Obsah (7)

§ 563§ 663§ 667§ 654§ 662§ 659§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11148 Kohtuasi X avaldus lepit

) § 563 lg 7 p-s 1 ette nähtud sunnivahendite kohaldamiseks. Ema määruskaebus

1. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, milles tema avaldus rahuldamata jäeti ja teha uue määruse, millega muuta suhtluskorda tema taotletud viisil. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub ema jätta poolte endi kanda.
2. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus jättis lahendi tegemisel arvestamata mitmeid olulisi ja tuvastatud asjaolusid ehk sisuliselt andes sellega mõista, et isa agressiivsus on lubatav. Jääb arusaamatuks, miks kohus ei mõista hukka isa käitumist. Avaldaja 9 2-20-11148 rõhutab, et isa on konfliktne ja vägivaldne ning tema käitumine on ebaadekvaatne nii lapse kui ka lapse ema suhtes ja teiste lähisugulaste suhtes.
3. Kahjuks vanemate liigne emotsionaalsus takistab neil täita määratud suhtluskorda. Seda näitab asjaolu, et perelepitaja juures ei toimunud vanematel sisulist dialoogi ega sündinud kokkuleppeid ning orienteeruti vigade otsimisele. Tuleb rõhutada, et isa loobus kohtule antud kinnitusest osaleda perelepituses. Isa leidis, et perelepitus on ajaraiskamine.
4. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et isa ei rikkunud määratud suhtluskorda, kui ta ei tulnud lapsega kohtuma mitme kuu jooksul.
5. Kohus asus seisukohale, et laps on piisavalt suur. Samas kohus ei selgitanud, kuidas kohus jõudis sellekohase järelduseni.
6. Avaldaja ei nõustu kohtumise päevade arvuga 15 päeva kuus, kuna asjas kogutud tõendite pinnal tuvastati, et isa ei viibi Eestis kauem, kui keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Samuti tuvastati, et tema poolt Eesti külastamise aeg ja sagedus on suurenenud alates 03.08.2020, seni käis ta Eestis kord iga 3–4 kuu tagant.
7. Kohus ei põhistanud, kuidas tuleb käituda juhul, kui isa hakkab rikkuma kohtu määratud suhtluskorda. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et laps, kes ei ole kunagi viibinud ega ööbinud väljaspool oma kodu, satub järsku võõrasse keskkonda. Lapse huvi silmas pidades ei tohiks last sundida suhtlema vanemaga, kui laps seda ei soovi.
8. Võttes arvesse fakti, et isa ei ole osalenud lapse kasvatamises, siis on ilmne, et tal tuleks õppida vanemlikku käitumist ja mõnda aega kohtuda ainult ema või mõne täiskasvanu juuresolekul, keda laps võtab omaks. Laps vajab harjumiseks aega. Esialgu tuleb määrata järkjärguline suhtlemiskord. Ema ei luba lapsel üksi olla ebaadekvaatse inimesega, kes ei vastuta enda sõna ja käitumise eest. Lapse isa vastutustundetu ja ettearvamatu käitumine võib lapsele ohtlik olla. Lapse isal ei ole kogemust lapse hooldusel ja ta ei oska lapsega suhelda, viibib kogu aeg telefonis, tekitab ohtlikke lapse jaoks olukordi ja käitub lähtudes oma huvidest. Lapsele ei sobi kiirustamine, ta vajab kohenemiseks aega. 3-aastane laps vajab kogemusi, kus tema tahtega arvestatakse, ja seda vähemalt kuni kooliminekuni. Isa määruskaebus
9. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt suhtluskorra määramise osas (resolutsiooni p-d 2(a) ja 2(g)) ja sunnivahendite kohaldamata jätmise osas (resolutsiooni p 3), lisaks osas, milles kohus ei kohustanud ema andma isale kaasa lapse isikut tõendavat dokumenti ning menetluskulude jaotuse osas. Isa palub uue määrusega jätta menetluskulud ema kanda ja vaidlustatud osas määrata suhtluskord järgmiselt: - isa ja lapse suhtlemine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti, ning suhtlemine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist lahkumise eelviimase päevani (iga päev Eestis viibimise ajal), kuid mitte rohkem kui 15 päeva; isa ja lapse kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta ja koos ööbimisega. Isa võtab lapse lasteaiast/koolist (peale lasteaeda või kooli) või ema kodust kell 09.00 (kui laps ei ole lasteaias/ koolis sellel päeval) Eestisse saabumise teisel päeval ja toob lapse tagasi ema koju Eestist lahkumise eelviimase päeval kell 18.00; - haigestumise aja veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on; - lapse ema on kohustatud andma lapse isiku tõendava dokumendi isale kaasa (ID kaart või pass); 10 2-20-11148 -

