KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2022, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-8948 Kohtukoosseis Sten Lind, Jani

) § 14 lg 1 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet. X, omamata kaitseala valitseja nõusolekut, muutis ajavahemikul 04.05.2017 kuni 03.08.2019 Esna maastikukaitseala piiranguvööndisse jääval põllumassiivil nr XXXXXXXXXXXXX kõlviku piire ja sihtotstarvet, tehes seal maaharimistöid ja külvates 4725 m² suurusele maa-alale ristikut, kahjustades sellise tegevusega Esna maastikukaitseala poollooduslikku kooslust, mis tema teoga hävitati ja mida ei ole võimalik enam taastada. Kaitseala on

§ 4

lõigete 1 ja 2 kohaselt kaitstav loodusobjekt.

§ 77

lõike 3 punkti 2 kohaselt on loodusobjektile tekitatud kahju, kui kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast. VV 08.04.2005 määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 3 punkti 3 kohaselt loetakse kaitseala kahjustamiseks pinnase kahjustamist loata või loa nõudeid rikkudes ja sama määruse § 23 lõike 2 järgi on kaitseala piires väljaspool õuemaad asuvates poollooduslikes ja sookooslustes pinnase ebaseaduslikul kahjustamisel hüvitise määr piiranguvööndis 1,60 eurot ruutmeetri kohta. 2 Sellise tahtliku tegevusega tekitas X kaitstava loodusobjekti piires ebaseaduslikult pinnast kahjustades keskkonnale kahju kokku 7560 eurot. Kuriteoga tekitati keskkonnale oluline kahju, kuna KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju ulatus, mis ületab 4000 eurot. Kuna X tegutses Y OÜ OÜ juhatuse liikmena ja Y OÜ huvides, pani Y OÜ sama tegevusega toime KarS § 357 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

