KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 14. veebruar 2023 Kohtuasja number 1-21-6289 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Toivo Luha (isikukood 36810226519)

) § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

alusel pöörati sellest vangistusest kohesele täitmisele 25 päeva ning 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäeti tingimisi 1 aasta ning 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati T. Luha käitumiskontrollile, mille ajal kohustati teda järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning tal keelati alkoholi tarvitamine.

Kohtuotsus jõustus

1. detsembril
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2022 määrusega pöörati T. Luha kandmata karistus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele, sest T. Luha rikkus järjepidevalt alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus
5. aprillil 2022 ning T. Luha toimetati vanglasse karistust kandma
6. juulil
7. Karistusaeg lõppeb
8. novembril
10. Tartu Vangla esitas
11. novembril 2022 Tartu Maakohtule materjalid T. Luha tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
12. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad T. Luha vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
13. Tartu Maakohus jättis
14. jaanuari 2023 määrusega T. Luha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda järgmiselt.
15. T. Luha kannab alates
16. juulist 2022 vanglas karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning on nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tulenevalt

§ 75

lg 1 p-st 2 võib kohus sama süüdlase elektroonilise valveta tingimisi enne tähtaega vabastada juhul, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. T. Luha on talle mõistetud 1 aasta ja 5 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud peaaegu 6 kuud, s.o enam kui 1/3, kuid vähem kui poole. Järelikult on teda praegu võimalik vabastada vanglast tingimisi enne tähtaega üksnes elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab T. Luha ennetähtaegsel vabanemisel naasta elama aadressile XXX . Samas tuleneb kriminaalhooldusametniku viimatisest arvamustest, et selles elukohas on elektroonilise valve tingimused täidetud vaid osaliselt: pole elektripistiku kohta ja maja välisuks pole lukustatav. T. Luha ütles kohtuistungil, et see on ainus võimalik aadress, kuhu ta saaks elama asuda. Kuna T. Luha vabanemisjärgsesse elukohta pole võimalik elektroonilise valve seadet paigaldada, ei ole tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud ning T. Luha tuleb jätta vabastamata. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Luha. Kaebuse sisu on lühidalt järgmine. Vangla on T. Luha iseloomustusse kirjutanud seda, mida ta kirjutab kõigisse iseloomustustesse. Nii tehakse kinnipeetava iseloomustus raskemaks. T. Luha on vanglas olnud korralik. Ka poliitikud teevad avariisid. T. Luha läbis alkoholiga seonduva sotsiaalprogrammi ja kavatseb läbida ka „Kainem ja tervem Eesti“ programmi. Ta hakkab vabanemisel toetama oma ema. T. Luhal pole võlgu ja ta on majanduslikult hakkama saanud. Prokurör ja vangla toetavad tema vabastamist. Tal on olemas ka elukoht ja vabanemise ajaks on sinna lubatud paigaldada vajalikud pistikupesad.
3. jaanuaril 2023 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule dokumendid käigust T. Luha vabastamisjärgsesse elukohta. Neis dokumentides on märgitud, et isik on raskes seisus haiglas, pistikupesad on paigaldamata ning maja välisuks ei ole lukustatav. Kriminaalhooldusametnik käis elukohta kontrollimas ka
4. oktoobril
5. Siis lubas omanik paigaldada vajalikud pistikupesad, maja välisuks oli lukustatav ning sellel olid korralikud puitaknad. Seega kriminaalhooldusametnik kas valetab või tahab oma võimu näidata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tulenevalt

§-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Kui formaalsed eeldused ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui materiaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et formaalsed eeldused T. Luha ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Seda põhjusel, et nii maakohtu määruse tegemise ajaks kui ka 2

§ 76lg 1 p 1 alusel koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Elektroonilise valve kohaldamiseks peab tema vabastamisjärgne elukoht vastama elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vastavalt elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg-le 3 ei paigaldata elektroonilise valve seadet elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik T. Luha vabastamisjärgset elukohta

1. oktoobril 2022 ja siis vastas see elukoht elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele üksnes osaliselt. Seetõttu palus maakohus teha kriminaalhooldusametnikul täiendava elukoha kontrolli. Kriminaalhooldusametniku
2. jaanuari 2023 vastuse kohaselt tehti
3. jaanuaril 2023 täiendav kodukülastus, mille tulemusena selgus, et valveseadmele ei ole jätkuvalt sobivat asukohta, puuduvad nõuetelevastavad pistikupesad ning T. Luha ema kinnitusel ei ole eluaseme välisuks ka lukustatav. Need asjaolud välistavad T. Luha avaldatud elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamise. T. Luha ei ole välja pakkunud ka ühtegi alternatiivset elukohta. Järelikult ei ole võimalik T. Luha elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegselt vabastada.
4. Määruskaebuses viitab T. Luha sellele, et kriminaalhooldusametnik võis teise elukohakontrolli tulemuste osas valetada, sest esimesel korral oli eluaseme välisuks lukustatav. Ringkonnakohus ei näe põhjust kriminaalhooldusametniku esitatud andmetes kahtlemiseks. On võimalik, et kui esimesel kodukülastusel oligi eluaseme välisuks lukustatav, siis vahepealsel ajal juhtus midagi, mille tõttu välisuks enam lukustatav ei ole. Ka viitab T. Luha määruskaebuses sellele, et eluase tehakse tema vabastamise ajaks elektroonilise valve seadme paigaldamiseks sobivaks. Kuigi seda ei saa välistada, ei saa selles siiski ka kindel olla. Ka pärast esimest elukohakontrolli lubas T. Luha vend kõrvaldada eluaseme need puudused, mis takistavad elektroonilise valve seadme paigaldamist, kuid paraku ta seda ei teinud. Tõsi, nähtuvalt kriminaalhooldusametniku
5. jaanuari 2023 vastusest on usutav, et eluaseme puudusi ei saanud T. Luha vend kõrvaldada seetõttu, et ta sattus raskes tervislikus seisundis haiglasse, kuid see ei muuda olukorda: praegu ei ole ühtegi viidet sellele, et T. Luha vend oleks haiglast välja saanud ja nüüd need puudused kõrvaldanud või et eluaseme puudused oleks kõrvaldanud keegi teine. Seega on alust arvata, et T. Luha vabastamisjärgne elukoht ei vasta jätkuvalt elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja see tähendab, et formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata.
6. Määruskaebuses toob T. Luha välja ka argumente, mis puudutavad tema ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eelduseid. Kuna T. Luha tuleb jätta aga vabastamata juba formaalsete eelduste mittetäidetuse tõttu, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks muid määruskaebuse argumente analüüsida.
7. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
8. jaanuari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3