§ 563

lg 7 p 1 järgi hoiatada ema, et kui ta käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtumäärust ei täida, võib isa kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks sama määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 järgi ja/või TMS § 183 lg 1 järgi kohaldaks ema suhtes sunniraha.

§ 563

lg 7 p 1 kohaldades märkida, et lisaks sunniraha kasutamisele lubab kohus kohtutäituril vajaduse korral kohaldada ka jõudu.

1. Määrus ei ole täidetav ja võimaldab emal jätkuvalt oma õigusi kuritarvitada, kuna määruse kohaselt lapse haigestumisel viibib laps selle vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on, kuni lapse tervenemiseni. Ema ei võimaldanud juunikuus isal lapsega suhelda ega last näha isegi esialgse õiguskaitse raames äärmisel piiratud aegadel. Ema on juba 2 aastat manipuleerinud lapse haigustega. Isegi kui lapsel oli nohu ja ta veidi köhis, ei ole see põhjus, miks ta ei näe +25 kraadi juures isa tänaval, ja veelgi enam, miks ta ei saa videosuhtluse kaudu rääkida. Kui laps on haige, võib ta olla kodusel ravil lapse isa kodus. Lapse isa oskab arsti nõuandeid järgides lapse tervise eest hoolitseda. Isa palub jätta ära suhtlemiskorras tingimuse "kuni lapse tervenemiseni”.
2. Muudetud suhtluskord põhjendamatult vähendab isa ja lapse suhtlemist. Juhul, kui kohus soovis vähendada eelnevalt määratud suhtlemiskorda teatud vanuseni, siis oleks kohus pidanud piirduma lapse 5-aastaseks saamiseni ning seda ka mõistlikul viisil põhjendama. Isa ei nõustu, et kuni 18-aastaseks saamiseni on tal võimalik last näha kohtu määratud graafiku alusel ning üksnes 5 päeva kaupa, eriti arvestades asjaolu, et üldjuhul on isa Eestis 7 või 10 päeva järjest. Veedetava aja vähendamine kahjustab lapse huve ning eestkosteasutus ega lapse esindaja ei toetanud lapsega suhtlemise aja vähendamist.
3. Isa hinnangul esinevad alused sunnivahendite kohaldamiseks lapse ema suhtes. Sunnivahendite kohaldamata jätmine toob kaasa selle, et järgneva sammuna peab isa pöörduma kohtusse uue lepitusmenetluse läbiviimise avaldusega.
4. Kohus peab võimaldama isale lapse dokumendi kättesaadavuse ajal, millal laps on koos isaga. Sellisel juhul ei pea isa emaga ühendust võtma, kui juhtub mistahes ootamatu situatsioon või kiire vajadus meditsiiniabi järele.
5. Menetluskulud tuleb jätta lapse ema kanda, kuna ema algatas menetluse üksnes põhjusel, et ei soovinud, et isa kohtuks lapsega. Menetlusosaliste seisukohad
6. Ema ja isa vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu. Lapse esindaja ja eestkosteasutus vanemate määruskaebuseid ei toetanud. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 37. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata isa taotluse sunnivahendite kohaldamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega 11 2-20-11148 rahuldab nimetatud taotluse osaliselt. Suhtluskorra määramise osas peab ringkonnakohus põhjendatuks täiendada maakohtu määratud suhtluskorda lapse haigestumisega seonduvalt. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Isa määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Ema määruskaebus jäetakse rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 38. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks. Mõlemad vanemad on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis on

§ 662lg 3 järgi lubatav.

Ringkonnakohus keeldub vastu võtmast ema 11.10.2022 vastusele lisatud tõenditest kohtutäituri 20.09.2022 vastust (lisa 2) ja Q 21.04.2022 menetlusdokumenti (lisa 6), kuna need on toimikus olemas. Tõendid kuuluvad tsiviilasja toimikust eemaldamisele. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. Ülejäänud ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.

