4-21-3030 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3030 (2302,21,009401) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 2612

lg 1 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik S.B ik: XXX; elukoht: xxx, töökoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Silvia Kuller, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 2 1. S.B süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, §

§ 261lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

1. Mõistetud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 31.10.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
3. Asitõend: CD plaat politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega ja mõõtmise videosalvestisega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 1 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.09.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.07.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2302,21,009401

§ 201lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes osaliselt süüdi. Et sõitis juhtimisõiguseta, siis seda ei osanud kontrollida, muidu isa sõitis ja tema oli kõrval. Arvas mälu järgi, et kuu algusest võib sõita. Kohtuvälise menetleja otsust nii tähelepanelikult ei lugenud, kohtuotsust ei lugenud üldse, sai aru, et kaebus jääb tulemuseta. Ei teadnud, et juhiluba tuleb Transpordiametile loovutada, vanasti ei pidanud. Et mass oli üle, siis ei olnud raha tugevama treileri ostmiseks, nüüd on kahetonnine treiler. Isal on E-kategooria, võib sõita millega tahes, ise on ennast pannud kirja sõidueksamile, et kategooria saada, see peaks olema oktoobris. Soovib öelda, et rahatrahvi tasuks ära, sõltub sellest kui suur see trahv onPoole aastaga maksaks ära, kui on 1000 eurot, siis kahe kuuga. Aresti ei tahaks, selle 20 päeva jooksul suudaks trahvi ära maksta. Talvel ei saa raha, praegu on kokkulepped, tööd, saab ära maksta. Arest on riigi raha raiskamine, kinnipeetu ülalpidamine. Kui valida kas istuda või maksta, siis valib trahvi. Kodus on lapsed, vaja süüa hankida, kooli viia, aga tema istub vangis ja lapsed närivad kuivikuid. Valib trahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud teod on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Nii kaaluprobleemi kui juhtimisõiguse puudumisse on suhtunud ükskõikselt, samuti karistuse kandmisse. Ei teinud kindlaks karistuse kandmise tähtaegu. Tema enda vastutus on kindlaks teha millal karistus kehtib. Oma karistustesse on suhtunud ükskõikselt, rahatrahvid on jäetud tasumata. Seetõttu uue rahatrahvi lisamine ei ole otstarbekas. Senised karistused, rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine on jäänud mõjuta. Seetõttu palub kohaldada aresti. Kuivõrd ühe teoga on toime pandud mitu tegu, siis juhindudes KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 sätetest mõista karistuseks arest 20 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü osalise tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 80 lg 1, 2 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust ning kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada Liiklusseaduse §s 341 kehtestatud korras. Massimõõtmise protokollist nähtuvalt kaaluti 05.07.2021 kell 08.3508.40 Jägala-Käravete tee

