KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17074 Ts

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lg 6 muutumisest.

3.

1. Välja mõista Q-lt Y kasuks elatis perioodi september 2021.a kuni detsember 2021.a eest kogusummas 768,56 eurot. 3.
2. Välja mõista Q-lt Y kasuks elatis perioodi
3. jaanuar 2022.a kuni
4. märts 2022.a eest kogusummas 304,17 eurot (3 x 101,39). 3.
5. Välja mõista Q-lt Y ülalpidamiseks alates 01.04.2022.a kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o 25.02.2033.a. igakuine elatis summas 105,04 eurot (209,20 eurot baassumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest) - 53,33% (8 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga) - 15% vastavalt

§ 101lg-le 7.

Elatise summa suurus muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lg-te 6, 7 muutumisest.

3.

1. Q-l tuleb igakuised elatised tasuda iga kuu eest ette
2. kuupäevaks C arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank märkides maksekorralduse selgitusse „Elatisraha ning kuu mille eest elatist tasutakse“. Samale arvelduskontole tuleb Q-l tasuda ka tagasiulatuv elatis. Menetluskulude jaotus. 3.
3. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 2

§ 101

lõikele 3 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike peretoetuste suurus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Esimese astme kohtu otsus

1. Maakohus mõistis kostjalt välja mõlema hageja kasuks perioodi september kuni detsember 2021.a eest 600 eurot, st 150 eurot iga kuu eest. Mõistis hageja X kasuks elatise perioodi
2. jaanuar 2022.a kuni
3. märts 2022.a eest kogusummas 357,84 eurot (3 x 119,28), märkides lahenduskäigu järgmiselt. Baassumma moodustab summas 200 eurot vastavalt

§ 101lg 3, millele lisandub 3% brutokuupalgast, kostja brutokuupalk

§ 101lg 4), mis kokku moodustab 200 + 85,59 = 285,59.

Sellest summast tuleb eemaldada pool lapse toetust 285,59 – 30 = 255,59 (

§ 101lg 5).

Samuti tuleb arvutada maha kostjaga veedetud 8 päeva – 8x100/15=53,33% (

§ 101lg 6).

Sellest summast tuleb arvutada maha protsent elatise summast 255,59 x 0,5333 =136,31 ehk siis 255,59 - 136,31=119,

1. Seega elatise summa ühes kuus on 119,28 eurot.
2. Mõistis kostjalt hageja X ülalpidamiseks igakuise elatise alates
3. aprill 2022.a kuni X täisealiseks saamiseni, s.o 03.05.2031.a igakuine elatis summas 123,58 eurot (209,20 eurot baassumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 53,33% (8 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 ning 3

§ 101lg-te 6 muutumisest.

1. Mõistis kostjalt hageja Y kasuks elatise perioodi
2. jaanuar 2022.a kuni
3. märts 2022.a eest kogusummas 304,17 eurot (3 x 101,39), märkides lahenduskäigu järgmiselt. Baassumma moodustab 200 eurot (

§ 101lg 3), millele lisandub 3% brutokuupalgast, kostja brutokuupalk

§ 101lg 4), kokku 200 + 85,59 = 285,59 eurot.

Eemaldame pool lapse toetust 285,59 - 30=255,59 (

§ 101

lg 5), millest arvutame maha kostjaga veedetud 8 päeva – 8 x 100/15 = 53,33% (

§ 101

lg 6), mis tuleb maha arvutada elatise summast 255,59 x 0,5333 = 136,31 ehk siis 255,59 - 136,31=119,28. Kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub

§ 101

lg 7 ning see 15 % tuleb maha arvata esimese lapse elatise lõppsummast ehk siis 119,28 x 0,15 = 17,89 ning 119,28 - 17,89 = 101,

1. Seega moodustab elatise summa ühes kuus 101,39 eurot.
2. Mõistis kostjalt hageja Y ülalpidamiseks alates 01.04.2022.a kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o 25.02.2033.a. igakuise elatise summas 105,04 eurot (209,20 eurot baassumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest) - 53,33% (8 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga) - 15% vastavalt

§ 101lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lg-te 6, 7 muutumisest.

