lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.2
lg 1 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3
lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja xxxx E. L. tuleb hageja E. L. leibkonda elama kokkuleppel E. xxx E. V.ga. Lapsele vajalikud rahalised kohustused on kokkuleppel ära jagatud. Seoses asjaolude muutusega soovib hageja elatisraha nõude tühistamist. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Vastavalt
lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Seoses sellega, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb
lg 1 kohaselt hagi rahuldada.
lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.04.2014 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-14-10705 kohustati võlgnik E. L. tasuma avaldajale E. L. elatist 177 eurot kuus alates 10.03.2014 kuni avaldaja E. L. täisealiseks saamiseni x.xx.xxxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimese lause kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid 2 esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kuivõrd kostja hagi õigeks võtnud, siis kohus rahuldab hagi ja lõpetab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.04.2014 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-14-10705 E. L.lt E. L. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise kohutuse alates 6.01.2023. Vastavalt
173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning
173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest menetluskulusid ei esine. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.