1. Maakohtu määruse on vaidlustanud mõlemad vanemad. Kuigi ema palub tühistada suhtluskorra tervikuna, kuna see ei vasta tema hinnangul lapse huvidele ega ole täidetav, on kaebuse sisust nähtuvalt määrus vaidlustatud eelkõige seetõttu, et suhtluskord on määratud kuni lapse täisealiseks saamiseni, ilma harjumisperioodita ja koos ööbimisega, samuti põhjusel, et lahendi tegemisel ei mõistetud hukka isa senist käitumist ema ja lapsega. Isa on määruse vaidlustanud samuti seetõttu, et suhtluskord määrati kuni lapse täisealiseks saamiseni, aga põhjusel, et suhtlemine peab toimuma kuni 18-aastaseks saamiseni üksnes 5-päevaste perioodidena ning lisaks seetõttu, et määratud sõnastuses on emal võimalik hõlpsasti isa ja lapse kohtumisi ära jätta lapse haigestumise ettekäändel. Lisaks peab isa vajalikuks täiendada maakohtu määrust sunnivahendite kohaldamise osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtlemise kord on sisult iseenesest mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas piisavalt, miks kohus määras lepitusmenetluse raames just sellise suhtluskorra. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Määruskaebustes korratakse enamjaolt maakohtule esitatud seisukohti, millele ringkonnakohus ei pea vajalikuks uuesti vastata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt üksnes määruskaebuste konkreetsetele maakohtu seisukohtade ja järelduste osas tehtud etteheidetele.

