← Eesti

2-22-7308/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-7308 Tsiviilasi A.A.i hagi B.B.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 136 eurot 26 senti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B.i apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindaja ja nende Apellant (kostja) B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kardo Karon Vastustaja (hageja) A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.P. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus osas, milles maakohus mõistis B.B.ilt alates
  7. maist 2022 kuni
  8. märtsini 2023 (ehk elatisesumma järgmise indekseerimiseni) A.A.i kasuks välja elatise 121 eurot 17 senti kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.B.ilt selle perioodi eest A.A.i kasuks välja elatis 106 eurot 3 senti kuus. Täpsustada resolutsioonis elatisesumma indekseerimise korda. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus märkis, et elatis mõistetakse välja hageja täisealiseks saamiseni ja et elatis tuleb kanda hageja ema kontole. Jätta maakohtu otsus muutmata ka menetluskulude jaotuse osas.
  9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  10. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgnev: 3.1.Rahuldada A.A.i hagi osaliselt. 1 3.2.Mõista B.B.ilt A.A.i kasuks välja igakuine elatis
  11. maist 2022 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni XXXXXX. Alates
  12. maist 2022 on B.B.ilt välja mõistetava elatise suurus 106 eurot 3 senti kuus. Elatise summa muutub iga aasta
  13. aprillil (esimest korda
  14. aprillil 2023), lähtudes elatise baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel arvestatakse seda, et A.A. viibib B.B.i juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 6). 3.3.Elatis tuleb kanda A.P.i arvelduskontole iga kuu
  15. kuupäevaks selgitusega „elatis lapsele“. 3.
  16. Jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
  17. Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud suhtluskorra kokkulepe. Jätta asja juurde võtmata B.B.i
  18. detsembril 2022 esitatud maksekorraldused ja
  19. jaanuaril 2023 esitatud konto väljavõte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  20. A.A. (hageja, laps) esitas
  21. mail 2022 Tartu Maakohtule B.B.i (kostja, lapse isa) vastu hagi igakuise elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk XXXXXXXXX. Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja hagejat materiaalselt. Hageja vanemate suhted on väga pingelised. Laps on A.P.i (lapse ema) täielikul ülalpidamisel. Alates
  22. aprillist 2022 on miinimumelatis 225 eurot 64 senti kuus, mille hageja palus kohtul kostjalt välja mõista.
  23. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja väitel ei ole lapse ema arvestanud, et vanemate vahel on kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskord, mille järgi veedab laps iga aasta isaga ühes kuus keskmiselt 8,3 päeva. Seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Vastavalt elatiskalkulaatorile oleks sellisel juhul põhjendatud elatise suurus ühes kuus ajavahemikus
  24. aprillist 2022 kuni
  25. aprillini 2023 105 eurot 31 senti. MAAKOHTU SEISUKOHT
  26. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 121 eurot 17 senti kuus alates
  27. maist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, märkides, et elatise suurus muutub iga aasta
  28. aprillil (esimest korda
  29. aprillil 2023), lähtudes baassumma 2 indekseerimisest ja brutokuupalga ning lapsetoetuse suuruse muutumisest. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Alates
  30. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on alates
  31. aprillist 2022 hagejale makstav elatis 225 eurot 64 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-6981 on
  32. aprilli
  33. a kohtumäärusega määratud suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isaga igal paaritul nädalal neljapäeval kella 17.00st pühapäeval kuni kella 17.00ni, s.o 3 päeva, lisaks 14 päeva järjest (kui teistsugust kokkulepet ei ole, siis juulis ja veebruaris), samuti isadepäeva. Lisaks on laps paaritutel aastatel
  34. ja
  35. detsembri isaga ning
  36. ja
  37. detsembri emaga ning paarisaastatel vastupidi.
  38. detsembri ja
  39. jaanuari veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Seega on
  40. aastal laps isa juures jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 7 päeva, aprillis 8 päeva, mais 6 päeva, juunis 6 päeva, juulis 6 päeva, augustis 6 päeva, septembris 8 päeva, oktoobris 6 päeva, novembris 6 päeva (siia sisse jääb ka isadepäev), detsembris 7 päeva, sealhulgas 25.,
  41. ja
  42. detsember), kokku 78 päeva. Kui laps viibib isaga 14 päeva järjest veebruaris või juulis, siis tuleb selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud päevad maha arvata, s. o 78 – 6 + 14 = 86 päeva.
