Obsah (4)

§ 54§ 2§ 78§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-49 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse

§ 54

⁶ lg 6 taotleda menetluse uuendamist üksnes sõiduki omaniku või vastutava kasutaja juhi poolt nimetatud teine isik, põhiseaduspärane ega kooskõlas seadusandja tahtega. Teiseks vaidlustas Kalle Kulbok temale vale taotluse omistamist ja seeläbi valede faktväidete esitamist. Nimelt on määruses faktiväide, et Kalle Kulbok on

1. novembril 22 esitanud kaebuse, milles on palunud hoiatustrahv tühistada – see väide on kaebaja hinnangul vale. Kolmandaks vaidlustas ta esitatud tõendite uurimata jätmist.
3. detsembri
4. a määrusega jättis Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhataja Imbi Kivi Kalle Kulboki kaebuse seoses trahviteatega nr TT-22-4766 ning seoses kirjaliku hoiatusega nr PRH-22-4786 rahuldamata. Määruse kohaselt on kirjalik hoiatus nr PRH-22-4786 põhjendatud ning puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud selle tühistamiseks. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seoses trahviteatega nr TT-22-4766 leidis määruse koostaja, et vaidlusaluses asukohas parkimist reguleerivad liikluskorraldusvahendid ei ole eksitavad ning on üheselt mõistetavad ja nähtavaks tehtud, mis võimaldab sõidukijuhil oma sõiduk nõuetekohaselt parkida. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid kaebeõiguse piirangu, kuivõrd vaidlustatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud, nõuetekohaselt dokumenteeritud ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
6. jaanuaril 2023 esitas Kalle Kulbok Tartu Maakohtule Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi
7. detsembri
8. a määruse peale kaebuse.
9. Tartu Maakohus jättis
10. jaanuari
11. a määrusega Kalle Kulboki kaebuse läbi vaatamata, põhjendades seda nii. 7.
12. Riigikohtu praktika kohaselt eeldatakse, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, on isik selle kätte saanud saatmise päeval (RKKKm nr 1-19-8852, p 25).

§ 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Seega kehtib eeltoodud Riigikohtu seisukoht ka väärteomenetluses määruse kättesaamise ja kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel. 2 7.

1. Kohtuvälise menetleja määruses on kaebuse esitaja e-posti aadressina märgitud xxx@xxx, s.o aadress, mida menetlusalune isik on kogu senise menetluse kestel, s.o alates
2. oktoobril 2022 kaebuse esitamisest, avaldanud oma kontaktaadressina. Kohtuvälise menetleja juhile
3. detsembril 2022 esitatud kaebuses on kontaktandmete all märgitud sama e-posti aadress ning kaebus on ka sellelt aadressilt menetlejale saadetud. Järelikult ei selgitanud menetleja aadressi ise välja. Kuivõrd Kalle Kulbok on ise seda e-posti aadressi korduvalt oma kaebustes avaldanud, saab eeldada, isik seda e-posti aadressi ka kasutab ning saab sellelt dokumendid kätte. Arvestades Riigikohtu seisukohta, tuleb vaidlustatava määruse kättesaamise ajaks lugeda
4. detsembrit 2022, s.o kuupäeva, mil määrus Kalle Kulboki e-postile saadeti, mitte
5. detsembrit 2022, kui Kalle Kulbok selle avas. Järelikult on Kalle Kulbok esitanud kaebuse Tartu Maakohtule kaebetähtaega ületades. Kuna Kalle Kulbok on esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi
6. detsembri 2022 määrusele pärast

§ 78

lg 2 p-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, jääb tema kaebus läbi vaatamata. Määruskaebus

2. veebruaril 2023 laekus ringkonnakohtule Kalle Kulboki kaebus Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a määruse peale. Selles esitatud taotlusi on mitu. Esmalt taotleb ta tunnistada põhiseadusvastaseks ja jätta kohaldamata seadusesätte, mis võimaldab käesoleva kaebuse läbi vaatamata jätta. Samuti palub ta põhiseadusvastaseks tunnistada Riigikohtu
5. jaanuari
6. a määruses asjas nr 1-19-8852 nähtuva tõlgenduse. Kolmandaks palub ta ringkonnakohtul tuvastada, et

