← Eesti

2-22-18318/12

2-22-18318 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-18318 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T K hagi A L vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T K (isikukood XXX) Kostja: A L (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  2. Tühistada
  3. veebruarile 2023 kell 14:00 määratud kohtuistung.
  4. Jätta T K hagi A L vastu abielu lahutamise nõudes läbivaatamata.
  5. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses T K kanda.
  6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  7. Tagastada T K hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda T K kontole nr XXX Nõuete Arvestamise Programmi vahendusel. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1

(3)2-22-18318 Viru Maakohtu menetluses on T K hagi A L vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks
  1. veebruar 2023 algusega kell 14:
  2. Hageja esitas kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohtuistungi aja tühistamine Antud asjas oli määratud kohtuistung
  3. veebruariks 2023 algusega kell 14:
  4. Vastavalt TsMS § 352 lg 1 ls 1 mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab menetluse lõpetamist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks. Seoses hagiavalduse läbi vaatamata jätmisega tühistab kohus
  5. veebruariks 2023 määratud kohtuistungi aja ning lõpetab menetluse kohtuistungit pidamata. Menetluse lõpetamine Kohus leiab, et hageja taotlust tuleb tõlgendada tahteavaldusena hagiavalduse tagasivõtmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja võttis hagi tagasi omal soovil. Tagasivõtmise avaldus esitati eelmenetluses ning seega ei pea kostja andma nõusolekut hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi võtnud. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja soovib hagi tagasi võtta omal soovil, seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja oma vastuses palus menetluskulud jätta poolte endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. 2
(3)2-22-18318 Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 8 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel. Kohus tuvastas, et riigilõiv tsiviilasjas on tasutud summas 100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Hageja palub kohut tagastada pool tasutud riigilõivust hageja poolt määratud kontole. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Hagejale tuleb tagastatav riigilõiv kanda taotleja poolt määratud arveldusarvele NAPi (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.