1. Pärnu Maakohus mõistis
2. aprilli 2022 otsusega X KarS § 357 lg 1 ja Y OÜ KarS § 357 lg 3 järgi õigeks ning jättis nende vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et X oleks teinud põllumassiivil nr 6 muid maaharimistöid peale niitmise. Kohus leidis, et süüstavad tõendid ei lükka veenvalt ümber X ütlusi, et ta on põllumassiivil nr 6 üksnes niitnud ja ristik võis sinna üle kanduda, kui ta külvas ristikut põllumassiivile nr
3. Kohus möönis, et aerofotode ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt näeb põllumassiivi nr 6 taimkate välja ümbritsevast erinev, kuid leidis, et välistatud pole, et sellise ilme sai see niitmise tulemusel. Kohus heitis vaatlusprotokollile ette, et sellesse on kantud järeldusi. Kohus leidis, et järelduste kandamine vaatlusprotokolli on otseses vastuolus KrMS § 87 lg 2, sest vaatlusprotokolli ei kanta isikute seletusi ega ka järeldusi (vt ka RKKKo 3-1-1-15-09, p 11). Maakohus leidis, et vaatlusprotokollis on püütud anda hinnang aset leidnud tegevusele, vaatluse eesmärk on aga vaid tõendamiseseme asjaolude kohta teabe kogumine; eriteadmisele tuginevat arvamust saab anda ainult ekspert või asjatundja. Lõpetuseks märkis kohus, et vaatlusprotokollist nähtub vaid taimkatte erinevus ja maatüki suurus. Kohus märkis, et kohtuistungil kuulati vaatluse käigus tuvastatud asjaolude selgitamiseks tunnistajana üle C, kuid selgus, et tunnistaja ei olnud menetlustoimingu juures ega osanud anda ütlusi vaatluse käigu kohta. Seetõttu ei saanud C olla tunnistaja KrMS § 66 lg 1 ega 2 tähenduses. Maakohus ei nõustunud prokuröriga, et C saaks käsitada asjatundjana. Kohus leidis, et C ei saa käsitada asjatundjana, sest puudub teave, et tal oleks vajalikud teadmised (haridus), oskused ja vilumused. Üle kuulatud isiku määratlemiseks asjatundjana ei piisa pelgalt sellest, et ta tegutseb mingis erivaldkonnas. Keskkonnainspektsiooni esitatud põlluraamatu väljavõtete kohta märkis kohus, et nende kohaselt on põllul nr 4 kultiveeritud, külvatud ja randaalitud, kuid maastikukaitsealal oleval põllul nr 6 on
4. maist 2017 kuni
5. juunini 2019 tegeletud ainult niitmisega. Maakohus märkis, et süüdistatava ütlustest nähtuvalt on Keskkonnainspektsioon kasutanud vaatluseks kõrvalkinnistut, mida ei ole ligi kümme aastat hooldatud. Kohus leidis, et prokuröri esitatud vaatlusprotokolli ja fotomaterjali põhjal võib teha järelduse, et XXX maaüksus näib olevat kõrvalkinnistutest erinev, kuid sellest ei saa teha järeldusi, et erinevus on tingitud süüdistatavate ebaseaduslikust tegevusest (põlluharimisest). Sellise järelduse tegemiseks nappis kohtu hinnangul asjakohast teavet. Millegagi ei ole välistatud, et süüdistatav põlluraamatust nähtuv hoolas niitmine ja süüdistatava ütluste kohaselt põllumassiivilt nr 4 üle kandnud ristkikhein võis olla maaüksuse välise erinevuse põhjuseks. Kohus lisas, et aerofotode ning vaatlusprotokolli ja lisatud fotode näol on tegemist sisult ühe 3 tõendiallikaga. Ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastamisel on oluline, et süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlused oleksid veenvalt kummutanud. In dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendas kohus kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate kasuks. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole seegi, et tekkinud oleks oluline kahju. Kohus leidis, et kuna KarS § 357 näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mis eeldab kaitstavale loodusobjektile olulise kahju tekitamist, ei saa kahju tuvastada arvutuslikult, vaid kahju tuleb tõendada. Tunnistaja Q ütluste kohaselt on selle maaüksuse lähedal varem maad küntud. Need ütlused haakusid kohtu hinnangul X ütlustega, et sel maatükil, mille harimist talle ette heidetakse, olid künnivaod. Kohus leidis, et kui varem on sama maad haritud, jääb arusaamatuks, kuidas sai X oma ühekordse tegevusega tekitada pöördumatu kahju. Y OÜ-le esitatud süüdistuse kohta märkis kohus, et süüdistusest ega prokuröri esitatud tõenditest ei nähtu, et väidetav kuritegu on pandud toime juriidilise isiku huvides (KarS § 14 lg 1).
