Obsah (7)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-213 Määruse kuupäev 3. veebruar 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebaja terviseseisundile vastav ma

) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuivõrd kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja peamine probleem seotud paksema madratsi saamise sooviga, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema terviseseisundile vastav madrats. Ka nähtub kohtule esitatud pöördumisest, et kaebaja eesmärk on esitada esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks anda kaebajale samasugune paksem madrats nagu on teistel seljahädadega inimestel ning kohustada vanglat vastama kaebaja taotlusele. 4. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Tartu Vangla
2. veebruari
3. a vastusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse asjaoludega seonduvalt vanglale kolm taotlust: a.
4. aprillil 2022 taotluse nr 6-24/2360-1, milles kaebaja soovis madratsi vahetust. Tartu Vangla jättis
5. mai
6. a otsusega nr 6-24/2360-2 kaebaja taotluse rahuldamata; b.
7. septembril 2022 taotluse nr 6-24/5336-1, milles kaebaja palus välja vahetada madrats. Mainitud pöördumise alusel teostati
8. septembril 2022 pesuvahetuse ajal madratsi kontroll, mille tulemusel väljastati kaebajale uus madratsikate; c.
9. detsembril 2022 taotluse nr 6-43/1593-1, milles kaebaja palus seljavalude tõttu madratsi vahetamist. Eelnimetatud taotlust käsitleti vangla arsti
10. jaanuari
11. a vastuvõtul. Arsti poolt
12. veebruaril 2023 esitatud selgituste kohaselt on põhjendatud madratsi vahetamine, kui see on vajunud/kulunud, ning kaebaja saab seda paluda pesujagajalt.
13. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt pole kaebaja esitanud vaiet Tartu Vangla toimingu peale kaebaja madratsi vahetamisega seonduvalt, vaid üksnes taotlusi toimingu sooritamiseks, ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab X kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seejuures selgitab kohus kaebajale, et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Kui vangla jätab taotluse kirjaliku vastuse või muu toiminguga rahuldamata, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
2. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks.

1. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus X kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
2. Vastavalt

§ 55

lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi 2 vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

14. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kui kaebaja hinnangul on vangla tekitanud paksema madratsi väljastamata jätmisega kaebajale kahju, siis ei ole kohtusse pöördumise eeltingimuseks, et vangla oleks kirjalikult vastanud kaebaja taotlusele, milles kaebaja soovib madratsi välja vahetamist. Kui kaebaja soovib pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtu poole, tuleb kaebajal kohtueelse menetluse läbimiseks esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (vt VangS § 11 lg 8). Tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on kolm aastat sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). 15.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3