1. Hagejad paluvad hagis kostjalt välja mõista elatise summas 262 eurot kuus. Hagejate igakuised kulutused moodustavad summas 584 eurot ühe hageja kohta (I köide t/l 1 pöördel, 12-38). Hagiavalduses ei ole välja toodud muid erivajadusi, kui kulutused prillidele. Kuna kostja on esitanud osaliselt vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas. Kohus nõustub sellega, et seitsme aastase lapse ja üheksa aastase lapse igakuised vajalikud kulud summas 584 eurot on üsna suured ning hagi koostamisel on lähtutud varasemast perekonnaseaduse redaktsioonist.
2. Kohus ei nõustu hagejatega selles, et elatis tuleb välja mõista summas 262 eurot ühele hagejale. Ka ei nõustu kohus hagejate käsitlusega selles, et

§ 101lg 3 järgi on elatisraha summa mitte vähem kui 200 eurot ühele lapsele.

Kohus selgitab, et tegemist on elatise arvutamise aluseks oleva baassummaga, millest tehakse mahaarvamised kooskõlas sama paragrahvi lõigete 5-7 sätestatuga.

1. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 22.10.2021.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-13502 kohaselt kohtub kostja hagejatega iga kuu paaritul nädalal reedest esmaspäevani. Samuti veedavad hagejad isadepäeva ja isa sünnipäeva kostjaga. Iga paaritu aasta jõulud ning aastavahetuse veedavad hagejad kostjaga. Suvel veedavad hagejad kostjaga vähemalt kaks nädalat (I köide t/l 73-74). Seega on õige kostja väide, et tulenevalt nimetatud kokkuleppest veedavad hagejad kostjaga vähemalt 8 päeva kuus ning kostja annab sel ajal hagejatele ülalpidamist vahetult. Nimetatut asjaolu peab kohus elatise väljamõistmisel arvestama.
2. Kostja on kohtule avaldanud, et tema brutopalk moodustab summas 2853 eurot (I köide t/l 104 pöördel). Kostja elab üürikorteris ning tasub igakuiselt üüri summas 500 eurot, 4

§ 210

lg 2 tuleb hagejatele elatis välja mõista kuni 31.12.2021.a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 01.01.2022.a tuleb lähtuda kehtivast perekonnaseadusest.

1. Kuivõrd hagejad taotlevad elatist tol ajal (kuni 31.12.2021.a) kehtinud miinimummääras, siis kooskõlas vastava kohtupraktikaga ei pea hagejad selles osas oma vajadusi tõendama. Kostja taotleb elatise väljamõistmist varasema perioodi eest alates 01.01.2022.a perekonnaseaduse redaktsioonist lähtuvalt. Seega taotleb kostja elatise vähendamist alla miinimummäära.
2. Vaidlust ei ole, et käesoleval juhtumil viibivad hagejad isa juures vastavalt Harju Maakohtu poolt 22.10.2021.a määrusega kinnitatud vanemate kokkuleppele (I köide t/l 73-75). Seega osaleb kostja hagejate kasvatamises vahetult ning seda asjaolu peab kohus elatise väljamõistmisel arvestama.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetava elatise summa suurusel tuleb arvestada eelpool osundatud uurimuses väljatooduga, hagejatele makstava peretoetusega, mastaabisäästuga ja sellega, et hagejad veedavad kostjaga vähemalt 8 päeva kuus ning kostja annab sel ajal hagejatele ülalpidamist vahetult. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja nõustus kohtuistungil tasuma elatist summas 150 eurot kuus ühele lapsele (II köide t/l 18 pöördel). Sellest johtuvalt tuleb kostjalt hageja X kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.11.2021.a kuni 31.12.2021.a summas 150 eurot ning hageja Y kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.11.2021.a kuni 31.12.2021.a summas 150 eurot.
4. Kooskõlas

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise september ja oktoober 2021.a eest. Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud, siis tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt september ja oktoober 2021.a eest kogusummas 300 eurot mõlemale hagejale (2 x 150).
2. Alates 01.01.2022.a kohaldab kohus kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni. Kohus selgitab, et alates 01.01.2022.a ühtset miinimumelatise suurust pole.

§ 101alusel arvutatud elatis on iga lapse puhul erinev.

