Obsah (8)

§ 407§ 444§ 445§ 468§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-14232 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OÜ Aktiv

§ 407

) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja 3 2-22-14232 asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib

§ 407lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja taotlused, mille kohaselt tuleks käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata, et kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandi koormav kostja I ja kostja II kohustus Hüpoteeklaen AS ees ning kostja I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb 21.06.

1. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-11-22885ja 29.03.
2. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-17-
3. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitanud eelnimetatud nõuded, mille puhul on tegemist täitemenetluse toimingutega, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.
4. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist

445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks või4 2-22-14232 malik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik

§ 445lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust.

Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi tagamine 27.09.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 30.11.2022.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Menetluskulud

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hageja taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest.

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1210 eurot menetluskulu – 420 eurot riigilõivu hagi esitamisel, 70 eurot riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel ja õigusabikulu 720 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 490 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 600 euro ulatuses (5 tundi*120 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid 5 2-22-14232 leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule seitse tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1090 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot (420+70) ja õigusabikulud 600 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjaid maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6