1 järgi 40 trahviühiku ,e 160 € rahatrahviga ( tl. 10-11). Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul on väärteomaterjalid vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et D.S-ile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (tl 15). Väärteoprotokollis on toodud süüteokirjeldus ning nimetatud ka tõendid, mis andsid aluse menetlejale D.S-i rikkumine kvalifitseerida
1,
1 ,
1 järgi . Protokollis on D.S kirjutada omakäeliselt ka ütlused. Väärteootsuses on süüteokirjeldus vastavuses väärteoprotokollis tooduga ,samuti rikkumise kvalifikatsioon. Otsuses on põhjendatud miks PPA on seisukohal , et D.S on toime pannud
1,
1 ,
1 järgsed rikkumised, sh ka seda ,et D.S ei arvestanud tema ees olnud liiklussituatsiooni ning ei pidurdanud eelnevalt, et vältida otsasõitu ees peatunud sõidukile. Samuti on põhjendatud karistuse kohaldamist vastavuses KarS § 56 -le. 2 D.S selgitas kohtuistungil, et tema oli sõitnud Riia ringi sisemisele rajale. Ees oli Ford, ta pidurdas ,kuid ei jõudnud pidurdad nii palju. Ta ei osanud kindlalt väita, kas see Ford liikus ees või seisis. Küll aga pani see Ford oma asendiga sisemise raja kinni. Tema oli püüdnud otsasõidu vältimiseks võtta vasakule haljasalale, kuid ei jõudnud seda teha. Tema ees sõitev auto Ford Focus pidanuks andma teed ning veenduma, et väljasõiduga ringristmikule ta ei hakka seal teisi sõidukeid takistama nagu see toimus, et ta saaks manöövri ohutult lõpule viia; nii aga Ford Focuse juht ei käitunud. Pärast avariid D.S tõesti tagurdas, et lasta eesoleva auto Ford Focuse juht autost välja( tl. 41). Kohus teeb otsustuse kohtule esitatud tõendite põhjal. Käesolevas asjas on kohtule esitatud tõenditena sündmuskoha vaatlusprotokoll( tl. tl. 16) , Liiklusõnnetuse akt( tl. 16 pöördel), vaatlusprotokolli lisama on esitatud liiklusõnnetuse skeem( tl. 17). Samuti on esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.05.2021( tl. 18 ), menetleja poolt tehtud fototabelid sündmuskohast pärast avariid( tl. 28-36). Eelnimetatud sündmuskoha vaatlusprotokollid ja liiklusõnnetuse skeem annavad informatsiooni 21.05.2021 kella 08:13 ajal Tartu linnas Riia-Ringtee tn. ringristmikul toimunud liiklusavariist, milles osales sõiduk Ford Galaxy reg.nr xxx ,mida juhtis D.S ja sõiduk Ford Focus, mida juhtis N.L. Vaatlusprotokollides on kirjeldatud avariis osalenud sõidukite asendit avariijärgselt. Tunnistaja M.E. ütlused kohtuistungil( tl. 69 pöördel- 70) kinnitavad, et tema sõitis 21.05.2021 hommikul 8.10 ajal Riia tänava ringristmiku suunas Citroen Berlingoga ,tulles Aardla ringi e.Võru poolt. Ta tahtis suunduda ringristmiku sisemiseel ringile, et ületada ringristmik ning sõita Viljandi maantee suunas. Liiklus ringristmikul oli ühe veoki tõttu takerdunud- veok oli valinud ebaõige sõiduraja- oli hakanud siseringilt linna poole suunduma, takistades sellega teisi liiklejaid. Tunnistaja ütlustel oli ka ringil tema eel olev sõiduk Ford Focus jäänud seisma. Tunnistaja oli näinud , et vasakult Riia mnt. ringristmikule sõitvat sõidukit Ford Galaxy – sõiduk oli sõitnud kiires tempos ning pidanuks hoo maha võtma, nähes ringristmikul liikluse takerdumist. See auto oli siiski pidurdanud, kuid ei suutnud piisavalt pidurdada ning sõitis ees seisnud Ford Focusele sisse. Tunnistaja esitas kohtuistungil oma ütluste juurde väljavõtte Google Maps Riia ringristmiku liiklussõlme skeemist , millel oli märkinud ära sündmuskohal avariis osalenud sõidukid (tl. 37). Samuti esitas ta kirjaliku selgituse sündmuskohal nähtust( tl. 38). Tunnistaja M.E. ütlustel ei saanud N.L. Ford Focuse juhina midagi teha avarii ärahoidmiseks, sest ta seisis ja ootas ees olevate sõidukite liikuma hakkamist. Tunnistaja N.L. ütlused kohtuistungil( tl. 70- 41) tõendavad, et tema Ford Focuse juhina oli Riia ringristmikule välja sõitnud, seal oli liikumine takerdunud ning ta pidi peatuma. Tema ringristmikule sõites veel Ford Galaxy ei näinud. Kui tema ringristmikule sõitis oli ringristmiku parem rada vaba. Kuivõrd ees oli autoliiklus takerdunud pidi ta jääma seisma. Tema sõidukis olev kaasreisija oli märganud tagant küljelt sõitvat Ford Galaxy ja oli kurjustanud selle sõidukijuhi peale, et kuhu see trügib. Siis oligi tema Ford Focusele tagantpoolt küljelt sisse sõidetud. Sõiduk, mis sisse sõitis, oli kohe pärast avariid tagurdanud. Tema Ford Focust pärast kokkupõrget kohal ei liigutanud. Pärast avariid Ford Galax juht püüdis teda kallutada, et tema oleks nagu tagantpoolt sõitjale ette sõitnud. Ta ei nõustunud sellega, sest ta ju seisis kui tema autole sisse sõideti. Tunnistaja ütlustel kui tema ringile sõitis, seal veel liiklusummikut veel ei olnud. Seega tunnistaja M.E. ütlused kinnitavad üheselt, et D.S sõitis Riia ringi sisemisele rajale, ei arvestanud ringristmikul tekkinud liiklusolukorda ning sõitis N.L. juhitavale Ford Focusele, mis oli seisma jäänud , tagant vasakult sisse-juhiukse piirkonda. Samuti tunnistaja N.L. ütlused kinnitavad, et tema seisis kui tema autole tagantpoolt vasaku ukse vastu sõideti. 