← Eesti

2-20-14610/66

Obsah (14)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 235§ 445§ 459§ 173§ 162§ 174§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-14610 28. detsember 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosa

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED E Ka (hageja) ja N K (hageja) esitasid 06.10.2020 oma seadusliku esindaja T Ka kaudu hagi A K’i vastu elatise nõudes. Hagejad täpsustasid hagi kohtu nõudel (kd 1, tl-d 10-11, 15) 26.10.2020 (kd 1, tl 14) ja 10.11.2020 (kd 1, tl 18) esitatud menetlusdokumentides. Kokkuvõtvalt hagejate nõuded on välja mõista A Kilt elatisraha: - N Ki kasuks ja ülalpidamiseks summas 250 eurot igakuiselt alates 01.11.2020; - Jekatrina Ki kasuks ja ülalpidamiseks summas 250 eurot igakuiselt alates 01.11.

  1. Hagejad paluvad kanda elatist ettemaksena jooksva kuu 10 kuupäevaks. 27.05.2021 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 151-153) muutsid hagejad pangakontot, kuhu tuleb elatist ülekanda ja paluvad kanda elatis üle hagejate seadusliku esindaja T Ka pangakontole XXX. Hagiavalduse kohaselt hagejate vanemad on registreeritud abielus alates 20.07.
  2. Lapsed sündisid abielust ja käesoleval ajal elavad koos ema T Kgaa. Lahkunud perest osutas kostja ebaregulaarselt varalist abi laste ülalpidamiseks: märtsis — 100 eurot, aprillis - 200 eurot, mais ja juunis — 200 euro kaupa. Üksnes augustikuus, kui kostja soovis abielu lahutamist, maksis ta 400 eurot, septembris aga 500 eurot mõlemale hagejale. Seega rikkus kostja pidevalt laste ülalpidamiskohustust. Nelja kuu jooksul (märts-juuni 2020) maksis kostja kahele lapsele kokku 700 eurot, s.o keskmiselt kahe lapse peale 175 eurot kuus (87,50 eurot ühele lapsele). See asjaolu seab hagejad kahtluse alla, et ülalpidamine laekub igal kuul ja nõuetekohases summas. Seepärast pöörduvad hagejad kohtusse õiguste kaitseks. Hagejad soovivad kohustada kostjat neid ülal pidama, et neil ei tekiks ebastabiilsuse tunnet. 2

(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Kostja püüab praegu korraldada uut elu teise inimesega. Hetkel ta säilitab suhteid lastega, kuid edaspidised suhted on ettearvamatud. Hagejate seadusliku esindaja nõudele kostja nõustus välja maksma laste ülalpidamiseks 500 eurot iga kuu. Hagejad soovivad, et see summa oleks kohtu poolt kindlaks määratud, aga mitte üksnes hagejate vanemate kokkuleppel. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu (kd 1, tl 29-30). Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi vastuse kohaselt kostja pole nõus hagejate ema väitega, et enne
  1. a augusti kuud andis kostja ebaregulaarselt varalist abi lastele. Kostja ema arvestab vaid temale sularahas antud summasid ja isegi seda teeb valikuliselt. Näiteks, kostja andis
  2. a juulis hagejate emale hagejate ülalpidamiseks 300 eurot, samuti peale raha tasumist andis kostja hagejatele ülalpidamist vahetult. Näiteks kostja pangakonto väljavõttest on tuvastatav, et kostja:
  3. 03.04.2020 kandis N Kile üle 4 eurot;
  4. 11.04.2020 kandis N Kile üle 10 eurot;
  5. 11.04.2020 tasus laste elektrienergia eest korteris x, 86,42 eurot;
  6. 03.05.2020 kandis N Kile üle 11 eurot;
  7. 09.06.2020 tasus Kiviõli Seikluspargi külastamise eest 46 eurot;
  8. 11.06.2020 tasus Energia Avastuskeskuse külastamise eest 16 eurot;
  9. 11.06.2020 ostis lastele kaupa veebilehelt Kaup24.ee summas 32,96 eurot;
