1-16-5629/35

1 Kriminaalasi nr 1-16-5629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5629 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.V , isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 02.02.2016 ja lõpp 02.03.2018 RESOLUTSIOON Jätta G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.V kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5629 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati G.V karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust loeti alates 02.02.2016, mil G.V peeti kahtlustatavana kinni. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral, reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest, kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on varieeruv, põhiliselt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused). Varasemalt on isikut karistatud ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise (kustunud), kehalise väärkohtlemise (kustunud), mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning põgenemise eest. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav sõidukitest varguste toimepanemise eest (8 episoodi). Viimaste kuritegude soodustavaks teguriks oli majandusliku kasu saamine ning varasemate puhul ka sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav töötab vangistuses alates 16.01.
2. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alustanud riigikeele B1-taseme õpet 15.03.
3. Lisaks on kinnipeetav läbinud motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning tööle asumisest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx. Vabanemisel asub ta elama aadressile xxxx. Tegemist on xxxx poolt pakutava majutusüksusega. Elukoht on garanteeritud. Kinnipeetav oli Juhkentali Gümnaasiumi
4. klassi nimekirjas, kui esmakordselt vanglasse sattus. Ta õppis Maardu Gümnaasiumi
5. klassis 10.10.2004-01.06.2005, kuid kool jäi lõpetamata. Kinnipeetav omandab riigikeele B1-taset, kursus lõpeb lähiajal. Õppimisse suhtub kinnipeetav positiivselt, saades aru hariduse vajalikkusest. Enne kinnipidamist sai isik töövõimetuspensioni (13.11.201530.11.2016). Väidetavalt tuli ta toime, kui raha oli, maksis üüri ning toetas last. Isik on varem töötanud mitteametlikult betoneerija ja sadulsepa abilisena. Enda sõnul saab hakkama ka ehitusel ja autoteeninduses töötamisega. Toimetulekut mõjutab riskiv ja hoolimatu elustiil. Töötamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Vabanemisel isikul garanteeritud töökohta ei ole. Isik on xxxx ulatuses töövõimetu ning vabanedes saab pensionit. Kinnipeetava pere moodustavad ema, ema elukaaslane, tädi, vanaema ja vanaisa. Peres on suhted head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar, kellega ta suhtleb telefoni teel. Kinnipeetav soovib muuta oma elu seaduskuulekaks. Peale narkootikumidest loobumist on isik väidetavalt hakanud hoiduma kriminaaltaustaga tuttavatest. Elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv, kuid enda sõnul tahab isik oma käitumist ja elustiili muuta. Isik on väidetavalt harva tarvitanud lahjat alkoholi. Kuriteod on oma sõnul toime pannud kainena. Alkoholi kinnipeetav enda jaoks probleemiks ei pea. Isikut on esmakordselt karistatud narkootikumide tarvitamise eest 15-aastaselt. 21.03.2010 tuvastati amfetamiini ja fentanüüli joove, kui isik juhtis mootorsõidukit. NPALS alusel on teda karistatud kokku 19 korral. Isik tunnistab, et oli narkootikumidest sõltuvuses. Ta on viibinud ka sõltuvusravil. Isik ei ole väidetavalt enam narkootikume tarbinud alates veebruarist
6. Varem süstis kinnipeetav oma sõnul fentanüüli igapäevaselt. Tagasilanguse korral jääb aga uue kuriteo risk püsima. Isik põeb lisaks astmale ja epilepsiale ka diabeeti ning süstib ravimeid igapäevaselt. Varem on kinnipeetav viibinud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, saanud medikamentoosset ravi. Isikul on esinenud manipulatsiooni eesmärgil tahtlikku enesevigastamist. Isikule on määratud töövõimetuspension. Väidetavalt hakkas isik kuritegusid sooritama seikluse vajadusest, kuid ta võib varastada ka ettekavatsetult, hetkeimpulsi ajel. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Vaenulikkust kinnipeetav ei väljenda. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav arvab, et järelevalve distsiplineeriks teda. Ühiskonnanorme tunnustab juhul, kui need ei ole vastuolus tema isiklike huvidega. Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud 3 loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks G.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 02.03.