§ 41lg 4 reguleerib kutse e-postiga kättesaamise mõistet kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 165 lg 4 erinevalt ning sellele regulatsioonile on viidatud ka menetlusdokumentide puhul. Sellest johtuvalt palub ta lugeda maakohtule esitatud kaebus tähtaegseks ning lahendada see. Lõpetuseks soovib ta lisada määruskaebuses esitatud argumendid tema varasemale taotlusele tunnistada põhiseadusevastaseks nende sätete puudumine, mis ei võimalda Riigi Teataja talitusel anda riigikohtu poolt mõne seadusesätte põhiseadusepärase tõlgenduse korral tõlgendatava sätte juures viidet nimetatud tõlgendusele. Kalle Kulboki seisukohad on kokkuvõetult järgmised. 8.

1. Maakohus on kättesaamise mõiste sisustamisel lähtunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi KrMS § 165 ühe lause ebakohasest tõlgendusest, mis ei lähtu seaduseandja tahtest ja on vastuolus ka sama seaduse teiste lausetega. Kohus on lähtunud lahendi nr 1-19-8852 annotatsioonist ega ole tähele pannud, et kriminaalkolleegium on oma seisukohas pidanud elektronposti adressaatidena silmas advokaate. Samas pole proportsionaalne isegi neile panna kohustust kontrollida igal südaöösel enda enda elektronpostkasti. Välistatud pole seegi, et osad elektronkirjad võivad kohale jõuda alles saatmisele järgneval päeval. 8.
2. KrMS § 165 lg 4 teise lause kohaselt tuleb ka enda poolt avaldatud e-posti aadressile jõudnud dokumendi kättesaamist kinnitada, mistõttu välistab seadus saatmisega kättesaamise. Kui mõistliku aja jooksul kinnitust ei saabu, tuleks kohtul või uurimisasutusel KrMS § 164 lg 1 kohaselt menetlusosalisega telefoni teel ühendust võtta. Analoogia põhjal võiks üldjuhul mõistlikuks ajaks pidada 3 päeva või 3 tööpäeva. Tähele tuleb panna sedagi, et seaduseandja on
3. aastal sätestanud KrMS § 165 lõikes 4¹, et ka menetluses antud e-posti aadressil saadetud teate kutse kohta e-toimikus saamisel tuleks kutse avada kolme päeva jooksul ning selle aja jooksul mitteavamisest ei järeldu, et isik on kutse kätte saanud. 3 8.3.

§ 41

lg 4 sätestab expressis verbis, et elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Seejuures ei tehta vahet, kas saatmine toimus isiku enda poolt antud e-posti aadressil või Internetist otsitud aadressil. Isegi kui põhiseaduslikkuse järelevalve ei tuvasta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi tõlgenduses vastuolu põhiseadusega, on väärteomenetluses sätestatud teisiti ja

§ 2kohaselt tuleb lähtuda sellest.

8.