1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus suhtluskorra punkti (a), milles maakohus määras, et isa ja lapse kohtumine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist lahkumise eelviimase päevani. Isa kohtub lapsega 15 päeva kestel 5-päevaste intervallidega selliselt, et esimesed viis päeva on laps isaga, järgnevad viis päeva on laps ema ning viimased viis päeva on uuesti laps isaga. Seejuures võib isa lapsega kohtuda maksimaalselt 15 päeva kuus ja need kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta ja koos ööbimisega.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis arvesse võtmata olulised asjaolud, sh et isa on vägivaldne, konfliktne ja käitub ebaadekvaatselt, ei oma vanemlikke oskusi ning et laps ei ole harjunud isaga olema.
3. Ringkonnakohus nõustus 27.09.2022 määruses ema esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel maakohtu järeldusega, et asja materjalidest ei nähtu, et isa ja lapse koosveedetud ajal oleks isa lapse suhtes vägivalda kasutanud või muul viisil lapsele ohtlik olnud. 12 2-20-11148 Määruskaebuses viidatud väidetavad vägivallaaktid ei ole olnud suunatud lapsele. Agressiivseks või traumeerivaks käitumiseks ei ole alust pidada seda, kui isa üritab videosilla vahendusel lapse tähelepanu hoida. Ringkonnakohus leiab, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Asja materjalidest nähtub vanemate negatiivne suhtumine teineteise suhtes, kuid tõendite pinnalt ei saa teha tõsikindlat järeldust vanemate vahelise tõsise füüsilise vägivalla esinemise väite kohta. Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukoha juurde ka määruskaebuste lahendamisel.
4. Ema etteheited on määruskaebuses osaliselt ka vastuolulised. Ühelt poolt süüdistab ema isa selles, et viimane ei ole kasutanud piisavalt oma õigust lapsega kohtumiseks, rikkudes sellega ema hinnangul kohtu määratud suhtluskorda, ja teiselt poolt väidab ema, et isa ei tohiks oma isikuomaduste tõttu lapsega koos viibida ilma ema juuresolekuta. Üldjuhul ei saa suhtluskorra rikkumiseks pidada seda, kui vanem ei kohtu lapsega nii suures mahus, kui see on suhtluskorraga talle võimaldatud. Rikkumiseks tuleb pidada seda, kui lahuselavale vanemale ei tagata lapsega ühist aega sellises mahus, nagu suhtluskorra määrus ette näeb. Seega ei ole asjakohane ema etteheide, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et isa ei ole suhtluskorda rikkunud.
5. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma last kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele või et tal puuduvad elementaarsed suhtlemisoskused. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et vanematel on oluliselt erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad kasvatuse küsimustes, ei tähenda see, et ühel lapsevanemal seetõttu vanemlik võimekus puudub. Ringkonnakohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema väidetavalt oluliselt paremate oskuste, kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Seda enam, et praeguses asjas ei ole isale sisuliselt võimaldatudki oma oskusi praktiseerida ja arendada, kuna tema kohtumised lapsega on piirdunud 1,5–2 tunni kaupa mänguväljakul lapsega mängides. Vanemad on võrdsed partnerid lapse kasvatamisel, mõlema vanema olemasolu ja eeskuju on lapsele väärtuslik ja mõlemal vanemal tuleb eelkõige keskenduda lapse heaolu tagamisele ajal, mil laps viibib temaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et isa elab juba aastaid Maltal ja laps elab Eestis, mistõttu on isa saanud vähem osaleda lapse igapäevaelus, ei näita tema vanemlike oskuste puudumist ega anna alust piirata tema õigust lapsega kohtuda.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laps on piisavalt suur, et teadvustada oma isa ja oodata temaga kohtumist. Ema hinnangul ei põhjendanud maakohus piisavalt eelnimetatud järeldust. Ringkonnakohus leiab, et vastava järelduse tegemiseks piisab kohtu siseveendumusest sarnaste asjade lahendamisel, mida kinnitavad asjas esitatud tõendid, et laps on eakohaselt arenenud ning on piisavalt palju mänguväljakutel oma isaga aega veetnud ja video teel suhelnud, et tema olemasolu teadvustada.
7. Ema leiab, et laps vajab harjumiseks aega ja ta peab vajalikuks, et laps mõnda aega kohtuks isaga üksnes ema või mõne täiskasvanu juuresolekul, keda laps võtab omaks. Iseenesest ringkonnakohus nõustub põhimõttega, et kui laps on vanemast võõrdunud, on vajalik üleminekuperiood. Praeguses asjas on ringkonnakohtu hinnangul lapsel olnud piisavalt aega isaga harjumiseks ja laps ei ole isast võõrdunud. Esialgne isa ja lapse suhtluskord määrati Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega, mis jõustus küll alles 16.07.2021, kuid määratud suhtluskord pidi andma emale indikatsiooni, et tal tuleb edaspidi isa ja lapse kohtumisi ja videosuhtlust vähemalt mingil määral võimaldada. Alates 13.10.2021 on kehtinud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord. Asja materjalidest nähtuvalt on isa ja laps hoidnud sidet nii vahetute kohtumiste kui ka video teel suhtluse abil. Seega on sisuliselt juba poolteist aastat toimunud isa 13 2-20-11148 ja lapse ööbimiseta kohtumised ilma ema juuresolekuta. Käesoleva menetluse ajal isa ja lapse suhtluse hoidmine esialgse õiguskaitse määruses toodud mahus on täitnud eesmärgi harjutada last olema isaga eraldi emast (ema on pidanud hoidma kohtumispaigast eemale). Eeltoodut silmas pidades puudub vajadus määrata täiendavalt järkjärgulist suhtluskorda. Väide, et laps ei ole kunagi ööbinud väljaspool oma kodu, on ebatäpne. Asja materjalidest nähtub, et augustis 2022, kui isa soovis lapsega kohtuda, viibis laps koos emaga väljaspool Tallinna, millest saab eeldada, et laps on ööbinud ka mujal kui ainult oma kodus. Isa kodu on lapsele uus keskkond üksnes esimestel kordadel. Laps harjub üldjuhul uue elukorraldusega kiiresti, eriti kui mõlemad vanemad seda toetavad. Olukord on võrreldav lasteaias käimisega, millega tavapäraselt kõik lapsed harjuvad. Ringkonnakohus ei nõustu emaga, et lapsel võib isa juures ööbides jääda mulje, et ema teda enam ei armasta. Laps võtab eeskuju oma lähedastest ja on lojaalne temaga kooselava vanema suhtes. Kui 3-aastane laps keeldub lahuselava vanemaga kohtumast või video teel suhtlemast või väljendab äärmuslikke seisukohti (nt „isa ei armasta mind, ainult vanaema armastab mind“, IV kd, tl 17), on see pigem märk sellest, et kooselav vanem või lähedased mõjutavad last oma hoiakutega. Vanemate edasine koostöövalmidus sõltub mõlema vanema käitumisest ja suhtluskorra täitmise eest vastutavad lapsevanemad.