7. Käitumiskontrolli 1 ,4,7,8 sätestatud kohustused. ajaks on otstarbekas määrata G.V-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on G.V lähedasteks ema V R ja laps A I (sünd xxxx). Vangise andmetel on G.V
8. aastal lühiajalistel kokkusaamistel lähedastest kokku saanud ema V R, vanaema T I ja vanaisa V I. Lisaks on ta suhelnud emaga ka telefoni teel. Telefoni vestlusest V R selgus, et kokkusaamistel ei käi ta sellepärast, et G.V toodi üle Viru Vanglasse ja tal ei ole võimalust xxxx sõita. V R kinnitas, et pojaga on tal suhted väga head, samuti on pojal hea läbisaamine ka vanavanemate ja lapsega. Ema sõnul enne vangistust G.V suhtles ja osales lapse kasvatamises vaatamata sellele, et ei ela lapse emaga koos. V R selgitas, et kuna temal puudub käesoleval ajal oma elamispind ja ta on arvel munitsipaalkorteri järjekorras, siis ei ole tal võimalust pojale elukohta pakkuda ja seoses sellega on poeg sunnitud vabanema aadressile xxxx. V R kinnitas, et kohe, kui ta saab korteri, on ta valmis vastu võtma seal ka oma poega. Samuti on V R valmis poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt, samuti on seda valmis tegema ka vanavanemad. Käesoleval ajal toetab ema G.V rahaliselt kinnipidamiskohas. Ema sõnul ei oska ta öelda, milline on G.V suhtlusringkond, kuid arvestades, et ta on toime pannud kuritegusid kaasosalistega, siis võib eeldada, et sinna kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. V R sõnul oli varasemalt tõesti G.V probleeme mõnuainete tarvitamisega, kuna ta elas raskelt üle isa surma, kuid enne viimast vangistust elas poeg karsket elu. Ta ei ole pojal täheldanud vägivaldset käitumist, kuid samas lisas, et ei oska öelda, mis toimus väljaspool kodu. Xxxx majutusüksuse näol, kuhu G.V on taotlenud vabastamist, on tegemist ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saab maksimaalselt elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut. Igale kliendile eraldatakse tuba suurusega umbes 12 m
9. Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutatavad ruumid puhkeruum, köök ja pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kontrollitakse koostöös politseiga. Telefonivestlusest xxxx juhataja M V selgus, et G.V on lisatud nimekirja ning vabanemise korral võimaldatakse talle elukoht aadressile xxxx. G.V rahvastikuregistrijärgne kehtiv elukoht on alates
10. aastast xxxx. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole G.V kindlat töökohta. Varasemalt, olles kriminaalhooldusel, on isik rikkunud kontrollnõudeid ja seoses sellega, et isik ei täitnud registreerimiskohustust ega ilmunud talle määratud aegadel registreerimisele, oli koostatud erakorraline ettekanne. Ametnik taotles vangistuse täitmisele pööramist, mida kohus ka tegi. Karistusregistri andmetest nähtub, et G.V oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Teda on karistatud narkootikumide tarvitamise eest kokku 6 korral, kas aresti või trahviga. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks G.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 02.03.
11. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata G.V-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. G.V ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta hakkab vabanedes saama töövõimetuspensioni ja seda seoses raskekujulise diabeediga. Tal oli tõsiseid probleeme narkootikumidega, kuid ta on suuteline nüüd neist hoiduma. Tänu headele programmidele ja 4 ravile ei ole ta juba 5 aastat narkootikume tarvitanud. Programm Eluviisitreening õpetas teda, kuidas adapteeruda ühiskonda. Ta lõpetas riigikeele B1-taseme kursuse poolteist kuud tagasi, eksam on
12. septembril. Ta räägib eesti keelt. Vanglas töötab ta praegu peakoka abilisena. Enne töötas peakoka abilise abilisena, oli nõudepesija, koristaja. Tal ei ole garanteeritud töökohta. Vabanedes on tal võimalik tööle asuda, eks midagi ikka leiab, kasvõi miinimumpalgaga. Ta on kahekuulised betoneerija kursused läbinud. Töötas sel alal, aga tarvitas sel ajal narkootikume. Ta tahab, et kohus pööraks tähelepanu tema haigusele. Vanglas on raske diabeediga toime tulla, ta peab 5-6 korda päevas ennast süstima. Süstalde vahetamisega on probleeme. Ta omandas vanglas põhihariduse. Ta on juba harjunud töötama ja talle meeldib see. Ta arvab, et saab hakkama eluga väljaspool vanglat. Kohus võib pikendada kriminaalhoolduse all olemise aega, midagi lisada, et teha seda rangemaks. Ta on valmis minema vabadusse, elama normaalset elu ja toetama oma last. Ta tahaks suhelda oma perega. Praegu saab ta seda teha vaid telefoni teel. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 06.07.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, G.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist. G.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.08.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vangistust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 16 korral, ning vanglas kannab karistust kaheteistkümnendat korda. Käesolevat karistust kannab varguste eest, kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on varieeruv, põhiliselt on toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused). Varasemalt karistatud ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise (kustunud), kehalise väärkohtlemise (kustunud), mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning põgenemise eest. Käesolevat karistust kannab sõidukitest varguste toimepanemise eest (8 episoodi). Viimaste kuritegude soodustavaks teguriks oli majandusliku kasu saamine ning varasemate puhul ka sõltuvus narkootikumidest. Prokuratuuri hinnangul ei esine G.V puhul selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada G.V vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 02.03.2018, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema hoiakud on kriminaalsed ja elustiil on hoolimatu ning riskeeriv (korduvad karistused). Muuhulgas näitab see isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse normidesse. Oluline on ka märkida, et isik on manipuleeriv, ning manipuleerimise eesmärgiga on esinenud tahtlikku enesevigastamist. G.V hakkas väidetavalt kuritegusid sooritama seikluse vajadusest, võib varastada ka ettekavatsetult või hetkeimpulsi ajel. Varasemalt sooritanud tegusid, tagajärgedele mõtlemata. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhoolduse all, kuid ta rikkus kriminaalhooldusnõudeid. Seoses sellega, et isik ei ilmunud iseseisvalt karistust kandma, oli kuulutatud ta tagaotsitavaks. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et G.V puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et G.V on probleeme narkootikumide tarvitamisega, varasemalt on 5 diagnoositud narkosõltuvus, väidetavalt ei ole enam probleeme, kuid ei saa välistada ohtu, et isik vana harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks G.V puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa ka jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on G.V ohtlik avalikkusele ja vangile. Ohustatud on kaasliiklejad ja ühiskonna turvalisus. Oht seisneb võimalikus liikluse turvalisuse kahjustamises ja vägivallaga kaasnevate kuritegude (tervisevastane, varavastane) toimepanemises. Oht on tõenäolisem, kui isikul tekkib tagasilangus ja ta hakkab uuesti tarbima narkootikume või tarvitab alkoholi. Samuti, kui tal tekivad materiaalsed raskused. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 77% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%, mis on kõrged retsidiivsusnäitajad. G.V vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. P rokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav G.V puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur vastu G.V vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral, millest 6 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. G.V palus kohtul arvestada tema tervislikku seisundit, samas see ei ole takistanud tal kuritegude jätkuvat toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetav viibib vangistuses kaheteistkümnendat korda – kui eelnevad vangistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud, siis ei saa olla kindel, et käesolevalt vangistuses viibitud aeg on oma eesmärgi täitnud. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest (8 vargust sõidukitest ajavahemikul 27.01.2016-02.02.2016), mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, ka varasemalt on ta toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid. Kuivõrd kinnipeetaval ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta, siis puudub kohtul kindlus, et G.V majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav tunnistab, et ta on olnud narkootikumidest sõltuvuses, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 alusel, viimati Harju Maakohtu 25.02.2014 otsusega 8 päevase arestiga 09.01.2014 toime pandud väärteo eest. Isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid, mille tulemusena pöörati talle mõistetud vangistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel suudab järgida kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta G.V tingimisi 6 enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et G.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses alates 16.01.2017 olnud hõivatud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alustanud riigikeele B1-taseme õpet. Samuti selle, et ta on läbinud motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning tööle asumisest ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht xxxx majutusüksuses ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
13. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
14. Viru Maakohtu
15. septembri 2017 määrus jätta muutmata.
16. Määruskaebus jätta rahuldamata. 04.09.2017 kohtumäärus 1-16-5629 jõustus
17. oktoobril
18. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent