Obsah (9)

§ 37§ 17§ 47§ 121§ 43§ 110§ 27§ 28§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1425 Määruse kuupäev 14. veebruar 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X.) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas

) § 120 lõike 1 punktide 1, 2 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ja pooled ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 10. Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (

§ 37

lõike 2 punkt 4), taotledes Viru Vangla perearsti tegevusega tekitatud tervisekahju hüvitamist. Kaebaja on seisukohal, et hüvitis tuleb välja nõuda perearstilt, mitte Viru Vanglalt.

1. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning selgitab järgmist. Justiitsministri
2. juuni
3. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 7 lõike 2 punkti 1 kohaselt on meditsiiniosakond Viru Vangla osakond. Viru Vangla direktori
4. veebruari
5. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Viru Vangla meditsiiniosakonna põhimääruse“ punkt 1 sätestab, et meditsiiniosakond on Viru Vangla struktuuriüksus ning tulenevalt punktist 2 allub meditsiiniosakond vahetult vangla direktorile või direktori poolt määratud direktori asetäitjale. Eeltoodud punktidest nähtub, et Viru Vangla meditsiiniosakond ning seal töötavad isikud on üks osa vanglast, mitte iseseisev üksus. Kuivõrd kaebajale on väidetavalt kahju tekitanud Viru Vangla tervishoiuteenuse osutaja, siis on käesolevas asjas vastustajaks Viru Vangla, mitte vangla perearst (

§ 17lõige 1 ja § 18 lõige 1).

12.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 2 3-22-1425 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahjunõudega vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viru Vangla teatas
3. jaanuari
4. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale
5. ega
6. aastal ühtegi kahjunõuet. Viru Vangla
7. veebruari
8. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja ka pärast
9. jaanuari 2023 esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses meditsiinilise teenuse osutamisega. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt kahjunõudega vangla poole pöördunud.
10. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning hüvitamiskaebus ei ole tulenevalt

§ 47lõikest 1 kohtus lubatav.

16. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

17. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist hüvitamiskaebus halduskohtule. 18. Kaebaja on kaebuses osutanud, et perearsti tegevus dokumentide võltsimisel on kriminaalkorras karistatav, ning palunud eraldada see eraldi menetlusse ja uurida vastavalt seadustele. Kohus selgitab, et nõue algatada kriminaalmenetlus seoses dokumentide võltsimisega ei ole lubatav, kuna halduskohtu pädevuses ei ole menetleda süüteoasju ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel.

Kaebajal on võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lõige 1) ja kui kriminaalmenetlus jäetakse kaebaja arvates õigusvastaselt algatamata, siis vaidlustada seda KrMS-is ette nähtud korras (KrMS §-d 207−208). II 19. Kaebaja on palunud kaitsjat. Taotletavate riigi õigusabi liikidena on kaebaja märkinud isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Arvestades, et kohus tagastab hüvitamiskaebuse

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue hüvitamiskaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Ehkki kohus tagastab kaebuse, on kaebajal võimalik esitada praeguse määruse peale määruskaebus, mis tähendab, et asjakohane on otsustada ka riigi õigusabi andmise üle esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 10 lõike 1 ja lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3 3-22-1425 20.

§ 110

lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

1. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Samuti puudub kohtul põhjus kahelda kaebaja võimes esitada soovi korral iseseisvalt määruskaebus. Halduskohtumenetluses osalemine (sh võimaliku määruskaebuse esitamine) ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kohus osutab, et kaebajal on õigus esitada menetluse käigus tõendite kogumise taotlus. Kohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikke asjaolusid ja kogub tõendeid. Kaebaja ei vaja tõendite kogumiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. III
3. Kaebaja on palunud, et kohus väljastaks talle koopiad kõikidest praeguses asjas tema esitatud avaldustest. 24.

§ 27

lõike 1 punkti 1 ja § 88 lõike 1 alusel on menetlusosalisel küll õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et

§ 28

lõige 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kaebaja pole praegusel juhul vähimalgi määral põhjendanud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik, et talle väljastataks riigi kulul koopiad tema avaldustest. Lihtsalt soov tutvuda oma avaldustega või omada nendest koopiaid ei ole koopiate riigi kulul väljastamiseks piisav. Kaebajal oli võimalik enne avalduste kohtule esitamist teha endale nendest ümberkirjutused või märkmed nende sisu kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tema avaldustest koopiate saamiseks rahuldamata. IV 25. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4