1 Kriminaalasi nr 1-16-5629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5629 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati I.A karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust loeti alates 02.02.2016, mil I.A peeti kahtlustatavana kinni. Kinnipeetavat on kriminaalkorras 16 korral karistatud ning vanglas kannab ta karistust 12 korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest, kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on varieeruv, põhiliselt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused). Varasemalt on isikut karistatud ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise (kustunud), kehalise väärkohtlemise (kustunud), mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning põgenemise eest. Käesolevat karistust kannab isik sõidukitest varguste toimepanemise eest (8 episoodi). Viimaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine ning varasemate puhul ka sõltuvus narkootikumidest. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning tööle asumisest. Lisaks on ta alustanud 15.03.2017 riigikeele B1-taseme õpet ning alates 16.01.2017 töötab vanglas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav Tallinnas. Vabanemisel elukoht puudub. Isikule on pakutud võimalust asuda elama aadressile xxxx (majutusteenus), kuid isik keeldus ning muid variante ka ei soovi, tugiisikuteenusest keeldus. Kinnipeetav oli xxxx Gümnaasiumi

1. klassi õpilaste nimekirjas, kui esmakordselt vanglasse sattus. Ta õppis xxxx
2. klassis 10.10.200401.06.2005, kuid kool jäi lõpetamata. Riigikeele B1-taseme omandas isik 18.07.2017, hetkel omandab B2-taset. Õppimisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Ta saab aru hariduse vajalikkusest. Enne kinnipidamist sai isik töövõimetuspensioni (13.11.2015-30.11.2016). Väidetavalt tuli toime, kui raha oli, maksis üüri ning toetas last. Ta on varem töötanud mitteametlikult betoneerijana ja sadulsepa abilisena. Enda sõnul saab hakkama ka ehitusel ja autoteeninduses töötamisega. Toimetulekut mõjutab riskiv ja hoolimatu elustiil. Varasemate kinnipidamiste ajal on isik töötanud ning töötab ka hetkel. Töötamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Isik on 40% töövõimetu ning vabanedes saab pensioni. Kinnipeetava pere moodustavad ema, ema elukaaslane, tädi, vanaema ja vanaisa. Peres on suhted head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar. Oma tütrega suhtleb ta telefoni teel. Peale narkootikumidest loobumist on isik väidetavalt hakanud hoiduma kriminaalse taustaga tuttavatest. Tema elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv, kuid enda sõnul tahab ta oma käitumist ja elustiili muuta. Isik on tarvitanud enda sõnul lahjat alkoholi harva. Kuriteod on tema enda sõnul toime pandud kainena. Alkoholi isik enda jaoks probleemiks ei pea. Vastupidised andmed puuduvad. Isikut on esmakordselt karistatud narkootikumide tarvitamise eest 15-aastaselt. 21.03.2010 tuvastati isikul amfetamiini ja fentanüüli joove, kui ta juhtis mootorsõidukit. NPALS alusel on kinnipeetavat karistatud kokku 19 korral. Isik tunnistab, et oli narkootikumidest sõltuvuses, on viibinud ka sõltuvusravil ning väidetavalt ei ole enam narkootikume tarbinud alates veebruarist
3. Varem tarbis enda sõnul fentanüüli igapäevaselt, süstis. Tagasilanguse korral jääb aga uue kuriteo risk püsima. Isik põeb lisaks astmale ja epilepsiale ka diabeeti ning süstib ravimeid igapäevaselt. Varem on kinnipeetav viibinud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, saanud medikamentoosset ravi. Isikul on esinenud tahtlikku enesevigastamist manipulatsiooni eesmärgil. Väidetavalt hakkas ta kuritegusid sooritama seikluse vajadusest, võib varastada ka ettekavatsetult, hetkeimpulsi ajel. 3 Korduv karistatus viitab kinnipeetava kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsesse suhtumisse ühiskonda ning reeglitesse. Vaenulikkust isik ei väljenda. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ühiskonnanorme isik tunnistab juhul, kui need ei ole vastuolus tema isiklike huvidega. Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et olemasolevatel andmetel on kinnipeetava lähedasteks vabaduses tema ema V. R, laps A. I (sünd. xxxx), vanaema T. I ja vanaisa V. I. Vanaema sõnul on ta kinnipeetavaga telefoni teel vangistuse ajal suhelnud ja talle teadaolevalt on kinnipeetav suhelnud ka oma emaga. Kuna I.A on pidevalt olnud pahandusi, siis vanaema sõnul nad vanaisaga teda aidata enam ei saa. Arvestades, et kinnipeetav on toime pannud kuritegusid kaasosalistega, siis võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalse taustaga isikud. I.A puudub vabaduses elukoht. Olemasolevatel andmetel on talle pakutud elukohta Aktiviseerimiskeskuses xxxx aadressil xxxx, kuid isik on sellest keeldunud. Vabanedes ei ole I.A kindlat töökohta, peamiselt on isik varasemalt mitteametlikult töötanud. Raha puudumise tõttu on toime pannud ka viimased kuriteod. Tal tuleks ennast arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Varasemalt, olles kriminaalhooldusel, on kinnipeetav rikkunud kontrollnõudeid ja seoses sellega, et isik ei täitnud registreerimiskohustust ega ilmunud talle määratud aegadel registreerimisele, oli koostatud erakorraline ettekanne. Ametnik taotles vangistuse täitmisele pööramist, mille kohus ka rahuldas. Karistusregistri andmetest nähtub, et I.A oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Teda on karistatud narkootikumide tarvitamise eest kokku 6 korral kas aresti või rahatrahviga. Olemasolevatel andmetel polnud isik nõus tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. I.A avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et tema suhtes peale vangistuse ärakandmist kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, sest ta hakkab elama ja töötama teises riigis, xxxx. Töötama hakkab ta vana mööbli renoveerimise ja restaureerimise alal. Kui ta vabaneb, siis Eestisse ta ei jää, sest siin pole mingit perspektiivi. xxxx on tal ees tuttavad. xxxx nõustus ta minema siis, kui kohus sügisel arutas tema ennetähtaegset vabastamist, sest xxxx poleks teda keegi lasknud, kui ta oleks vabanenud enne tähtaega. xxxx hakkab ta elama tuttava juures. Teda on karistatud 16 korda ja vanglas on ta 12 korda. Seda ta praegu ei saa öelda, mis temas muutunud on, seda on hiljem näha. Ta võib öelda mida iganes, aga ta ei usu, et teda uskuma jäädakse. Tal on vaja taastada oma suhted perega. Pere hakkas teda juba uskuma ja ta ei taha neid alt vedada. Ta usub, et saab vabaduses hakkama ilma õigusrikkumisi toime panemata. Puutööalast väljaõpet tal ei ole, kuid ta töötas sel alal 7-8 aastat. Sõltuvusravil oli ta 3-4 aastat tagasi, aastal
4. Ta käis erinevates programmides, siis sattus vanglasse ja läbis ka programmi. Ta ei ole huvitatud narkootikumide tarvitamisest. Tal on tuttavaid, kelle poole pöörduda, kui tal abi peaks vaja olema. Ta läheb xxxx, et töötada ja tõestada endale, et suudab normaalselt elada. Lapse emaga ta suhtleb kogu aeg. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et ta leiab, et antud juhul ei ole I.A suhtes vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuigi formaalsed eeldused selleks on täidetud. I.A on motiiv elada seaduskuulekalt ja tal on plaan, mis ta vabaduses tegema hakkab.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 4 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu I.A suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – I.A kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega nr 1-16-5629 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu vangistust ja enne seda on teda karistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2014 otsusega

§ 199lg 2 p 5,8,9 järgi 2-aastase vangistusega.

Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab

§ 871

lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. I.A on käesoleval ajal 5 kehtivat kriminaalkaristust. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla poolt esitatud materjalidele ja I.A poolt kohtuistungil öeldule, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral

§ 871lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele.

I.A käitumine karistuse kandmise ajal viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on oma karistusest siiski nüüdseks vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes hakkab ta elama seaduskuulekalt. Lisaks sellele väärib märkimist, et käesoleval juhul ei saaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldadagi, sest kohtumääruses ei ole võimalik näidata ära kohta, kus süüdimõistetu elama peab. Viru Vangla poolt esitatud materjalide kohaselt puudub I.A vabanemisjärgselt kindel elukoht. Ka süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et peale karistuse ärakandmist läheb ta elama ja tööle xxxx. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik