järgi Lühimenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav J.V Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel; töökoht: xxxx, elukoht: Xxxx; asukoht: Xxxx Vangla. Tõkend: vahistamine Harju Maakohtu 26.07.2017.a kohtumääruse alusel. Kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2016 kuni 17.12.2016.a; 24.07.2017.a Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 20.02.2012.a otsusega
MS § 238 lg 2 ja
Katseaeg 2 aastat.
- Harju Maakohtu 31.07.2013.a otsusega
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel oli vangistus 3 kuud ja 28 päeva.
lg 2 ja § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 592 tunniga üldkasulikku tööd.
18.02.2014 Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, kandmisele kuulus 9 kuud 4 päeva vangistust. 29.10.2014 Harju Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega 11.11.2014, kandmata karistus 1 kuu 23 päeva. - Harju Maakohtu 17.09.2015.a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel lõplik rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 960 eurot. Kaitsja Advokaat Margus Viira RESOLUTSIOON 1. J.V süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.12.2016 kuni 17.12.2016., s.o 2 päeva ja vahi all viibimise aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista tähtajaline vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 24.06.2017. 4. J.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. 5.
lg 1 p 1 alusel kohaldada J.V suhtes lisakaristust, võttes J.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 1 aasta ja 6 kuuse tähtaja möödumisel. 6.
lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o kolmandale isikule Xxxxle kuuluv mootorsõiduk Mercedez-Benz E200 (VIN:XXXX) registreerimismärgiga xxxx, milline on 01.08.2017.a kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akti alusel paigutatud Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse hoiukohta. 10.
lg 1 alusel anda kolmandalt isikult Xxxxlt konfiskeeritud vara, s.o mootorsõiduk Mercedez-Benz E200 registreerimismärgiga xxxx riigi omandisse. 11.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o kolmandale isikule Xxxxle kuuluv mootorsõiduk Chrysler Voyager (VIN: xxxx) 2 registreerimismärgiga xxxx, milline on 02.06.2017.a kohtumäärusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks. 12.
lg 1 alusel anda kolmandalt isikult Xxxxlt konfiskeeritud vara, so mootorsõiduk Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxx mootorsõiduki asukoha kindlakstegemisel riigi omandisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: J.V ´i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.12.2016 kell 20:50 ajal Tallinnas Kiuru tänavas mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,10 mg(l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras) ning § 69 lg 2 p 1 (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõudeid. Samuti süüdistatakse J.V ´i selles, et tema tahtlikult juhtis 24.07.2017.a. kella 21:07 paiku Tallinnas Tiiva tänavas mootorsõidukit Mercedez-Benz E200 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,98 mg(l), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. 3 J.V pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et süütegude tõendatusse osas vaidlust ei ole, esitatud tõendite osas samuti vaidlust ei ole. Süüdistatav on end süüdi tunnistanud, ütlusi anda ei soovinud. Teise episoodi osas on selgitanud, et oli proovisõit, kuid see ei õigusta. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Episood 16.12.2016 kell 20:50 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et J.V juhtis 16.12.2016 kell 20:50 ajal Tallinnas Kiuru tänaval mootorsõidukit Chrysler Voyager reg. nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,10 mg(l). Tunnistaja Xxxx ütluste (tl 5) kohaselt oli ta politsepatrullis, kui tuli teade võimaliku purjus juhi kohta. Peatasid kinni Tallinnas Kiuru tänaval mootorsõiduki Chrysler Voyager reg. nr xxxx, mille juhiks osutus J.V , kellel tuvastati joove. Ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 1-3) nähtub, et süüdistatav peeti 16.12.2016 kell 20:52 ajal Tallinnas Kiuru tn 10 juures kinni. Kahtlustatava J.V ütluste (tl 13-14) kohaselt tunnistab ta, et juhtis mootorsõidukit 16.12.2016.a olles joobeseisundis. Jõi kella 15-17 ajal ära kolm kanget õlut, oli külas ja sõitis koju. Tundis ennast normaalselt. Kahetseb. Sõiduki ostis sõbralt, kuid ei jõudnud seda veel oma nimele teha. Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal J.V istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis J.V mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 8-12), mille kohaselt kasutati 16.12.2016 kell 20.59 kuni 21.04 J.V seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 1,22 mg ja 1,23 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-12 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,10 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Xxxx (tl 12), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 10-11), järgides seejuures mõõtemetoodikat. J.V rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht 4 kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 1,10 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii J.V mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et J.V juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
J.V
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli paar tundi varem alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Süüdistatava väide, et ta jõi vaid 3 õlut ja tundis end normaalselt, ei ole eluliselt usutavad, kuna selline joobe aste ei saa kellelegi märkamatuks jääda nii varasema elukogemuse kui enesetunde põhjal. Sellest järeldab kohus, et J.V käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et J.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Episood 24.07.
Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt pani J.V kuriteo toime teadlikult ja tahtlikult. Teades, et ta oli alkoholi tarbinud asus ta sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Sellest järeldab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Seega on tõendamist leidnud, et J.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, seega ei oma ka sissetulekut ning ka eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei ole täidetud (tl 109). Samuti nähtub karistusregistri andmetest (tl 55-56), et süüdistatav omab kahte kehtivat karistust
Käesoleva kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on toime pannud kaks
ettenähtud tegu ning seetõttu on ta ka Harju Maakohtu 26.07.2017.a kohtumääruse (tl 75-78) kohaselt vahistatud kuni 2 kuuks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud 2012. aastal
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja süüdistatav allutati käitumiskontrollile. Seejärel pani ta katseajal toime uue samalaadse kuriteo ning karistuseks mõisteti taas vangistus, mis liideti eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistusega ning mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Kuivõrd süüdistatav ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ja jättis üldkasuliku töö tegemata, pöörati üldkasulik töö täitmisele. Pärast seda vabastati süüdistatav karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ja selle katseaja jooksul pani ta toime
ettenähtud kuriteo, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 17.09.2015 otsusega rahalise karistusega. Seega on süüdistatava peal ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad karistuse liigid, karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, karistuse asendamine ja karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine, kuid ükski mõjutusvahend teda mõjutanud ei ole. Eeltoodust nähtuvalt leiab kohus, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki, kuna isiku suhtes on juba varem kohaldatud erinevaid süüdistatavat säästvaid mõjutusvahendeid, mis ei ole aga oma eesmärki täitnud ja isik jätkab liiklusalaste kuritegude toime panemist. Seega saab isiku suhtes kohaldada vaid raskemaliigilist karistust vangistuse näol. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,10 mg/l ja 0,98 6 mg/l. Arvestades selliseid näite, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd mõlemal korral on ületatud piirmäära olulisel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb kaebuse esitaja süüd hinnata suureks, seda enam, et isik pani poole aasta jooksul toime kaks samalaadset kuritegu. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses meentluses ja kohtuistungil avaldanud kahetust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitiliselt. Arvestades ka süüdistatava karistusandmeid nähtub, et süüdistatav on varasemalt toime pannud kaks
424 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ja käesolevas asjas on tuvastatud kahe
See aga näitab, et isik paneb korduvalt toime liiklusalaseid kuritegusid ning iga kord peale kahetsuse avaldamist jätkab ikkagi samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega selline kahetsus ei mõju kohtu hinnangul siirana ning seetõttu jätab kohus kergendava asjaoluga arvestamata. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt süüdistataval on juba kaks kehtivat kriminaalkaristust
Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke, tuleb süüdistatavale mõista vangistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, mis tuleb ära kanda täies ulatuses. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis on antud juhul tuvastatud piirmäära oluline ületamine ja seda kahel juhul, samuti kaks varasemat
järgi toimepandud kuritegu, seega on täidetud kõik lisakaristuse kohaldamise tingimused. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt vangistus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on isik liikluses jätkuvalt ohtlik ja seda nii toime pandud süüteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ka peale vangistuse ära kandmist pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. 7 Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süü suurust, leiab kohus, et proportsionaalne lisakaristus antud juhul on sanktsioonimäära keskmises määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti peaks ta olema teadlik ka sellest, et süüdistatavat on karistatud ka samalaadse väärteo eest. Seega jättes sõiduki võtmed ja sõiduki järelevalveta, olles samal ajal teadlik ka oma elukaaslase alkoholilembusest ja varasematest karistustest, oli tal küllaldane alus arvata, et süüdistatav võib seda ära kasutada ning jätkata samalaadsete süütegude toimepanemist, so sõidukit juhtida joobeseisundis. Seega on tegemist vähemalt kergemeelsusega kaasa aitamisega vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel. Kui veel arvestada asjaoluga, et kolmandal isikul juhtimisõigus senini puudub, puudub kolmandal isikul endal võimalus sõidukit juhtida ning kohtueelsel menetlusel on esimesel ülekuulamisel kolmas isik väitnud, et nad kasutasid sõidukit ainult koos. Sellistest andmetest võib teha järelduse ka selle kohta, et kuna süüdistatavat on 8 varem korduvalt karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis uusi autosid soetades on sõidukid registreeritud Xxxx nimele, et vältida süüdistatava nimele vallasvara registreerimist, et neid ei oleks võimalik edaspidi konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahendit ja asjad jääks alles, samuti saaks sellisel juhul vältida nende asjade äravõtmist täitemenetluste käigus süüdistataval olevate rahaliste võlgnevuste katteks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks vaidlusaluste sõidukite arestimine oli põhjendatud ning sõidukid kuuluvad kui süüteo toimepanemise vahendid konfiskeerimisele
Kohtueelsel menetlusel on prokuratuur esitanud Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule vara arestimise taotluse (tl 33-35) ning Harju Maakohtu 02.06.2017 määrusega (tl 36-39) on eeluurimiskohtunik konfiskeerimise tagamiseks arestinud kolmandale isikule Xxxxle kuuluva Chrysler Voyageri reg. nr xxxx. KrMS § 313 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus märkima muuhulgas ka arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Mootrsõiduki asukohta pole siiani suudetud menetluse käigus tuvastada. Õiendi (tl 70-71) kohaselt on vastav sõiduk okodoki lehel müügis, samas on kolmas isik oma esimesel ülekuulamisel teatanud, et sõidukit kasutab nende tuttav Soome Vabariigis. Arvestades tekkinud olukorda, kus sõiduk on kohtumääruse alusel arestitud, kuid sõiduki asukohta ei ole suudetud tuvastada, leiab kohus, et vaidlusalune sõiduk tuleb kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerida ning sõiduk antakse riigi omandisse siis, kui sõiduki asukoht on tuvastatud. Kohtueelsel menetlusel on prokuratuur esitanud Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule vara arestimise taotluse (tl 82-83) ning Harju Maakohtu 01.08.2017 määrusega (tl 84-88) on eeluurimiskohtunik konfiskeerimise tagamiseks arestinud kolmandale isikule Xxxxle kuuluva mootorsõiduki Mercedez-Benz E200 reg. xxxx. Sõiduk on teisaldamise akti alusel paigutatud Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse hoiukohta. KrMS § 313 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus märkima muuhulgas ka arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kuna sõiduk on arestitud konfiskeerimise tagamiseks, siis
lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerib kohus tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, s.o kolmandale isikule Xxxxle kuuluva mootorsõiduk Mercedez-Benz E200 reg. xxxx ning
nr xxxx anda riigi omandisse. Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.