega oleks võlgnikule reaalselt jõukohase makse suurus olla ca 330€/kuus, mis tähendaks 9 aasta pikkust võlgade ümberkujundamise kava. Tõenäoliselt võlausaldajad nii pika tähtajaga ei nõustuks. Samuti oleks sellise tähtajaga kava võlgniku suhtes ebaproprotsionaalselt koormav. Arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat, siis ei tohiks võlgade ümberkujundamise kava mõistlik tähtaeg olla oluliselt pikem. Eeltoodust lähtuvalt poleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik, 3 2-22-18290 sest tal puuduvad vahendid nii võlausaldajate, kui ka võlgniku seisukohast mõistliku tähtajaga ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt igapäevaste hädavajalike kulutuste katmiseks. 5.
11. Võimalik laenude refinantseerimine: Laenude refinantseerimine tähendaks, et mõni pank või muu finantseerimisasutus annaks pikema tähtajaga laenu kõigi võlgniku kohustuste refinantseerimiseks. Refinantseerimislaenu keskmine intress võib olla ca 10% aastas. 37 000€ suuruse, 10%-lise intressiga laenu, mille annuiteetmakse oleks 350 € , tähtajaks on 20 aastat. Praktikas ei ole ükski laenuandja valmis andma 20 aastaks tagatiseta refinantseerimislaenu. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: 1) I T oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda; 2) võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekust mõistliku tähtajaga ümberkujundamiskava järgseid makseid tasuma. 3) laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2: võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). I T on maksejõuetusavalduses koos pankroti väljakuulutamisega taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:
12. kuulutada välja I Ti (isikukood XXXXXXXXXX) pankrot;
13. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud);
14. võtta I Tilt võlgniku vanne;
15. algatada I Ti kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukoht
16. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 20.01.2022 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on I Ti sissetulekud kokku umbes 1000 eurot (neto) kuus, perekonna sissetulek on 2150 eurot kuus. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 36 989,07 eurot. Võlgnik on märkinud oma igakuiste väljaminekutena umbes 1630 eurot. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
4. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks 4 2-22-18290 aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
5. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 12.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 13. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 14.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 5 2-22-18290

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisiku taotluse esitamise ajal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1368 eurot (käibemaksuga).
3. Võlgnik on koos maksejõuetusavaldusega esitanud taotluse saada menetlusabi usaldusisiku- ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluses tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2.

§ 54

lõike 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6