← Eesti

2-23-102089/3

Obsah (7)§ 150§ 430§ 661§ 428§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-102089 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPl

§ 150lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 32,50 eurot Plus

Plus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-

  1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
  2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 15.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K. L. 953,92 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 19.01.2023 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule kätte e-postile XXX, 19.01.
  3. Võlgnik kinnitas dokumendi kättesaamist ja esitas soovi tasuda võlgnevus ositi maksegraafiku alusel.
  4. 07.02.2023 esitasid avaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital esindaja T. I. ja võlgnik K. L. kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu vastavalt

§-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432 ja taotluse menetluse lõpetamiseks ning avaldajale poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

  1. Seoses kohtule kompromisslepingu esitamisega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 01.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Avaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja võlgnik K. L. vahel 06.02.2023 sõlmitud kompromissi kohaselt paluvad pooled kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss selles sätestatud tingimustel ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  3. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-23-102089 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § ja § 430 lg 1 ja 2 ning § 432 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad on

§ 430lg-s 2 ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. 6. Avaldaja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole tagastamist ning palub vastava summa kanda Plus

Plus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 9. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-102089 lõpetamisele. 10. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 11. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas

§ 661lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

12. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 13. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 3 14. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 15.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 16. Avaldaja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 32,50 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 tagastab kohus avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 32,50 eurot, kuivõrd avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 65 eurot. 17. Lõpetada tsiviilasja 2-23-102089 menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.