6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör ja kannatanu. 3.1 Prokurör taotleb apellatsioonis Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist täielikult. Ta taotleb, et ringkonnakohus tunnistaks X KarS § 357 lg 1 järgi ja Y OÜ KarS § 357 lg 3 järgi süüdi. Xle taotleb prokurör karistuseks 150 päevamäära ehk 1500 euro suurust rahalist karistust, Y OÜle aga 4000 euro suurust rahalist karistust. Veel taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude riigi kanda jätmise osas. Prokurör leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna ei ole õigeksmõistmist nõuetekohaselt põhjendatud ning on andnud tõenditele ebaõige hinnangu, mis viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Kohtule ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et enne süüdistuses märgitud aega oleks sel põllumassiivil tegeletud maaharimistöödega. Tunnistaja Q ei mäletanud, kas kogu XXX kinnistu oli üles küntud. Ka ei ole tema ütlused usaldusväärsed, kuna aerofotodelt ei ole näha, et maa oleks olnud enne
7. aastat küntud. Maa-ameti aerofotodelt nähtub, et
8. juuni 2016 seisuga ei erinenud süüdistuses nimetatud põllumassiivil kasvav rohttaimestki kõrvalasuvatel põllumassiividel kasvavast taimestikust. Selge erinevus ilmneb aga
9. juuni 2017 aerofotodelt. Kaitsja esitatud aerofotodelt võib teha üksnes järelduse, et 2014 aastal oli kõnealusel põllul looduslik rohumaa, mida on 2020 seisuga niidetud. Vahepealsel ajal on aga toimunud maa harimine ja ristiku külvamine. Et varem ei olnud sel põllul maaharimistöid tehtud, kinnitab ka Keskkonnaameti vastusega saadetud 17.08.2016 koostatud objekti kontrollimise protokoll, mille kohaselt 2016 aasta augustis rikkumisi ei tuvastatud. Samuti on vahetult enne seda, kui X XXX maaüksuse omandas, tehtud seal inventuur. Selle kohaselt oli seal liigirikas niit. Ka tunnistaja ja asjatundja C ütluste kohaselt tehti 2016 sellele põllule inventuur ja kõik oli korras. Tegemist oli loodusliku aruniiduga, mis sellena kanti ka keskkonnaregistrisse. 4 X esitas väite, et maa oli enne tema poolt ostmist üles küntud, alles kohtus, kuigi ta oli kohtueelsel uurimisel kolmel korral üle kuulatud. Keskkonnaametile saadetud e-kirjas on ta väitnud hoopis, et metssead olid maa üles tuhninud. Neist asjaoludest tulenevalt kahtleb prokurör X ütluste usaldusväärsuses.
10. juuni 2017 aerofotodelt on selgelt näha süüdistuses nimetatud põllumassiivi ülesharitud pinnas, mis selgelt erineb kõrvalasuvatel põldudel olevast rohelisest rohttaimestikust. Selle põhjustas X tegevus.
11. jaanuari 2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotodelt tl 3-11 ning ka tl 4041 ja tl 44-45 olevatelt fotodelt on selgelt näha, et seda põldu on haritud, kuna seal kasvab ristik; taimestik on selgelt erinev kõrval asuvatel põldudel kasvavast taimestikust. Lisaks on põllul üksikuid kive ja taimede vahelt paistab mullapinnas, mis viitab maaharimisele. Prokurör leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll vastab kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele ja on tõendina kasutatav. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud sündmuskohal tuvastatud asjaolusid ehk seda, milline oli XXX kinnistul kasvav taimestik ja pinnase olukord. Seetõttu ei saa võtta maaharimise tunnuste märkimist võtta järelduse, vaid olukorra kirjeldusena. Samuti ei saa see tuua prokuröri arvates kaasa sündmuskoha vaatlusprotokolli kui terviku tõendina kõrvalejätmist, sest üldise pinnase ja taimestiku olukorra kirjelduse osas on see tõendina kasutatav. Samuti on tõendina kasutatavad vaatlusprotokolli juurde lisatud droonifotodelt nähtuvad faktilised asjaolud. Seda, et põllul nr 6 kasvas ristik, on muuhulgas kinnitanud ka asjatundja C. Maakohus on ebaõigesti jätnud kõrvale