Samuti mõjutavad

§ 101lg 5-7 väljatoodud asjaolud miinimumelatise enda suurust (vaata Riigikohtu eelpool viidatud kohtulahend punkt 14). 5

§ 101

lg 7 kohaselt on elatis väiksem juhul, kui kostja peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, v.a juhul, kui tegemist on mitmikega või kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Viimati mainitud asjaolusid antud juhul ei esine. 21. Ka on Riigikohus sama kohtuotsuse punktis 14.6 selgitanud, et kehtiva

§ 101

lg 6 kohaselt peab kohus vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased hagejate väited selle kohta, et kostja on hagetavat elatist võimeline tasuma, kuna teenib kehtivast keskmisest palgast rohkem. Hagejate apellatsioonkaebus 22. Hagejad paluvad tühistada osas, milles kohus hagi rahuldamata jättis ja teha uus otsus millega rahuldada hagejate hagi kostja vastu elatise nõudes järgmiselt: -Välja mõista Q-lt X (sündinud XX.XX.XXXX.

1. a)kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi september 2021.a ja oktoober 2021.a eest kogusummas 524 eurot. -Välja mõista Q-lt X (sündinud XX.XX.XXXX.
2. a)kasuks elatis perioodi november 2021.a ja detsember 2021.a eest kogusummas 524 eurot. -Välja mõista Q-lt X (sündinud XX.XX.XXXX.
3. a)kasuks elatis perioodi 01. jaanuar 2022.a kuni 31. märts 2022.a eest kogusummas 766,77 eurot (3 x 255,59). -Välja mõista Q-lt X (sündinud XX.XX.XXXX.
4. a)ülalpidamiseks alates 01. aprill 2022.a kuni X täisealiseks saamiseni, s.o 03.05.2031.a igakuine elatis summas 264,79 eurot (209,20 eurot baasumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.
5. a)lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. -Välja mõista Q-lt Y (sündinud XX.XX.XXXX.

1. a)kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi september 2021.a ja oktoober 2021.a eest kogusummas 524 eurot. -Välja mõista Q-lt Y (sündinud XX.XX.XXXX.
2. a)kasuks elatis perioodi november 2021.a ja detsember 2021.a eest kogusummas 524 eurot. -Välja mõista Q-lt Y (sündinud XX.XX.XXXX.
3. a)kasuks elatis perioodi 01. jaanuar 2022.a kuni 31. märts 2022.a eest kogusummas 651,75 eurot (3 x 217,25). -Välja mõista Q-lt Y (sündinud XX.XX.XXXX.
4. a)ülalpidamiseks alates 01.04.2022.a kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o 25.02.2033.a. igakuine elatis summas 225 eurot (209,20 eurot baasumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest) - 39,71 (

§ 101lg 7), mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lg 7 muutumisest.

-või, alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks; 23. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitati hagi 01.11.2021.a. paludes välja mõista tagasiulatuv elatisraha alates 01.septembrist 2021.a. mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (

§101lg 1).

Sellel hetkel oli miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot. Sellest summas lahutati maha 30 eur lastetoetus. See tähendab, laste isa poolt põhjendatud elatisraha summa on 262 eur ühele lapsele ühes kuus kuni 31.12.2021.a. Apellantidele jäävad arusaamatuks millisel õiguslikul alusel kohus otsustas, et elatise kogusumma on 300 eurot mõlemale hagejale, 6

§ 101

lg 1 sätestab minimaalse elatisraha suuruse 292 eurot ühele lapsele ja laste ema poolt on esitatud põhjendatud ja tõendatud laste kulud. 24. Apellandid rõhutavad, et

