KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruaril 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 14.02.2023 Väärteoasja number 4-22-4227 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Koht

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 15.10.

1. Otsus jõustus 16.10.
2. Kuna V. Jurjev rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Anne Böckler, täiteasi nr 182/2019/1084). 17.11.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 30.11.2022 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse V. Jurjevile asenduskaristuse kohaldamiseks. V. Jurjevi tasumata rahatrahvi summa on 100 eurot. Tartu Maakohtu 07.02.2023 määrusega lükati edasi kohtuistung süüdlase V. Jurjevi puudumisest tulenevalt.V. Jurjev määrati toimetada sundkorras Tartu Maakohtu istungile 14.02.2023 kell 13.30 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saali nr
3. Kuna V. Jurjeviga ei ole eelnevalt kokku lepitud istungipäeval ühendust saadud, võib väita, et isik hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas V. Jurjev, et te ei tea sellest trahvist. Ta taotles üldkasuliku töö tegemist. Kohtu seisukoht V. Jurjevil on Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2019 otsusega väärteoasjas nr 2780,19,010490 määratud rahatrahv seniajani tasumata. V. Jurjev ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

§ 72

lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et V. Jurjevile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka taotles V. Jurjev aresti asemel üldkasuliku töö tegemist. Kohus ei täheldanud, et V. Jurjevil oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid üldkasuliku töö tegemist. Kohus peab otstarbekaks mitte asendada V. Jurjevile määratud aresti üldkasuliku tööga, kuna süüdlane on juba kohtumenetlusest kõrvale hoidnud ning selline käitumine viitab soovitamisele kanda karistust vabaduses. Üldkasuliku töö määramine aga olukorras, mil on prognoositav isiku 2 mitteallumine karistusele, ei ole põhjendatud. Seega V. Jurjev taotlus asenduskaristusena ÜKT määramiseks jääb rahuldamata. V. Jurjevi tasumata rahatrahvi suuruseks on 25 trahviühikut.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti.

Seega kujuneb V. Jurjevi asendusaresti pikkuseks 2 päeva – asenduskaristuse arestipäevade arv arvestatakse süüdlase kasuks.

§ 69

lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Järelikult peab V. Jurjev asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkasulikku tööd. Lähtuvalt

§ 69lg-st 3 tuleb V.

Jurjevil temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidmisel asenduskaristuse täitmise aegumine peatub. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 3