1. Ehkki maakohtu määruses märgitakse, et kohtuväline menetleja tuvastas parkimise teekattele märgitud parkimisjoonte kõrval, parkis Kalle Kulbok tegelikult teekattele märgitud parkimisjoontest eemal. Kohtuväline menetleja tuvastas üksnes selle, et olemuselt vastandlikud mõisted kõrval ja eemal on identsed, mööndes, et sellise tõlgenduse kohta ei tea ta ühestki õigusaktist, juhendist või kohtulahendist tulenevat pretsedenti. Kuigi kohtuvälise menetleja väitel olid parklas kõik parkimisjooned nähtavad, ei suutnud ta neid
2. novembril 2022 toimunud fotode uurimisel näidata. Seadusekohase menetluse puudumisel puudus kaebajal võimalus esitada
3. a Google Mapsi fotot, kus nähtub tänaseks puuduvate joonte osaline säilimine pärast asfaldiparandust. See foto tõendab, et linnavalitsus ei ole jooni uuendanud 10 aasta jooksul ja mitmed varasemad parkimistaskud on kadunud. 8.
4. Vaksali parkla eksitava liikluskorralduse tõendamiseks ei ole Kalle Kulbok saanud esitada pilte parkimisala lõpetavast märgist ning liiklusmärkide standardis toodud viisist, kuidas tähistada piiratud ajaga parkimisala lõppu. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Kalle Kulbok on esitanud määruskaebuse Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a määruse peale tähtaegselt. Kohtumäärus toimetati talle e-toimiku vahendusel kätte
8. jaanuaril
9. Arvestades, et selle vaidlustamise viieteistkümnepäevane kaebetähtaeg hakkas kulgema kättesaamisele järgnevast päevast, oli viimane võimalus kaebuse esitamiseks
10. veebruaril
11. Seda Kalle Kulbok ka tegi – tema määruskaebus laekus kohtule tähtaegselt. Seepärast vaatab ringkonnakohus tema kaebuse sisuliselt läbi. Kuna puudub säte, mis võimaldaks seda läbi vaatamata jätta, jääb tähelepanuta ka tema taotlus niisugune säte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada.
12. Sellegipoolest ei saada Kalle Kulboki kaebust edu. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtuga, et Kalle Kulbok esitas kaebuse Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna
13. detsembri
14. a määruse peale hilinenult, st pärast kaebetähtaja möödumist. Korrektne on maakohtu viide Riigikohtu asjakohasele seisukohale, mille kohaselt loetakse isiku enda poolt avaldatud e-posti aadressile saadetud menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega samal päeval (vt RKKKm nr 1-19-8852, p 25). Kuna väärteomenetluse seadustik ei sätesta, millal loetakse elektronposti teel edastatud menetlusdokument kättetoimetatuks, on õige kohaldada kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi (

§ 2

). Et

§ 41lg 4 on analoogne Kr

MS § 165 lõikega 4, kehtivadki kõnealusel juhul väärteomenetluses samad ning eelmärgitud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad. Sellist järeldust ei väära ka asjaolu, et väljatoodud Riigikohtu lahendis saadeti menetlusdokument advokaadi elektronposti aadressile – nii esindaja kui esindatava puhul on põhjust eeldada, et nad kontrollivad oma elektroonilist postkasti vähemalt korra päevas, liiati veel menetluse kestel, milles on nad ise osalised. Seega on kaebetähtaja arvestamisel oluline tähtsus sellel, millal avaneb isikule võimalus menetlusdokumendiga tutvuda, mitte aga sellel, millal – või kas üldse – vaevub adressaat dokumendi kättesaamist kinnitama. 4

1. Rahuldamata jääb ka taotlus tunnistada Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määruses (asjas nr 1-19-8852) nähtuv tõlgendus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kõrgema astme kohtu seisukoht pole põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatav.
4. Kalle Kulbok on määruskaebuses märkinud: „Kui kohtu hinnangul ei ole Eesti õigusriik, kus kohus lähtub seadusest, siis palun ennistada minu kaebetähtaeg.“ Ehkki ringkonnakohus käsitleb seda kaebetähtaja ennistamise taotlusena, ei nähtu määruskaebusest konkreetset põhjendust, millest tingituna ta kaebetähtaja mööda laskis. Ainukese põhjusena võib mõista asjaajamisteenistuse juhataja väidetavat kinnitust, et linnavalitsus vastab Kalle Kulbokile pärast uut aastat. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist aga mõjuva põhjusega, kuna määrusest sai Kalle Kulbok teada siiski kaebetähtaja jooksul. Hoolimata sellest, et menetlusdokumendi avastas ta enda sõnutsi alles
5. detsembril 2022, oli tal piisavalt aega määrus kohtu kaudu vaidlustada. Seetõttu pole tegemist mõjuva põhjusega, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks.
6. Kuna Kalle Kulbok esitas maakohtule kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, on maakohtu määrus tema kaebuse läbi vaatamata jätmises seaduslik ning selle tühistamiseks pole põhjust. Juhindudes

§-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse muutmata ning Kalle Kulboki määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5