tunnistaja ja asjatundja C ütlused. Esiteks on ta tunnistajana osanud öelda seda, et X-le ei antud luba põllul nr 6 maaharimistööde teostamiseks ja seda ei oleks ka saanud anda, sest tegemist oli loodusliku rohumaa aruniiduga ja kaitse-eesmärke arvestades ei oleks seal lubatud kõlviku piire muuta. Samuti asus maakohus ebaõigele seisukohale, et C ütlusi ei saa võtta kui asjatundja ütlusi. KrMS § 1091 lg 3 kohaselt võib asjatundja üle kuulata asjaolude kohta, mille osas ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu. C ongi isik, kellel on vastavad eriteadmised. Tema ütluste kohaselt on ta lõpetanud Maaülikooli loodusvarade kaitse eriala ja on poollooduslike koosluste valdkonnas töötanud üle 10 aasta. Ta töötab praegu Keskkonnaametis ja on töötanud seal nii projektijuhina kui maahoolduse büroo juhatajana. Tegemist ongi täpselt selle eriala asjatundjaga, kes oskab hinnata just poollooduslikke kooslusi. Tema kinnitusel oskab ta hinnata eriala asjatundjana fotode järgi, kas on seal näha maaharimistööde teostamist või mitte ja ta on seda ka kohtus osanud teha. Prokurör leiab, et C „on sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotode kohta öelnud, mis on sealt tegelikult niigi selgelt näha, et sealt on näha selgelt eristuvana haritud maa ja heintaimestikuga kaetud ala, mis on mitteharitav maa. Tegemist oli XXX kinnistu puhul selgelt ühe põlluga, mis oli samamoodi üles haritud ja erinev kõrval asuvast põllust, kus kasvas pikem heintaimestik.“ Prokuröri hinnangul kinnitavad C ütlused sündmuskoha vaatlusprotokolliga fikseeritud asjaolusid. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on näha, et nii põllul nr 4 kui 6 5 on näha sirgeid taimede kasvujooni, et põllul nr 6 kasvab ristik ja et mõlemal põllul on tegeletud maaharimistöödega ning et need alad on droonifotodelt nähtavalt eristamatud. Samuti on C öelnud, et pinnase pealmist kihti on mehhaaniliselt üles võetud ja küntud, fotodelt paistab muld. Niitmisel sellist vaatepilti ei teki. Ta on kinnitanud ka samuti fotodelt selgelt nähtavat asjaolu, et põllul nr 6 kasvab ristik. Samuti on ta kinnitanud, et sellise tegevusega on tekitatud keskkonnakahju. Sisuliselt on kogu pinnase pealiskiht üles küntud ning looduslikust niidust ei ole midagi alles jäänud. Ristiku külvamisega on hävitatud väärtuslikku rohumaad ja Eesti on kaotanud osa väga väärtuslikust Natura elupaigast, kus esineb looduslik taimestik, mis on elupaigaks kaitsealustele liikidele. Prokurör leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb C ütlusi tõendina käsitleda. Maakohus on ebaõigesti tuginenud süüdistatava X väidetele, mille kohaselt võis ka põllule nr 6 sattuda traktori ümberkeeramisega ristikut. Prokurör märgib, et põld suur ja sama taimestik kasvab kogu põllu ulatuses. Kuna nii põllul nr 4 kui põllul nr 6 on väliselt kasvamas suures ulatuses sama taimestik ja põllud näevad samasugused välja, on selge, et X on tahtlikult teinud seal samasuguseid töid ja külvanud mõlemale põllule ristikut. C ütluste kohaselt ei ole võimalik ainult niitmisega põllule sellist olukorda tekitada nagu sündmuskoha vaatlusprotokolliga on fikseeritud. Tegemist pidi olema kündmise ja külvamisega, et kogu põld oleks musta mullaga ja kasvava ristikuga. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et süüdistatavad ei põhjustanud oma tegevusega keskkonnakahju. Maakohus leidis ebaõigesti, et X ei tegutsenud F OÜ huvides. X tegutses OÜ Y kaudu. X on kohtus kinnitanud, et Y OÜ kasutas XXX kinnistut ja tegi seal põlluharimistöid, tegeledes niitmisega. Samuti nähtub tegutsemine äriühingu huvides põlluraamatu kannetest. 3.2 Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavate õigeksmõistmise ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ning süüdimõistva otsuse tegemist ja tsiviilhagi rahuldamist. Kannatanu leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 77lg 3 punkti 2 ja rikkunud tõendite hindamisereegleid.

Materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ja tõendeid ühekülgselt hinnates on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et süüdistatavate tegevus oli seaduslik ja puuduvad kahju hüvitamise nõude aluseks olevad eeldused.

§ 77

lg 3 punkti 2 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast. Vabariigi Valitsuse 8. aprillil 2005 vastu võetud määruse nr 69 § 3 punkti 3 kohaselt on kaitseala kahjustamine pinnase kahjustamine loata. Kohus on kahju olemasolu tõendamata jätmise osas tuginenud eeldusele, et kahju tekkeks on vajalik kaitseala pöördumatu hävitamine.

§ 77

lg 3 punkt 2 aga seab keskkonnakahju tekitamise lävendi madalamale: kahju tekkimiseks piisab juba pinnase kahjustamisest ja vaja ei ole tuvastada koosluse täielikku hävitamist. Maakohtus uuritud tõendikogumit kogumis hinnates saab teha järelduse, et Esna piiranguvööndisse jääval põllul nr 6 on pinnast kahjustatud ulatuses, millega saab sedastada 6 kahju olemasolu hagiavalduses esitatud suuruses.

1. jaanuari 2020 sündmuskoha vaatluse protokollist ja sellele lisatud droonifotodest ning Maa-ameti registrist võetud 2016 ja 2017 aasta ortofotodest nähtub, et põllud nr 6 ja 4 moodustavad ühtse eristamatu ala. Ka süüdistatav ise andis maakohtus ütlusi, et piiri eristamine kahe põllu vahel on tunnetuslik. Nii põllul nr 4 kui 6 on näha sirgeid taimede kasvujooni ning vaatluse fotodelt nähtub, et põllul nr 6 kasvab ristik. Seega saab nimetatud tõendeid kogumis hinnates teha järelduse, et põllul nr 6 on tegeletud samade põlluharimistöödega, millega põllul nr 4, sest alad on eristamatud. Apellant leiab, et asjaolu, et vaatlusprotokoll sisaldab vaatleja hinnanguid, ei tähenda, et see oleks tõendina kõlbmatu osas, kus on toodud vaatlusel tuvastatud faktilised asjaolud. Maakohtu põhjendusest kohtuotsuse punktis 3.
2. ei nähtu, et maakohus oleks lugenud vaatluse täies ulatuses kõlbmatuks tõendiks, samas on maakohus jätnud tähelepanuta vaatluse protokolli juurde lisatud droonifotodest nähtuvad faktilised asjaolud ning protokolli kirjelduses toodud asjaolud sirgete taimekasvujoonte osas ja piltidel nähtuva ristiku kasvamise osas põldude nr 4 ja 6 osas. Kohus on nõustunud süüdistavate ütlustega, et põllule nr 6 võis ristik langeda põllul nr 4 teostatud töid tehes. Samas on kohus jätnud hindamata selle, millises ulatuses on põllul nr 6 ristikut kasvamas. Ülal mainitud sündmuskoha vaatluse fotodelt ja droonifotodelt nähtub, et põllul nr 6 ei kasva ristikut ainult kahe põllu piiril üksikult, mis viitaks juhuslikule traktorilt ristiku maha kukkumisele, vaid nähtub, et taimed kasvavad kahe põllu peal sirges joones ja põllul nr 6 suures ulatuses. Seega ei ole eluliselt usutav, et põllule nr 6 langes ristik põllul nr 4 töid tehes juhuslikult sirgete joontena ja suures ulatuses. Lisaks ülal toodud tõenditele on kohus jätnud täielikult tähelepanuta olulise tõendi, milleks on asjaolu, et vahetult enne X poolt XXX maaüksuse omandamist on Esna maastikukaitsealasse jääval põllul teostatud inventuur, millest nähtub, et seal on inventeeritud B-esinduslikkusega lubjavaesel mullal liigirikas niit

§ 14lg 1 p 1 kohaselt nõutav.