3 Asjas olevad fototabelid( tl. 28-36 ) illustreerivad sündmuskohta pärast avarii toimumist. Fotodelt on näha, et Riia ringristmiku seesmisel rajal sõitnud punane Eord Galaxy on sõitnud temast paremal oleva sõiduki Ford Focus reg. br. xxx vasaku esiukse vastu(foto 4, foto5, foto 6 pöördel, foto 9 jt ). D.S selgitas istungil , et tema kohe pärast sõidukite kokkupõrget tagurdas veidi, pidades seda vajalikuks, et Ford Focuse juht saaks tulla autost välja. Seega D.S tunnistas, et sõidukite kokkupõrge oli selline nagu fotolt selle kohta informatsiooni saab. D.S-i ütlustel ta oli soovinud enne kokkupõrget sõita vasakule haljasalale, et vältida sõidukite kokkupõrget, kuid ei jõudnud seda teha. Kohtu hinnangul oli D.S-i poolt juhitava sõiduki kiirus sedavõrd suur , et ta ei suutnud reageerida liiklusummiku tõttu ees peatunud sõiduki Ford Focus taga ega sõita ka vasakule üle tee äärejoone, vältimaks kokkupõrget ees seisva Ford Focusega. Seega ei valinud D.S mootorsõiduki juhina sellist sõidukiirust, mis oleks võimaldanud temale liiklustakistuse ilmnemisel õigeaegselt pidurdada ja otsasõitu ees olevale sõidukile vältida. Sellega rikkus D.S
§ Liiklusseaduse § 16 lg. 1 nõuet, st tagada liiklejana ohutus ning vältima liikluses kahju tekitamist. D.S-i väide selles , et Ford Focuse juht N.L. pidanuks ringristmikule sõites olema tähelepanelikum ning mitte sõitma ringristmikule kui ta seal olnud takistuse tõttu peatuma peab, on tähelepanuväärne. Tõsi,
1 näeb ette et sõidukijuht peab ristmikule lähenedes arvestama ristmiku liiklusoludega. Käesolevas väärteoasjas olevad tõendid, sh. N.L. ütlused, kinnitavad, et kui tema Ford Focusega ringristmikule sõitis, ei tulnud vasakult poolt sõidukeid ning ta ei seganud ringristmikule sõites teisi sõidukijuhte. Ringristmikul toimunud liiklusseisaku, mille põhjustas eespool sõitev veok, tõttu oli ta sunnitud peatuma eelsõitva sõiduki järel. Seega ei põhjustanud sõidukijuhi N.L. tegevus teeliikluses liiklusõnnetust; tema tegevus ei olnud otseses põhjuslikus seoses toimunud sõidukite kokkupõrkega. Teaa jõudis sõita ringristmikule kedagi takistamata. Kohtu hinnangul oli kirjeldatavas liiklussituatsioonis sõidukijuhi D.S-i (D.S) poolt ebaõigesti valitud liigselt suur sõidukiirus ringristmikule sõites otseses põhjuslikus seoses avarii tekkimisega.
1 kohustab mootorsõiduki juhti valima sõidukiirus, mis vastab liiklusolukorrale, nõuab mootorsõiduki juhilt liiklusoludega arvestamist, sõidukiiruse vähendamist ning vajadusel seisma jäämist. Kirjeldatavas liiklussituatsioonis aga D.S nii ei käitunud, ei vähendanud kiirust sel määral , et vältida eesolevale sõidukile otsasõitmist. Süüvormina on täheldatav ettevaatamatus. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kuivõrd D.S ettevaatamatusest toime pandud väärteoga tekitas ka materiaalse kahju, mis seisnes sõidukitele tekitatud vigastustes, siis realiseerus D.S-i süüteoga ka
1 süüteokoosseis- liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju tekitamine. Asjas olevad fototabelid kinnitavad kindlalt Ford Focuse ja ka Ford Galaxy vigastusi ning sellega varalise kahju tekitamist. Liiklusõnnetuse akt kinnitab mõlemate avariis osalenud sõidukite, nii Ford Focuse kui ka Ford Galaxy vigastusi( tl. 16 pöördel ). Karistuse kohaldamine. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks 4 tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.S-i (D.S) süü vormina on tuvastatud tema ettevaatamatus liikluses. Kohtu hinnangul on D.S-i süü keskmises määras. Kergendavaid asjaolusid , samuti raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei esine. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut D.S-i(D.S) toimepandud väärteo eest karistada.
1 näeb karistusraamidena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, e. kuni 1200 €. PPA Lõuna prefektuur on karistanud D.S-i 40 trahviühiku, e. 160 € rahatrahviga. See karistus vastab D.S-i(D.S) poolt pandud süüteole, D.S-i(D.S) süü suurusele, on proportsionaalne ning vastab karistuse eripreventiivse ja üldprventiivsele eesmärgile. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata D.S` kaebus PPA Lõuna prefektuuri 19.07.2021 otsusele väärteoasjas 2780, 21,005911. CD plaat millel kajastatud fotod sündmuskohast, jätta asja materjalide juurde. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.