8. Ema toob määruskaebuses esile, et last ei tohi sundida isaga kohtuma. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta isaga edaspidise kohtumiste üle otsustamine 3-aastase lapse kanda. Isegi kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et nad ei ole pärast 22.05.2022 regulaarselt kohtunud, usub ringkonnakohus, et tõhusaim viis vanema ja lapse suhete taastamiseks ja hoidmiseks on lahuselava vanemaga kontakti suurendamine. Kuigi praeguses asjas on eelkõige tähtis vanemate enda emotsioonide kontrollimine, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vanem peab täiskasvanuna mõistma lapse emotsioone, vajadusel last veenma ja tegema enda poolt kõik mõistliku, et suhtluskorda täita. Kahe kodu vahel liikumine on lapsele turvaline, kui vanemad ise võtavad seda loomuliku tegevusena ja annavad lapse üksteisele üle rahumeelselt. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik selleks, et lapse üleandmine sujuks tõrgeteta ja liigsete emotsioonideta.
9. Maakohus on põhjendatult määranud suhtluskorra kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on laps valmis isaga suhtlema maakohtu määratud ulatuses ja puudub vajadus määrata suhtluskord üksnes järgnevaks 2 aastaks. Vastuseks isa määruskaebuse väitele, et maakohus vähendas isa ja lapse suhtlusaega, selgitab ringkonnakohus järgmist.
10. Kohus mõistab, et isa on aastaid oodanud lapsega nn omaette olemise aega, kuid tuleb arvesse võtta, et 15-päevase graafiku korral on tegemist võrdses mahus vahelduva elukohaga, mille 3-aastane laps peab omaks võtma. Isal tuleb mõista, et lapse ja täiskasvanu emotsionaalne valmidus selliste elukorralduslike muudatuste tegemiseks on erinev. Kohus peab leidma tasakaalu olukorras, kus tuvastatud asjaoludel on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga, kuid laps ei ole oma esimese 3 eluaasta jooksul viibinud päevade kaupa emast eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul on 5 päeva kaupa kummagi vanema juures viibimine lapse huvides. Muudetud suhtluskorra alusel on isal õigus kohtuda lapsega 5 päeva kaupa kuni 15 päeva kuus, s.o juhul, kui isa kasutab oma õigust maksimaalses ulatuses, siis viibib laps mõlema vanemaga samas ajamahus. See, kus isa elab ja kui palju isa reaalselt oma õigust lapsega koos olla kasutab, on tema enda valik. Isal tuleb oma puhkuse planeerimisel edaspidi lähtuda määratud suhtluskorrast. Isal tuleb ühtlasi mõista, et selline suhteliselt ebamäärane suhtluskord on ka vastutulek isale, kes oma elu- ja töökoha tõttu ei saa konkreetsema graafikuga suhtluskorda täita. Samas iga suhtluskorra puhul tuleb arvestada, et asjaolud võivad aastate jooksul muutuda ja kõike ei olegi võimalik ette näha. See aga iseenesest ei tingi vajadust määrata lühiajalist suhtluskorda. 14 2-20-11148
11. Ringkonnakohus nõustub isa määruskaebusega osas, mis puudutab vajadust täpsustada suhtluskorda seoses lapse haigestumisega. Isa on toonud esile, et isa ja lapse kohtumised on tihti jäänud ära põhjusel, et laps on väidetavalt haige. Ringkonnakohus nõustub, et kohtumised ei peaks olema välistatud iga haigussümptomi korral. Kerge haigestumine ei takista lapsel isa juurde minna. Isal on võimalik lapse kodust ravi jätkata. Seda enam, et isa Eestis viibides tööl ei käi ja saab lapse eest hoolitseda. Seetõttu täpsustab ringkonnakohus suhtluskorra vastavat punkti, täiendades selliselt, et kerge haigestumine ei tühista lapse ja isa kohtumist ning kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, s.t arsti hinnangul on tegemist haigusega, mis ei võimalda lapse transportimist. Eeltoodu on vajalik seetõttu, et vanematel on varem olnud selles küsimuses korduvaid suhtluskorra täitmise probleeme. Seega on ema kohtumise ärajäämist põhjustava lapse haiguse korral kohustatud pöörduma lapsega arsti poole. Sel juhul teavitab ema sellest isa esimesel võimalusel, hiljemalt planeeritud kohtumisele eelneval päeval kell 18.
12. Arvestades, et suhtluskord ei ole reguleeritud täpselt kuupäevade või nädalate kaupa, siis puudub vajadus reguleerida ärajäänud kohtumise asendamist. Lisaks on põhjendatud ära võtta tingimus „kuni lapse tervenemiseni“, kuivõrd see võib praegustel asjaoludel kaasa tuua olukorra, kus laps haigestub isa juures olles ja isal ei ole võimalik naasta Maltale enne, kui laps on tervenenud. Olukorras, kus laps on haigestunud isa juures olles ja tal tuleb Eestist lahkuda, tuleb vanematel lapse üleandmine (transportimine) isalt emale mõistlikult organiseerida.
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kohustada ema andma isale lapse isikut tõendav dokument iga kord, kui laps on koos isaga. Vanemad peavad tegema koostööd, kui juhtub mistahes ootamatu situatsioon või kiire vajadus meditsiiniabi järele. Kui selline erakorraline vajadus tekib, mis nõuab lapse dokumendi esitamist, on järelikult põhjendatud kaasata ka ema. On iseenesest mõistetav, et kumbki vanem teavitab teist vanemat lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest.
14. Isa heidab ette, et maakohus ei määranud vastavalt

