Obsah (8)

§ 407§ 444§ 445§ 468§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-12758 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OÜ Aktiv

§ 407

) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib

§ 407lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolusid ei ole.

Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg-ga 3, §-dega 38 ja 211, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-ga 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-ga 6 ja § 77 lg-ga 2 ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast tuleb rahuldada hageja nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 6.11.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-

1. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pä3 2-22-12758 rast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.
2. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist

445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Hageja varasemate rahanõuete täitmiseks peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik

§ 445lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust.

Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõigekõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi tagamine 31.08.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 8.11.2022.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist taotlenud. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Menetluskulud

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4 2-22-12758 Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hageja taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest.

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1210 eurot menetluskulu - riigilõivu hagi esitamisel 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot ja õigusabikulu 720 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 490 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 600 euro ulatuses (5 tundi*120 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule seitse tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1090 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot (420+70) ja õigusabikulud 600 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulude hüvitus kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjaid maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5