Obsah (5)

§ 657§ 436§ 232§ 438§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-10336 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 5 24.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 438

lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud.

§ 438

lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus neid nõudeid täitnud.

1. Hageja leiab, et kostjaga I 23.02.2018 sõlmitud leping on laenuleping ning alternatiivselt esitas hageja oma seisukohad juhuks, kui kohus leiab, et tegemist on seltsingulepinguga. Kostjad leiavad, et tegemist on seltsingulepinguga. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on seltsingulepinguna. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud hageja seisukoht, et lepingu kvalifitseerimisel on maakohus jätnud tõendid olulises osas hindamata. Hageja esitas maakohtule kostja I 20.02.2018 e-kirja hagejale (II kd tl 125-126), kostja I 07.09.2018 ekirja notarile (III kd tl 90-91) ning 11.09.2018 hageja ja kostja I vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (III kd tl 92-95), mis hageja hinnangul tõendab, et hageja ja kostja I käsitlesid 23.02.2018 sõlmitud lepingut laenulepinguna. Maakohus ei ole nimetatud tõendeid sisuliselt analüüsinud. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik võtta seisukohta lepingu osas ilma selle kohta esitatud kõiki tõendeid nende koosmõjus hindamata.
2. Maakohus leidis seltsingulepinguga seonduvalt, et kuna kostja I ei ole oma kohustusi rikkunud, siis ei saanud hageja seltsingulepingut erakorraliselt üles öelda. Samuti leidis maakohus, et tegemist ei olnud tähtajatu seltsingulepinguga, mistõttu ei saanud hageja seda korraliselt üles öelda. Maakohtu hinnangul on leping kehtiv.
3. Maakohus asus seisukohale, et lepingurikkumine on tõendamata, kuna tõendamata on hageja väide, et kostja I pidi elumaja valmis ehitama 2019.a oktoobriks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on kostja I lepingurikkumist põhjendanud ka asjaoluga, et kostja I ei kasutanud hagejalt saadud rahalisi vahendeid elumaja ehitamiseks, samuti, et kostja I võõrandas oma vara, mistõttu ei olnud ta võimeline lepingut täitma. Maakohus ei ole nimetatud väidete osas seisukohta võtnud.
4. Samuti on hageja alternatiivselt tuginenud asjaolule, et seltsinguleping on lõppenud VÕS § 596 lg 1 p 5 alusel, kuna seltsingu eesmärgi saavutamine on võimatu – kinnistu võõrandati enampakkumisel. Maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Ka kostjad on 09.08.2021 menetlusdokumendis möönnud, et seltsing on lõppenud, kuid mitte hageja poolse ülesütlemise, vaid seltsingu eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu. Seega, kuigi pooled olid osaliselt eriarvamusel seltsingulepingu lõppemise aluse osas, ei olnud pooltel vaidlust selles, et seltsinguleping on lõppenud. Eeltoodule tuginedes on motiveerimata maakohtu järeldus, et seltsinguleping kehtib. 6
5. Kuna maakohus pidas seltsingulepingut kehtivaks, siis ei käsitlenud maakohus ka seltsingu lõppemise tagajärgi, sh kas hagejal on seltsingu lõppemisest tulenevalt kostja I vastu nõue.
6. Kostja II vastu esitatud nõude osas on maakohus märkinud, et nõude esitamise eeldused on täitamata ning tõendamata on kostja II teod, mis oleksid saanud kahju kaasa tuua. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja II vastu esitatud nõudega seotud väiteid ning tõendeid sisuliselt analüüsinud.
7. Kuna maakohus on jätnud asjaolud olulises ulatuses tuvastamata ning tõendid olulises ulatuses hindamata, siis tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
8. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 33. Kostjad esitasid 13.10.2022 ringkonnakohtule taotluse hagi tagamise osaliseks tühistamiseks. Kostjad paluvad tühistada 8000 euro ulatuses maakohtu 03.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kostja II kandis hagi tagamise abinõu asendamiseks kohtu deposiiti 60 000 eurot. Kostjad paluvad kanda 8000 eurot kostja II arveldusarvele. Alternatiivselt palusid kostjad tühistada 16.08.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu osas, millega maakohus seadis korteriomandile nr 11378950 keelumärke selle kohta, et kostjal II on keelatud ühisomandis oleva korteriomandi käsutamine. Kostjad leiavad, et arvestades käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõusid ning asjaolu, et A.Adamsoni 30 kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimisest on hagejale üle kantud 8800,27 eurot ning 26 400,83 eurot on deponeeritud kohtutäituri kontole hageja nõude rahuldamiseks, siis on hageja nõue ca 8000 euro ulatuses üle tagatud. Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise tõttu ei saa kohtutäitur küll väljamakset hagejale teha. Hageja vaidles hagi tagamise osalisele tühistamisele vastu. Tsiviilasjas 2-21-17928 on Harju Maakohtu menetluses TELROC OÜ hagi käesoleva asja hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesolevas asjas hageja hagi rahuldamine ei tähenda automaatselt seda, et TELROC OÜ hagi jäetakse teises tsiviilasjas rahuldamata. Ka juhul on hagejale laekuks kostjate poolt nimetatud summa, siis ei ole see hageja nõude rahuldamiseks piisav. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise osalise tühistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva tsiviilasjas esitatud nõuet tagavad käesolevas tsiviilasjas rakendatud hagi tagamise abinõud. Asjaolust, et kohtutäituri kontole on deponeeritud 26 400,83 eurot hageja jaoks, ei tähenda, et käesolevas asjas on hagi üle tagatud. Poolte esitatust nähtub, et 7 tsiviilasjas 2-21-17928 on TELROC OÜ esitanud hagi nimetatud rahasummaga seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Samuti ei ole hageja käesolevas asjas oma nõuet vähendanud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8