  10. 30.06.2020 kandis N Kile üle 10 eurot;
  11. 08.07.2020 tasus Gagarini keskuses viibimise eest 10 eurot;
  12. 16.07.2020 tasus Proto Avastuskeskuse külastamise eest 24 eurot;
  13. 30.07.2020 tasus Super Skypargi külastamise eest 10 eurot;
  14. 30.07.2020 tasus põgenemistuba Reality Game külastamise eest 55 eurot;
  15. 07.08.2020 tasus Ingame põgenemismängu eest 60 eurot;
  16. 07.08.2020 tasus Patarei näitusala külastamise eest 8 eurot;
  17. 20.08.2020 tasus Tallinna Teletorni külastamise eest 31 eurot;
  18. 29.09.2020 laste asjade eest kaupluses N-Trend tasus 76,05 eurot. Viidatud andmetest lähtuvalt suhtles kostja hagejatega aktiivselt (see toimus eelkõige nädalavahetustel), mh lapse N Kiga reisis kostja Narva linnast väljas. Hagejate suhtlemisel kandis kostja hagejatega seotud ülalpidamiskulud otse (transpordikulud, toit, ürituste külastamine). Samuti ostis kostja asjad hagejate jaoks, andis hagejale raha, tasus hagejate elukohaga seotud majandamiskulud. Kõik nimetatud kulud on kindlasti hagejate ülalpidamiskulud ning on ebaõige nende, kui kostja osalus hagejate ülalpidamises, arvestamata jätmine. Hagejate ema ei olnud vastu, et kostja annab hagejatele ülalpidamist nii vahetult kui ka elatisrahana ning see toimus viimased kolm aastat. Praegu hagejate ema kitsendas kostja võimalusi hagejatega suhtlemisel. Kostja võtab vaid mõnikord tütre lasteaiast, mingit suhtlemist hagejatega nädalavahetusel hagejate ema kostjale ei luba. Viidatud olukorras tasub kostja hagejatele vabatahtlikult väikse rahatagavara arvelt elatisena 500 eurot kuus kuu esimese 10 päeva jooksul, sh sama summa, mis nõuavad hagejad kostjalt käesolevas asjas. Nimelt tasus kostja 03.09.2020 – 500 eurot, 09.10.2020 – 500 eurot ja 09.11.2020 – 500 eurot. Kostja andis hagejatele ülalpidamist vahetult ja raha tasumisega ning hagejad ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et kostja ülalpidamine hagejatele ei olnud piisav. Praegu kostja tasub hagejatele vabatahtlikult isegi ilma hagejate vajadusi tuvastamata igakuiselt 250 eurot 3
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 kummalegi hagejale, so sama summa mida nõuavad hagejad käesolevas asjas. Kuna kostja ei rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, siis puuduvad eeldused käesoleva hagi rahuldamiseks. Kostja hinnangul ei olnud hagi elatise väljamõistmiseks tema vastu õiguslikult põhjendatud, sest vastavalt

§-s 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendi 3-2-1-33-11 p-s 18 Riigikohus. Sellist olukorda käesoleval juhul aga esinenud ei ole, mistõttu tuleb hagi elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kostja on ajutiselt töötu ja otsib tööd, omab osalist töövõimetust, saab töövõimetoetust 7,2504 eurot päevas, tema omandis on korteriomand aadressil x. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hagejate seisukoha (kd 1, tl 52) kohaselt hagi vastuse kohta hagejad on mitmeid kordi vastanud kohtule kostja poolt laste ülalpidamise kohustuse mittekohasest täitmisest. Selles vastuses on mainitud periood märts-juuni 2020, kui kostja maksis laste ülalpidamiseks kummalegi 87,50 eurot kuus (andmed on esitatud). Seepärast ei saa hagejad käesolevas hagis arvesse võtta kostja vastuse punkte 1-8 nimetatud perioodi eest. Praktiliselt ta ei pidanud ülal lapsi. 