Obsah (5)

§ 18§ 4§ 54§ 49§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19116 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised K K

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on K K maksejõuetusavaldus. Võlgnik on töötu, ta sattus makseraskustesse
2. aastal koondamise tagajärjel. Aastatega on laenukoormus kuhjunud, kohustuste täitmise võimekus puudub. Võlgnikul on kohustusi üle 32 tuhande euro ning sobiva maksejõuetusmenetluse valiku on ta jätnud kohtu otsustada.
3. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevalt ei kuulu võlgnikule vara, mille arvelt kohustusi täita (dtl 38). Võlgnikul on alates
4. jaanuarist 2023.a töökoht. Kohustusi esialgsel 2 2-22-19116 hinnangul on vähemalt 61 551,67 eurot (dtl 38). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist takistavaid asjaolusid usaldusisiku aruandest ei nähtu.
5. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et K K on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
6. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on ligikaudu 61 551, 67 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Ly Müürsoo on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks (dtl 41).
7. Kohus kuulutab välja K K pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
8. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku teavet andma. Võlgnikul tuleb hiljemalt
9. veebruariks 2023.a pankrotihaldurile esitada täielik teave oma vara, võlgade ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Maksejõuetusavalduses ei ole võlgnik märkinud vara olemasolu. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara pankrotivaraks ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile (PankrS § 36). Võlgnikule jääb vaid see vara, millele ei tohi täitemenetluse seadustiku § 66 kohaselt sissenõuet pöörata. Tavaliselt on täiskasvanud inimesel Eestis vara rohkem kui eelnimetatud paragrahvis loetletud – näiteks elukoha sisustusesemed, ehted, olmeelektroonika, kunstiteosed, harrastusteks kasutavad esemed. Võlgnikul tuleb esitada pankrotihaldurile viivitamatult andmed oma vara kohta (sealhulgas kaas- või ühisomandis olev vara). Seda, kas loetelu hulgas sisaldub vara, mis on hõlmatud täitemenetluse seadustiku § 66 lg-ga 1, tuleb arutada halduriga. Kui võlgnik esitab ebaõigeid andmeid oma vara kohta, jätab kohus ta võlgadest vabastamata (

§ 49lg 5). 7. Pankr

S § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab PankrS § 86 lg 1 alusel võlgnikku vande andmiseks. Võlgnikul on kohustus ilmuda Harju Maakohtusse vande andmiseks vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada kohustatud isikuga kirjalikult andmed, mille kohta ta vande annab. 8. Nii vande andmisele ilmumata jätmise korral kui teabe andmise kohustuse rikkumise korral võib kohus trahvida või kohaldada aresti või sundtoomist (PankrS § 89 lg 1 punktid 1 ja 3). 9. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid ei esine.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest 3 2-22-19116 vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.

1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust pole, siis tuleb seda otsida. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumsummat, mida saab lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. See tähendab, et kohus hindab läbi mõistlikkuse aspekti võlgniku potentsiaali leida tulutoov tegevus. Kohus arvestab seejuures võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, perekondlikku elukorraldust, vanust, tervislikku seisundit ja muid asjaolusid. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et võlgu vähendada.
2. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 12. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 13. Usaldusisik on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku 1 404 eurot (130 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle ning tunnitasu määr jääb Pankr

S § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54

lg 9 alusel mõistab kohus 1 404 eurot välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks 234 eurot (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult. 14. Võlgniku pankrotimenetluses piisav pankrotivara puudub ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohus rahuldab usaldusisiku menetlusabi taotluse ning määrab PankrS § 23 lg 4 alusel usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4