§ 563lg 7 p-le 1, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada ema korrale kutsumiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on isa toonud kohtu ette kaalukad asjaolud (ema on keeldunud alates 22.05.2022 täitmast esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud suhtluskorda), mis tingivad vajaduse ema suhtes sunnimeetmete kohaldamise võimaldamiseks.

1. Kui kohustatud isik last vabatahtlikult üle ei anna, on kohtutäituril täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 alusel kasutada kolm vahendit: sunniraha määramine (TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261), lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ees küsimuse tõstatamine lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse (TMS § 179 lg 3) ning vahetu jõud (TMS § 179 lg 4). Neist kolmest koormab kohustatud isikut kõige vähem sunniraha määramine ja kahe viimase abinõu kasutamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegustel asjaoludel lapse huvides. Lapsega suhtlemise võimaldamine sunnimeetmete kaudu ei ole jätkusuutlik ega normaalne perekondlik suhtlemine. Jõu kasutamine võib olla lapse jaoks väga traumeeriv. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Määruse sundtäitmise korral on kohtutäituril vajaduse tekkides õigus ise taotleda kohtult luba jõu kasutamiseks. Ringkonnakohus peab praegusel juhul piisavaks võimaldada määrata kohtutäituril suhtluskorda rikkuvale vanemale sunniraha.
2. Ringkonnakohus soovib lõpetuseks rõhutada oma 27.09.2022 määruses toodud seisukohta suhtluskorra toimimise eesmärgil. Asja materjalidest nähtub, et vanemate omavahelised suhted 15 2-20-11148 on pikemat aega väga pingelised ja ringkonnakohtu hinnangul mõjub eelkõige närviline õhkkond negatiivselt lapsele, mitte aga suhtlemine kummagi vanemaga eraldi. Vanematel tuleb mõista, et äärmiselt oluline on mõlema vanema suutlikkus käituda lapse juuresolekul rahumeelselt. Lapse huvidega vastuolus on pidevad vanemate vahelised vaidlused, mistõttu tuleb vanematel suhtluskorda täites käituda last mittetraumeerival viisil. Vanemate omavahelised erimeelsused lapse üleandmisel tuleb suuta kõrvale jätta. Vanemate omavaheline sobimatus ei tohi tuua kaasa seda, et laps ei saa suhelda oma mõlema vanemaga. Maakohtu 13.10.2021 määrus on jõustunud, see on täitemenetluse korras täidetav ning ema peab võimaldama isal ja lapsel jätkata suhtlemist määruses toodud mahus ja viisil kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Arvestades lapse vanust võib vastupidine kaasa tuua lapse võõrandumise isast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata, ringkonnakohus täiendab suhtluskorda üksnes lapse haigestumist ja sunnivahendite võimaldamist puudutavas osas. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
4. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus jättis ema määruskaebuse täielikult rahuldamata ja isa määruskaebuse olulises osas rahuldamata, täiendades suhtluskorda vaid lapse haigestumist ja sunnivahendite võimaldamist puudutavas osas osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 16