  43. aastal veedab laps isaga kokku 86 päeva, seega kuus keskmiselt 7,16 päeva, mis teeb elatiskalkulaatori järgi elatise suuruseks 121 eurot 17 senti kuus. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb kuni esimese indekseerimiseni hageja kasuks välja mõista elatis 121 eurot 17 senti kuus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  44. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse (121 eurot 17 senti) osas ja teha selles osas uue otsuse, millega määrata ajavahemikus hagi esitamisest kuni
  45. märtsini 2023 elatise suuruseks 106 eurot 3 senti kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohtu otsuses on arvutusviga. Maakohtu otsuses on märgitud, et laps veedab isaga 14 päeva veebruaris või juulis, kuid suhtluskorra järgi veedab laps isaga 14 päeva veebruaris ja juulis. Lisaks lubab suhtluskorra kohta tehtud kohtumäärus vanematel sõlmida kokkuleppeid puhkuste kohta. Laps veetis
  46. a isaga lisaks tavapärasele ajale
  47. juunist kuni
  48. juulini ja
  49. augustist kuni
  50. septembrini (kokku 28 päeva). Maakohus on arvutuskäigus arvesse võtnud vaid ühe puhkuse, kuid maha on arvatud kaks nädalavahetust (2 × 3 päeva).
  51. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul ei muuda lapse isa juures viibitud päevade arv vaatamata maakohtu arvutusveale elatise suurust. Kui laps viibib isaga 14 päeva järjest veebruaris ja juulis, siis tuleb selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud päevad maha arvata, s.o 78 – 6 + 22 = 94 päeva. Seega veedaks laps
  52. a isaga kokku 94 päeva ehk kuus keskmiselt mitte 7,16 päeva nagu leidis maakohus, vaid 7,83 päeva. Ka sel juhul oleks elatis 121 eurot 17 senti. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Maakohus ei pidanud jätma menetluskulusid hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  53. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt alates
  54. maist 2022 kuni
  55. märtsini 2023 (ehk elatisesumma järgmise indekseerimiseni) hageja kasuks välja elatise 121 eurot 17 senti kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt selle perioodi eest hageja kasuks välja elatise 106 eurot 3 senti kuus. Ringkonnakohus täpsustab ka elatisesumma indekseerimise 3 korda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus märkis, et elatis mõistetakse välja hageja täisealiseks saamiseni ja et elatis tuleb kanda hageja ema kontole. Maakohtu otsus jääb muutmata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  56. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes vaidlustatud osas ehk elatise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas.
  57. Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud hageja vanemate vahel
  58. novembril 2022 sõlmitud kohtuvälise suhtluskorra kokkuleppe. Lisaks on kostja
  59. detsembril 2022 esitanud ringkonnakohtule kaks maksekorraldust, millest nähtuvalt on kostja
  60. oktoobril 2022 tasunud hagejale elatist alates
  61. maist 2022 kuni novembrini 2022 (k.a) kokku 689 eurot 20 senti ja
  62. detsembril 2022 veel 106 eurot 3 senti.
  63. jaanuaril 2022 on kostja esitanud ka oma kontoväljavõtte elatise tasumise kohta.
  64. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel, mh siis, kui tõendit ei olnud võimalik varem esitada, sest see on tekkinud pärast maakohtu menetlust. Maakohus tegi otsuse
  65. oktoobril 2022, seega on kohtuvälise suhtlukorra kokkulepe tõend, mida ei saanud maakohtu menetluses esitada. See tõend võimaldab saada lisateavet kokkulepitud suhtluskorra kohta ja aitab kaasa asja õigemale lahendamisele. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus nimetatud tõendi asja juurde.
  66. Ringkonnakohus ei võta asja juurde
  67. detsembril 2022 esitatud maksekorraldusi ega
  68. jaanuaril 2022 esitatud kontoväljavõtet, kuna neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Oluline on see, et kostja ei tasunud enne hagi kohtule esitamist elatist ja selle üle ei ole ka vaidlust.