2020. aasta juulis ja augustis külastas kostja koos oma kaaslase, tema lapse ning oma sõpradega meelsasti erinevaid meelelahutuskeskusi. Seejuures võttis ta kaasa vanema poja N, kes käesoleval ajal ei soovi temaga koos suhelda nende inimestega. Ehkki on poeg valmis kohtuma isaga, kuid temaga üksi. Kostja lihtsalt veetis oma vaba aega, tehes meelehead oma kaaslasele, aga mitte oma lastele. Hagejad tunnistavad, et talvekostüümi kostja nooremale tütrele ostis tema. Kuid see juhtus alles pärast seda, kui hagejate ema tegi kostjale ettepaneku mitte joosta mööda meelelahutuskeskusi, vaid osta kasvõi ühe vajaliku eseme lapsele, et ta vähemalt teaks vajalike asjade hinda. Oma hagis märkisid hagejad, et elatise suurendamine nende ülalpidamiseks kostja poolt oli tingitud sellest, et tal on vaja lahutada abielu. See asjaolu leiab kinnitust sellega, et kostja sai aru, et abielu lahutatakse ning juba 10.12.2020 maksis ta mõlema lapse peale kokku 300 eurot. Hagejad jäävad oma haginõuete juurde, võttes arvesse kõiki kostja poolt väljamakstud summasid. HAGEJATELE MÄÄRATUD ESINDAJA SEISUKOHT Viru Maakohus 17.05.2021 määrusega (kd 1, tl 139) anti hagejatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud. 27.05.2021 esitatud seisukoha (kd 1, tl 151-153) kohaselt muudavad hagejad hagis esitatud pangakontot, kuhu elatis tuleb maksta. Uueks pangakontoks on hagejate seadusliku esindaja T Ka pangakonto XXX. Kostja poolt hagejatele vahetu ülalpidamise andmine Kostja poolt 03.04.2020 – 29.09.2020 perioodil väidetud vahetu ülalpidamise 16-st kulutusest nähtub, et: 4

(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 - neli on Nle taskuraha ülekanded - kõik kokku summas 35 €; - üks on kommunaalkulude makse summas 86,42 €; - üks on makse ostu eest internetipoes 32,96 €; - üheksa on seotud külastustega vaba aja veetmise kohtadesse, kusjuures kaks on toimunud samal kuupäeval 30.07.2020 ja kaks on toimunud samal kuupäeval 07.08.2020. Nendest üheksast kuus on tehtud vaba aja veetmise kohtades Tallinnas (kokku summas 204 €), üks Narvas (10 €) ja üks Kiviõlis (46 €); - üks on makse kaupluses N-Trend 76,05 € (tütrele riided). Taskuraha maksed Kui kostja on pojale andud taskuraha, siis kostjal on selliste maksete tegemise õigus, aga need maksed ei lähe arvesse elatisena. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-159-12 punktis 11 leidnud, et : „Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.“ Laste ema ei ole kostjale andnud nõusolekut elatise arvel maksta hagejatele taskuraha. Kulutused vabaajakeskustes Hagejate seaduslik esindaja selgitab, et hageja E Ka ei ole kostjaga kunagi Tallinna sõitudel kaasas käinud. Tallinna sõitude seltskonna on moodustanud kostja, hageja N K ning kostja kaaslane J K ja tema sõbranna S I . Kiviõlis käisid kostja, E, J K ja tema tütar. Kostja pangakontol olevad vabaaja keskuste kulud on tehtud kogu osalenud seltskonna peale. Seda tõendavad mh J K poolt kostjale tehtud ülekanded 31.07.2020 summas 42,50 € ja 06.08.2020 summas 20 €, mis ilmselt on üle kantud J K ja tema sõbranna kulude osa hüvitamiseks. Järelikult sai Tallinna vabaajakeskustes tehtud kuludest hageja N Ki jaoks tehtud kuludeks pidada summat 26 € (204/4), Kiviõli vabaaja keskuses E Ka jaoks tehtud kuludeks pidada summat 12 € (46/4) ning hageja N Ki jaoks ja hageja E Ka jaoks Narva vabaaja keskuses tehtud kuludeks pidada summat 4 € (10/3). Neid konkreetseid kulutusi laste seaduslik esindaja aktsepteerib lastele vahetult antud ülalpidamisena, kuid see ei tähenda, et hagejate seaduslik esindaja aktsepteeriks ka muid minevikus ja tulevikus võimalikult tehtavaid vabaaja veetmisele tehtavaid kultusi vahetu ülalpidamise andmisena. Veebipoest ostetud kaup Selles osas ei ole kostja selgitanud, millise kaubaga tegemist oli, mistõttu ei saa seda kulutust summas 32,96 € vähemalt praegu lugeda laste heaks tehtud kulutusena. Vahetu elatis kokku Kokku saaks seega kuue kuu (03.04.2020 – 29.09.2020) jooksul kostja poolt lastele vahetult antud ülalpidamise kuludena arvesse võtta summat 205 € (86,42 (elektriarve tasumine) + 26+12+4 (vabaajakeskuste kulud) + 76,05 € (tütrele riided)). Kostja väited, et ta on veel tasunud mingisuguseid hagejatega seotud ülalpidamiskulusid otse, on paljasõnalised ja tõendamata ning hagejad paluvad need kostja väited jätta arvesse võtmata. Aktiivne suhtlus 5
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Hagejad ei nõustu kostja väitega, et kostja poolt 07.12.2020 seisukohtades näidatud vabaajakeskuste kulutuste põhjal võib väita, et kostja on aktiivselt suhelnud lastega. 07.12.2020 kostja seisukohtades näidatud vabaajakeskuste kulutuste alusel saab väita, et kostja on lastega kusagil koos käinud kuue kuu jooksul 8 korda, kusjuures 6 nendest üksnes pojaga. Varasemalt tasutud elatis Perioodil 01.03.2020 – 27.05.2021 on kostja maksnud kokku elatist järgmiselt: Periood märts.20 apr.20 mai.20 juuni.20 juuli.20 13.08.2020 03.09.2020 09.10.2020 09.11.2020 10.12.2020 07.01.2021 05.02.2021 09.03.2021 09.04.2021 09.05.2021 Kokku 03.20 - 04.21 Kokku
  1. - 09.2020 Kokku
  2. - 08.2020 Summa Maksmise viis 100,00 € sularahas 200,00 € sularahas 86,42 € vahetu elatis-kommunk 200,00 € sularahas 200,00 € sularahas 12,00 € vahetu elatis-Kiviõli 4,00 € vahetu elatis-Tallinn 300,00 € sularahas 4,00 € vahetu elatis-Nrv Gagarin 23,00 € vahetu elatis-Proto,Super, Reality 400,00 € ülekanne 25,00 € vahetu elatis-Ingame, Patarei, Telet. 500,00 € ülekanne 76,50 € vahetu elatis-N-Trend 500,00 € ülekanne 500,00 € ülekanne 300,00 € ülekanne 300,00 € ülekanne 300,00 € ülekanne 300,00 € ülekanne 300,00 € ülekanne 300,00 € ülekanne 4 930,92 € 15-e kuu keskmine 328,73 € 2 130,92 € 7-e kuu keskmine 304,42 € 1 554,42 € 6-e kuu keskmine 259,07 € Kostja poolt antud ülalpidamine hagejatele ei ole olnud piisav Seitsmekuulise perioodi jooksul enne hagi esitamist maksis kostja ühe hageja kohta elatist keskmiselt 152 € kuus. Nimetatud summa on oluliselt väiksem seaduses ettenähtud summast 292 € ja ka hagejate poolt nõutavast summast 250 € kuus hageja kohta. Seega on alusetu kostja väide, et ta on tasunud elatist regulaarselt ja piisaval määral. Hagejatel ei ole etteheiteid kostja poolt elatise maksmisele perioodil enne 2020 aasta märtsi. Kuna hagejad selle varasema perioodi osas nõudeid ei ole hagis esitanud, siis ei ole ka asjakohased kostja väited sellel perioodil toimunud elatise maksmise osas. Eelnevalt öelduga hagejad ei kinnita ega võta omaks ühtegi kostja väidet. Ebaõiged ja eksitavad on kostja väited, et hagejate ema kitsendas kostja võimalusi hagejatega suhtlemisel. Hageja N K on 15 aastane. Tema käib kostjaga kohtumistel vastavalt enda äranägemisele. Hagejate ema poega selles ei keela ega käsi. Hageja E Ka ei ole kostja juures kunagi ööbinud. Üks kord seda prooviti, aga E otsustas, et ta kostja juures siiski ööbida ei soovi. Tallinnas käikudel ei ole E kunagi kostjaga kaasas käinud, ei viimasel ajal ega varem. 6