See, et kõlviku muutmiseks kaitseala valitseja nõusolekut ei olnud, on tõendatud. Kaitseala valitsejaks on vastavalt eeskirja §-le 3 Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on

1. märtsi 2020 vastuses Keskkonnainspektsiooni järelepärimisele kinnitanud, et Keskkonnaamet XXX maaüksusel mingiteks muudeks maaharimistöödeks peale niitmise luba andnud ei ole ja seda ei ole küsitudki (kd I; tl. 57). Küsitav on aga see, kas X tegevus kujutas endast kõlviku muutmist. Süüdistuse kohaselt oli põllul nr 6 enne selle ülesharimist poollooduslik kooslus, mis X tegevuse tulemusel hävis. Keskkonnaameti
2. novembri 2019 kirjas Keskkonnainspektsioonile on väidetud, et „XXX maaüksusel on
3. aastal inspekteeritud B-esinduslikkusega lubjavaesel mullal liigirikas niit (6270*)“. Kui oleks tõendatud, et põllul nr 6 oli poollooduslik kooslus, oleks ilmne, et tehtud tööde tulemusel on sel alal kõlviku sihtotstarvet muudetud – poollooduslik kooslus on maaharimise ja kultuurtaimede külvamise tulemusel asendatud kultuurtaimedega. Nii väide, et maaüksusel oli poollooduslik kooslus, kui ka väide, et seal oli tuvastatud liigirikas niit, on aga tõendamata. Kohtule ei ole kirjas viidatud inspekteerimise kohta tõendeid esitatud. Kirja, mis üksnes väidab, et selline inspekteerimine on toimunud, ringkonnakohus piisavaks tõendiks ei pea, sest tegemist on paljasõnalise väitega. Kohtukolleegium leiab, et kui tõendamiseseme seisukohalt oluline asjaolu on fikseeritud mingi toimingu käigus, tuleks seda tõendada vahetult seda toimingut kajastavate dokumentidega, mitte kirjaga, mis pelgalt teatab, et selline toiming on tehtud. Kirjas 12 märgitult võtab usaldusväärsuse tõsiasi, et kirja koostanud C maakohtus antud ütluse kohaselt ei olnud tema selles inspekteerimises ise osalenud ning ta osanud isegi öelda, kas ja kuidas inspekteerimise tulemus on vormistatud ja kelle käes võiks see dokument olla (kd I; tl. 152 – 153). Ses osas peab ringkonnakohus C ütlusi lubatavaks tõendiks KrMS § 63 lg 2 alusel, kuivõrd neid ütlusi võib käsitada menetleja päringule saadetud vastuse koostamist selgitavatena. Sõltumata sellest, kas C oleks loetav tunnistajaks või asjatundjaks, ei saa C ütlustega tõendada seda, et põllu 6 alal oli enne seal tehtud maaharimistöid liigirikas niit: C ütlustes ei ole sisulist infot selle kohta, milline oli olukord põllul nr 6 enne
4. aastat. Mis puutub süüdistuses esitatud väitesse, et põllul nr 6 oli enne selle ülesharimist poollooduslik kooslus, tuleb tõdeda, et prokurör ise on kohtule esitanud tõendi, mis kinnitab vastupidist. Koos keskkonnakahju suuruse kindlakstegemise aktiga on prokurör esitanud väljavõtted Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmebaasist (süüdistusakti tõend nr 3). Andmebaasi väljavõttes on kõnealuse põllu ehk põllumassiivi nr XXXXXXXXXXXXX kohta märgitud: „2014-2020 poollooduslike kooslustega ühisosa: 0.00 ha“ (kd I; tl. 47). PRIA andmebaasi väljavõtte kohaselt on põllumassiivi nr XXXXXXXXXXXXX maakasutuse tüübiks püsirohumaa (lühend PR). Seda, et tegemist oli püsirohumaaga, kinnitab ka