1. km menetlusaluse isiku juhitud sõidukit koos haagisega, kasutades mitteautomaatkaalusid (EVOCAR-2000, 201890, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201891, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201892, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201893, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201894, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201895, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201896, Põhjala 1; EVOCAR-2000, 201897, Põhjala 1), millised on taadeldud (TTLM21/00508, TTLM-21/00497, TTLM-21/00498, TTLM-21/00507, TTLM-21/00499, TTLM2 21/00506, TTLM-21/00505, TTLM-21/00504). Kaalumine ka videosalvestati politseiametniku rinnakaameraga ja salvestus on lisatud väärteoasja materjalidele. Kaalumise tulemusena oli I telje koormus 323 kg üle lubatud teljekoormuse, II telje koormus oli 226 kg üle lubatud teljekoormuse. Mõõtmise kokkuvõtte järgi haagise kogumassi mõõtetulem oli 549 kg üle lubatu ning autorongi kogumassi mõõtetulem 186 kg üle lubatu. Mõõtmist teostas politseiametnik R L, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit koos haagisega, ületades haagise I ja II telje suurimat lubatud registrikoormust, haagise lubatud suurimat registrimassi ja autorongi lubatud suurimat registrimassi, siis rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 2612 lg 1 mõttes. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks mingil viisil veendunud, et mootorsõiduk koos haagisega vastaks lubatud massile ja koormustele. Vastupidi, menetlusalune isik oli teadlik sellest, et selle haagisega ei saakski sellise massiga koormat vedada, põhjendades väärteo toimepanemist sellega, et suurema täismassiga haagise jaoks ei olnud raha. Seega on süütegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit koos haagisega, mis ei vastanud lubatud massile ja teljekoormusele, ning ei juhtinud autorongi liikluses LS §-s 341 kehtestatud korras, millega rikkus LS § 80 lg 1, 2 nõudeid ja pani toime LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteo. LS § 34 lg 13 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab Liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada Liiklusseaduse §-s 341 sätestatud korras. Kohtu poolt on tuvastamist leidnud, et teljekoormused ja autorongi tegelik mass ületasid LS § 80 lg 3 alusel kehtestatud nõudeid. Vastavalt LS § 341 pidi menetlusalune isik taotlema teeomanikult eriluba, mis sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Menetlusalusel isikul eriluba politsei patrullile esitada ei olnud. Arvestades seda, et menetlusalune isik pidi möönma võimalust, et autorongi tegelik mass ületab lubatud täismassi ja teljekoormusi, siis juhtimisõiguse saanud isikuna pidi olema ta teadlik ka sellest, et sellisel juhul on vajalik eriluba. Kuivõrd aga menetlusaluse isiku selgitustest saab järeldada, et ta kasutas koorma veoks haagist, mille täismass välistas sellise koorma vedamise ja põhjendas väärteo toimepanemist rahapuudusega, siis oli ta üheselt teadlik sellest, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis, või vähemalt möönis seda, s.t süütegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Seega rikkus menetlusalune isik LS 34 lg 13 keeldu ja pani sellega toime LS § 238 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt oli S.B-lt juhtimisõigus ära võetud alates 15.04.2021 ning Karistusregistri andmetest nähtuvalt on S.B karistatud Põhja prefektuuri 16.02.2021 otsusega 2302,20,012838 LS § 242 lg 1, 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, kuid Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja kohtuotsus jõustus 15.04.
2. Seega oli S.B 05.07.2021 sõidukit juhtides isikuks, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ning 3 menetlusalune isik rikkus sõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 keeldu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta arvas, et võib sõita alates juuli algusest. Seejuures selgitas ka seda, et ta kohtuotsust ei ole lugenudki, sest sai aru, et kaebus jääb rahuldamata. Seejuures ei osanud ta ka internetist vaadata. Kohtu arvates ei ole selline põhjendus tõsiseltvõetav. Menetlusalune isik on selgitanud, et tal on kodus lapsed, kelle eest ta peab hoolitsema ja keda peab kooli viima. Seega oli tal kodus isikuid, kes saanuks teda interneti kasutamisel abistada. Menetlusaluse isiku toodud põhjendused ei tähenda seda, et isik ei pea otsust täitma, isik peab veenduma juhtimisõiguse olemasolus enne kui sõidukit juhtima asub. Juhul, kui menetlusalune isik otsuse vastu huvi ei tunne, võtab ta sellega riski, et ta võib sõidukit juhtides toime panna uusi süütegusid, s.t ta võib süütegusid toime panna vähemalt kaudse tahtlusega, mööndes ja pidades võimalikuks, et ta asub sõidukit juhtima ajal, mil temalt on juhtimisõigus põhikaristusena ära võetud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 238 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 201 lg 2, §

§ 2612

lg 1 inkrimineeritud väärteod 05.07.2021 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ühe karistuse, mõistes LS §

§ 2612lg 1 ettenähtud väärtegude eest karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o Kar

S § 63 lg 1 sätteid kohaldades. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 20 kehtivat karistust, mis on kehtivad seetõttu, et määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kuigi suur osa neist karistustest peaks olema sellised, milliseid ei saa enam täitma asuda, näitab rahatrahvide tasumata jätmine menetlusaluse isiku suhtumist temale määratud rahatrahvidesse. Seejuures on valdav osa rahatrahvidest määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Viimase karistusregistris leiduva kande kohaselt on menetlusaluselt isikult liiklusalase väärteo toimepanemise eest põhikaristusena ka 4 juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalune isik selgitas kohtus, et ta suudaks 1000 eurose rahatrahvi ära tasuda kahe kuu jooksul, kuid samas on tal senini tasumata terve rida varasemaid rahatrahve. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt saab ta sissetulekut oma firmast, mida ta on ajanud mõned aastad. Seega on tal olnud ka sissetulek, millest rahatrahve tasuda. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Sellisele seisukohale jõudmiseks annab tuge ka asjaolu, et ka karistusena juhtimisõiguse äravõtmine ei sundinud menetlusalust isikut liikluses juhina osalemisest loobuma, vaid menetlusalune isik asus sõidukit juhtima, pannes toime üheaegselt mitu erinevat väärtegu. Selline käitumine näitab ilmselgelt menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist nii liiklusnõuetesse, tema suhtes kehtivatesse keeldudesse kui ka eeldatavalt saabuvatesse karistustesse. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu. Isik on küll oma teo eest vabandust palunud, kuid toodud põhjendused, miks isik juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima asus, näitavad välja üleolevat suhtumist liikluskorda ja temale mõistetud karistuse suhtes. Omamata juhtimisõigust vedas isik ka haagist, mille lubatud teljekoormuseid ületas oluliselt, ligi poole võrra ning millise veo jaoks ei olnud taotletud ka eriluba. Sellise käitumisega pandi ohtu ka teiste liikluses osalejate turvalisus. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esialgu ettenähtud sanktsiooni 1/3 ulatuses lootuses, et sellise pikkusega isiku vabadust piirav karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5