← Eesti

1-19-956/2

Obsah (5)§ 217§ 179§ 180§ 252§ 253

1-19-956 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-956 (19233000130) Kohtunik Hei

§ 217

korras kahtlustatavana kinni peetud 03.02.2019, s.o 1 päev Kaitsja Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (

) §-dest 251 lg 1, 253 p 1, 254, 2564 lg-st 4 ja 2565 lg 1 p-st 2, lg-st 2 maakohus otsustas: Tunnistada U.H süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka üks eelvangistuses viibitud päev (03.02.2019) ning ärakandmata karistuseks mõista rahaline karistus 47 (nelikümmend seitse) päevamäära ehk 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot ja 50 senti (ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, päevamäära suurus on 15, 50 eurot). KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et U.H kohustub tasuma rahalise karistuse ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes igakuise maksena vähemalt 60 (kuuskümmend) eurot ja 70 senti ning viimasel kuul 60 (kuuskümmend eurot) ja 80 senti. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400000883 ning selgitus „U.H , 1-19-956, rahaline 1-19-956 karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel võtta KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel U.H-lt 3 (kolmeks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub U.H 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista U.H-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 405 (nelisada viis) eurot sundraha vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 ja 2565 lg-le 2 ning 60 (kuuskümmend) eurot muu menetluskulu katteks.

§ 180

lg 3 alusel kohustub U.H hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude osas kogusummas 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot ositi alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Ühes kuus kuulub tasumisele 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 75 senti. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700008310 ning selgitus „U.H , 1-19-956, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. U.H ´t süüdistatakse selles, et ta 03.02.2019.a kella 02.15 paiku juhtis Narvas Albert-August Tiimanni tn 5 asuva maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo, riikliku reg.märgiga x, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF 0012 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,18 mg/l). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus U.H liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani U.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 alusel.
  2. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotleb 04.02.2019 koostatud 1-19-956 süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluses kiirmenetluse sätete järgi, tehes ettepaneku tunnistada U.H süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda KarS § 44 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, s.o rahatrahviga summas 775 eurot, arvata karistusaja hulka 1 eelvangistuses viibitud päev ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahv 47 päevamäära ulatuses, s.o summas 728,50 eurot. Samuti taotleb prokurör KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristuse kohaldamist, s.o U.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist 3 kuuks. Rahalise karistuse palub prokurör tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul, igakuine makse peab moodustama vähemalt 60,70 eurot ning viimasel kuul 60,80 eurot. Samuti palub prokurör kriminaalmenetluse kulude hüvitamiskohustuse kogusummas 465 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, ühes kuus kuulub tasumisele 38,75 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kriminaalasi saabus kohtusse 06.02.2019.

§-s 253 ette nähtud tähtaeg - viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale – möödus 21. veebruaril 2019. Kohtule ei ole laekunud

§ 252

lg -s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele kiirmenetluse ja käskmenetluse reeglite järgi vastavalt prokuröri ettepanekutele. 4. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et U.H süü on tõendatud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendikogumiga. U.H süüd tõendavad tunnistaja A. K , ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes lisadega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Samuti tõendavad U.H süüd tema enda ütlused, milles ta tunnistab talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Neile tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et U.H tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. Kuna kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta vastavalt

§ 253p-le 1 ja §-le 254 kohtuotsuse.

6. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut, KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsuse esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, samuti riikliku süüdistaja ettepanekut karistuse osas. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistusliigi ja -määra osas (sh lisakaristuse küsimuses) vastab süüdistatava süü suurusele ning võtab arvesse muid olulisi karistuse mõistmise aspekte. Seega on olemas õiguslik alus riikliku süüdistaja karistusettepanekuga nõustumiseks. 7.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Praegusel juhul on väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha (vastavalt kiirmenetluse reeglitele vähendatud ulatuses) ning kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (60 eurot) ehk menetluskulu kogusummas 465 eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja rahalise karistuse näol tekkivat konkureerivat rahalist kohustust, võimaldab kohus hüvitada süüdistataval menetluskulud ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. / Heili Sepp Kohtunik /

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.