5. augustist 2016 pärinev objekti kontrollimise protokolli nr 1065047 kontrollaruanne nr 1601213-KKI, milles on põllu nr 6 maakasutuseks märgitud PR ning kultuuriks rohttaimed (kd I; tl. 114 pöördel). Kontrolliaruandes on mitmes kohas põllu nr 6 kohta lisatud märge, et tegemist on kaitsealal asuva põllumassiiviga, kuid rikkumisi põllul nr 6 kontrolliaruande kohaselt kontrolli käigus ei tuvastatud. (kd I; tl. 116 pöördel, 117). PRIA kodulehe (https://www.pria.ee/registrid/pusirohumaade-sailitamine) kohaselt on püsirohumaa maa, kus on heintaimede segu kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Tegemist on avalikult kättesaadavate usaldusväärsete andmetega, millele on kohtul õigus tugineda KrMS § 60 lg 3 alusel. Seega tuvastamaks, et X on kõlviku sihtotstarvet muutnud, peaks olema tõendatud, et tema maaharimistööde tulemusel ei vastanud põld nr 6 enam püsirohumaa tunnustele. Selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Vastupidi: 2020 toimunud samalaadse kontrolli tulemusel ei ole põllul 6 rikkumisi tuvastatud, kusjuures üks asjaolu, mida kontrolliti, oli see, ega põllul nr 6 pole rikutud nõudeid, mis tulenevad selle paiknemisest kaitsealal (vt objekti kontrollimise protokoll nr 1099190: kd I; tl. 134, konkreetselt kõlviku piiri või sihtotstarbe muutmise kohta kaitsealal oleval maal kontrolliaruande nr 20013-10-KKI lisa 8 p 1.5: kd I; tl. 125). Seega ei ole inspektorid selles, et põldu nr 6 oli haritud sarnaselt põlluga nr 4, probleemi näinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust järelduseks, et kontrollaruande järeldused on ekslikud ja hoolimata kontrollaruandes sisalduvast teistsugusest seisukohast on põllu nr 6 piires kõlviku sihtotstarvet muudetud. Tõendatud pole ei seda, et X tehtud tööd välistavad põllu nr 6 jätkuva käsitamise püsirohumaana ning ära pole näidatud seda, millega kõlvikuliselt nüüd tegemist on. Kohtul endal ei ole eriteadmisi väitmaks veendunult, et haritud maad, kuhu külvati taas ristikut ja kõrrelisi, ei saa enam käsitada püsirohumaana. Maaeluministri
6. aprilli 2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ § 12 lg-st 4 loeb ringkonnakohus välja, et püsirohumaa üles kündmine on täielikult keelatud vaid keskkonnatundlikul 13 püsirohumaal. PRIA andmebaasi väljavõtte kohaselt ei olnud põld nr 6 keskkonnatundlik püsirohumaa (kd I; tl. 47). Mis puutub süüdistuses esitatud väitesse, et põllul nr 6 oli lubatud ainult niitmine, siis süüdistuses viidatud „Esna maastikukaitseala kaitse-eeskirja“ § 7 ütleb, et koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on rohu niitmine vajalik kaitseala poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel. Niisiis oleks viidatud säte kohaldatav siis, kui oleks tuvastatud, et põllu nr 6 alal oli poollooduslik kooslus. Nagu eespool märgitud, ei ole see tõendatud. Seega tuleb kokkuvõttes tõdeda, et X põllul 6 tehtud maaharimistööde ebaseaduslikkus pole tõendatud. Kuna X ja seega ka Y OÜ vastutus on juba sellest tulenevalt välistatud, ei ole alust käsitleda küsimust, kas X põhjustas oma tegevusega KarS § 357 lg 1 kuriteokoosseisus nõutava kahju.
7. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jättes apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
8. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud apellatsioonidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 230 minutit. Kaitsja taotleb, et selle osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruseks määrataks 207 eurot, millele lisandub käibemaks 41,4 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul pole põhjust taotluses märgitud ajakulus kahelda. Taotletud tasu suurus jääb „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud piiridesse. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri ja kannatanu apellatsiooni, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 14