§ 101

lg 1 sätestab minimaalse elatisraha suuruse 292 eurot ja laste ema poolt on esitatud põhjendatud ja tõendatud laste kulud. Aga laste isa poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi kviitungit, mis tõendab, et lapsed on ema ülalpidamisel täies ulatuses. Apellantidele jäävad arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ja lähtudes millistest asjaoludest kohus tuvastas, et hagejad veedavad kostjaga vähemalt 8 päeva kuus ning kostja annab sel ajal hagejatele ülalpidamist vahetult. Apellandid juhivad tähelepanu sellele, et menetluse käigus laste ema korduvalt rõhutas, et isa veedab lastega 2 nädalavahetust kuus alates reedest õhtust umbes kella 19:30 kuni esmaspäeva varahommikuni mitte kauem kui kella 07:00, kuna lastel algavad tunnid kell 8:00 koolis, see teeb kokku 5 päeva kuus (aastas umbes 60 päeva, kuna laste isal puudub kohustus). Laste isa ei ole kasutanud suhtluskorras talle võimaldatud koosviibimisaega lastega maksimaalselt. Samuti laste isa ei kasutanud oma võimalust juunis 2022.a, kus tal oli võimalus veeta aega lastega 2 nädalat järjest. Menetluse käigus laste isa ei kinnitanud, et ta veedab lastega aega kompromissi kohaselt. On vaja rõhutada, et laste isa poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi tõendit lastele tehtud kulutuste kohta. Apellandid arvavad, et lähtudes kehtinud perekonnaseaduse sätetest elatisraha summas 2096.- eurot kahele lapsele (524 x 4 kuud), alates 01.septembrist 2021.a. kuni 31.12.2021.a. on põhjendatud ja tõendatud. 25. Kuna laste isa ei esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta veedab lastega 8 ööpäeva kuus ja temal tekivad kulud seoses laste ülalpidamisega, pole põhjendatud elatise vähendamine ka alates 2022.a. Laste ema rõhutas korduvalt, et isa ei veetnud aega lastega rohkem kui 5 ööpäeva kuus, juunis 2022.a. ta üldse ei kohtunud lastega ning laste isa ei ole kasutanud suhtluskorras talle võimaldatud koosviibimisaega lastega maksimaalselt. See tähendab, et elatise arvestusel ei saa vähendada elatise summat lähtudes

§ 101lg.

26. Kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub

§ 101

lg 7 ning see 15 % tuleb maha arvata esimese lapse elatise lõppsummast ehk siis 264,79 x 0,15 = 39,71 ning 264,79 – 39,71 =

1. Seega moodustab elatise summa ühes kuus 225 eurot, mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprill 2023.a) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. 27. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et kohtu poolt on kohaldatud

§ 101

lg 7 formaalselt, sest kohus ei võtnud arvesse, et hagejad on eri soost lapsed ning neil on erinevad vajadused ja suurused riiete ja jalatsite jms osas. Apellantide poolt on esitatud laste kulud ja tõendid, aga kohus ei võtnud arvesse, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg ).

Seoses sellega elatise vähendamine ei ole põhjendatud. Vastus kaebusele

1. Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise perioodi september kuni detsember
3. eest kokku vähem kui 768,56 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Asja materjalidest nähtub 7

§ 101

järgmises sõnastuses: lg 1- Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa, lg 2 Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused, lg 3 -Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma, lg 4Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil, lg 5-Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, lg - 6 Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, lg 7 -Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Arvestades alates 2022.a kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni alaealisele lapsele elatise väljamõistmise osas, leiab ringkonnakohus, et elatise väljamõistmisel hagejatele alates 2022.a on maakohus otsuse tegemisel hinnanud asjas esitatud ja kohtu enda poolt kogutud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult, kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub eelviidatud osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist. 8

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lgtes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. 35. Alates 01.01.2022 kehtib seega olukord, kus

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev, kuid miinimumelatise ulatuses on ülalpidamist nõudev alaealine vabastatud samuti tõendamiskoormisest, st eeldatakse, et miinimummääras elatis kulub lapse ülalpidamiseks. 36. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub

§ 101lg 7 ning see 15 % tuleb maha arvata esimese lapse elatise summast.

Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et kohtu poolt on

§ 101

lg 7 kohaldatud formaalselt, sest kohus ei võtnud arvesse, et hagejad on eri soost lapsed ning neil on erinevad vajadused ja suurused riiete, jalatsite jms osas. Kuigi eelnimetatud etteheide maakohtule apellatsioonkaebuses sisaldub, nähtub kaebuse resolutsioonist, et elatise väljamõistmisel tuleks

§ 101lg 7 ikkagi arvestada (kaebuse resolutsiooni p 1.8).