  69. Kostja esitas
  70. detsembril 2022 ringkonnakohtule ka
  71. a kalendri (ühel lehel), milles on märgitud lapse isa juures viibimise päevad. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud kalender kostja seletus ja ringkonnakohus ei käsita seda tõendina.
  72. PKS § 106 lg 1 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Ringkonnakohus märgib, et selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedab hageja kostjaga, tuleb lähtuda suhtluskorrast. Riigikohus on selgitanud, et ülalpidamiskohustuse täitmise tuvastamisel ei saa lähtuda sellest, kui palju aega viibis vanem lapsega tegelikult koos, kuna see raskendaks ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormuse. Samuti pisendaks selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  73. mai
  74. a määrus nr 2-18-6491, p 14.1).
  75. Tallinna Ringkonnakohtu
  76. aprilli
  77. a määrusega nr 2-20-6981 on määratud hageja ja kostja suhtlemise kord. Kohtu määratud suhtluskorra järgi on kostjal õigus veeta hagejaga iga aasta mh kaks 14-päeva pikkust perioodi. Sellel, kas hageja veetis kostjaga faktiliselt 14 päeva veebruaris või mõnes teises kuus, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Suhtluskord annab isale võimaluse veeta lapsega ka mõni muu 14-päevane periood aastas.
  78. Suhtluskorras on määratud, et laps viibib isaga igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani. Lisaks on isal õigus veeta lapsega kaks korda aastas järjest 14 päeva. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Jõulude ajal veedab laps paaritutel aastatel
  79. ja
  80. detsembri isaga ning
  81. ja
  82. detsembri emaga; paarisaastatel on vastupidi. Aastavahetuse (
  83. detsembri ja
  84. jaanuari) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. 4 Seega veetis hageja suhtluskorra järgi
  85. a kostjaga jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 6 päeva, aprillis 8 päeva, mais 7 päeva, juunis 6 päeva, juulis 6 päeva, augustis 6 päeva, septembris 7 päeva, oktoobris 8 päeva, novembris 6 päeva (siia sisse jääb ka isadepäev), detsembris 6 päeva, sh 25.,
  86. ja
  87. detsember), mis teeb kokku 78 päeva. Kui laps viibib isaga aastas lisaks 2 × 14 päeva järjest, siis tuleb selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud päevad maha arvata. Seega veedab laps isa juures kokku 78 + (14 – 3) + (14 – 3) = 100 päeva. Ühes kalendrikuus viibib laps isa juures keskmiselt 8,33 päeva (100 ÷ 12). Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja arvutus, mille kohaselt viibib laps isaga aastas 94 päeva, on ekslik, kuid isegi kui see oleks õige ja laps viibiks isa juures keskmiselt 7,83 päeva kuus, teeks see ümardatult siiski 8 päeva.
  88. Elatiskalkulaatori järgi peaks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suurus olema 105 eurot 31 senti. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud mõista alates
  89. maist 2022 kuni elatise indekseerimiseni
  90. aprillil 2023 välja elatise 106 eurot 3 senti kuus. Kuna ringkonnakohus on seotud apellatsioonkaebuse piiridega ega saa mõista välja väiksemat elatist kui see, mille välja mõistmist kostja on ise taotlenud, siis tuleb 121 euro 17 sendi suuruse elatise asemel mõista välja 106 euro 3 sendi suurune igakuine elatis alates
  91. maist 2022 kuni elatisesumma esimese indekseerimiseni ehk
  92. märtsini
  94. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni elatisesumma indekseerimist puudutavas osas ja märgib otsuse resolutsioonis, et alates
  95. maist 2022 on B.B.ilt välja mõistetava elatise suurus 106 eurot 3 senti. Elatise summa muutub iga aasta
  96. aprillil (esimest korda
  97. aprillil 2023), lähtudes elatise baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel arvestatakse seda, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 6).
  98. Alates
  99. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja on menetluskulude jaotuse vaidlustamisel viidanud TsMS § 164 lg-le 12, mille järgi võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses asjas rahuldas kohus elatisnõude osaliselt, mitte ei jätnud seda rahuldamata. Seega kohaldatakse menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-t 1, mille kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ja maakohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas õige.
  100. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Margit Vutt 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.