Seetõttu puudub vajadus apellatsioonkaebuses esitatud väidet pikemalt analüüsida. 37. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 22.10.2021.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-2113502 (I köide tlk 73-74) kohaselt kohtub kostja hagejatega iga kuu paaritul nädalal reedest esmaspäevani. Samuti veedavad hagejad isadepäeva ja isa sünnipäeva kostjaga. Iga paaritu aasta jõulud ning aastavahetuse veedavad hagejad kostjaga. Suvel veedavad hagejad kostjaga vähemalt kaks nädalat iga suvekuu. Seega on õige kostja väide, et tulenevalt nimetatud kokkuleppest veedavad hagejad kostjaga vähemalt 8 päeva kuus ning kostja annab sel ajal hagejatele ülalpidamist vahetult. Nimetatut asjaolu tuli kohtul elatise väljamõistmisel arvestada elatise suuruse väljaselgitamisel alates 2022.a. vastavalt

§ 101lg-le 6.

Seonduvalt apellatsioonkaebuse väitega, et hagejad ei viibi suhtluskorra järgselt kogu aeg kostjaga ning, et hagejate ema kannab ülalpidamiskulud suuremal määral võrreldes laste ja isa vahelise suhtlemiskorra proportsiooniga, leiab ringkonnakohus, et see asjaolu ei anna alust jätta kohaldamata

§ 101lg -s 6 sätestatut.

Ringkonnakohus viitab ka järgnevatele seisukohtadele. Riigikohus käsitles tsiviilasjas 2-18-6491 elatise nõude arvestamist olukorras, kus lapsed viibisid kostja juures vähem aega, kui nad oleksid pidanud viibima suhtluskorra järgi. Viidatud tsiviilasjas tehtud lahendis asuti seisukohale, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades tuleb lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos. Riigikohus põhjendas oma seisukohta esiteks sellega, et kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtlemiskorrast mittejuhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise ning teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Riigikohus osutas ka sellele, et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud ning kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa

§ 105

lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh 9

§ 101

lg 1 kohaselt moodustas miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alaealisel hagejal puudus kohustus tõendada, et tema ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, st eeldati vanema poolt elatise tasumist pooles elatise miinimummääras. Seega kehtis eeldus, et lapse ülalpidamiseks tuleb ühel vanemal tasuda 2021.a 292 eurot kuus. Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuise elatise perioodi september kuni detsember 2021.a. 262 eurot, st juba hagi esitades on hagejad maha arvanud nõutud elatisesummast lapsetoetuse. Maakohus mõistis kostjalt mõlemale hagejale elatise igakuise summana 150 eurot põhjendades seda mh sellega, et sellises suuruses elatist nõustus kostja tasuma, Tartu Ülikooli poolt läbiviidid uuringutulemuste kohaselt on laste ülalpidamiseks kuluv summa väiksem, kui seaduses sätestatud miinimumelatis ja hagejad veedavad kostjaga koos vähemalt 8 päeva kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus vähendas nõutud elatisesummat osaliselt põhjendamatult. 39. Kuna miinimumelatise ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13) ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hagejate elatisenõue tuleb rahuldada osaliselt, viidates Tartu Ülikooli poolt 2020.a läbiviidud uuringu tulemustele. Ringkonnakohus leiab, et viidatud uuringu tulemustega ei ole võimalik põhjendada seaduses sätestatust kõrvalekaldumist, st seaduses sätestatud eeldust, et iga lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne seaduses sätestatud elatise miinimumäär. 40.

§ 102

järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes pidi aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kellel tuli mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on

§ 102lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna.

Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905/66, p 18;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12).
5. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja igakuise sissetuleku suuruseks on brutotasuna 2 853 eurot. Kuna kostja sissetulek on piisavalt suur, et lastele nõutud suuruses elatist tasuda ning arvestades kostja poolt esile toodud kulude suurust enese ülalpidamiseks, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et elatisenõue tuleb osaliselt rahuldamata jätta, sest tasumisele kuuluva summa suuruse tõttu saab kahjustuda kostja enese ülalpidamisvõime. Kostja tugines menetluses ka sellele, et kuna ta kandis hagejate kulusid ajal, kui hagejad viibisid tema juures suhtluskorra järgselt, siis hagejate nõutud suuruses elatise väljamõistmine ei ole õigustatud. 10