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Ei ole asjakohased kostja viited Perekonnaseaduse (PKS) §-le 99 ning väited, et kostja poolt hagejatele antud ülalpidamine on olnud piisav. Kuni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrani ei pea alaealine laps oma kulutusi tõendama. Nagu käesolevas eelpool näidatud, on kostja seitsmekuulisel perioodil enne hagi esitamist maksnud ühe hageja kohta elatist keskmiselt 152 € kuus. See on ilmselgelt ebapiisav ja hagejad ei pea selles osas rohkem midagi tõendama. Kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust Eksitavad ja ebaõiged on kostja väited, et ta ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hagi esitamise ajaks 06.10.2020 oli kostja maksnud ühel korral 250 € kuus kummagile hagejale (september). Enne seda oli kostja maksnud kuue kuu jooksul (märts – august) keskmiselt 130 € kuus ühe hageja kohta. Kostja maksis 500 € kokku kahe lapse kohta kuus elatist 2020 aasta septembris, oktoobris ja novembris. Aga alates 2020 aasta detsembrist on kostja maksnud elatist 300 € kuus kahe lapse kohta kokku ehk ühele lapsele 150 € kuus. Asjaolu, et kostja juba mitmeid kuid järjest jälle ei maksa hagejate poolt nõutud summat, on samuti kinnituseks, et lastele regulaarse elatise laekumise tagamiseks on vajalik kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõista. Ülal olevast tabelist on näha, et kostja on hagejatele andnud ülalpidamist ebapiisavalt, mis tähendab, et hagejatel oli õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtusse. KOSTJA SEISUKOHT Kostja on seisukohal (kd 1, tl 148), et nõutav elatis on liiga suur lähtudes sellest, et iga hagejatest vajadused on väiksem kui summa 500 eurot (arvestades allnimetatud asjaolud), samuti kostja majanduslik seisund ei võimalda hagejatele andma ülalpidamist hagis nimetatud summas, arvestades kostja osalist töövõimetust, mille tõttu ta ei saa teha raskemat füüsilist tööd, koostoimes töö tegemise piirkonnaga. Ei saa öelda, et kostja ei tee midagi mõistliku suurusega sissetuleku saamiseks. Ei saa eeldada, et kostja otsiks mõnevõrra suurema töötasu saamiseks võimalusi asuda tööle Eesti mõnes teises piirkonnas või välismaal. Kostja ärakolimine praegusest elukohast või pikemaajalised eemalviibimised ei oleks eelduslikult ka laste (hagejate) endi huvides. Ida-Virumaal on lisatöö hankimise võimalused hetkel üldiselt teadaolevalt vähesed. Kostjal puudub vara, mille eest ta saaks lisaks oma sissetulekule anda hagejatele ülalpidamist summas 500 eurot kuus, samuti lähtudes hagejate esitatust ei ole tuvastatav hagejate vajadused, kuid vastupidi kohtu poolt kogutud tõenditest on tuvastatav, et hagejate emal puuduvad sellised sissetulekud, et anda hagejatele samas summas ülalpidamist (so 500 eurot kuus), mis hagejate ema hagejate nimelt nõuab kostjalt. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada piirkondlike eripäradega töötasudes. Kuna vanematel on kohustus hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, siis vähemalt üldjuhul tuleb kohtul seejuures arvestada, millised võimalused on ülalpidamist andma kohustatud vanemal oma elukoha piirkonnas töö leidmiseks ning millise töötasu saamiseks. Kostjal ei ole võimalik tema tervise seisundiga Ida-Virumaal teenida sissetulekut, et maksta hagejatele elatist nõutavas summas, et jääks raha ka enda ülalpidamiseks. Statistikaameti andmed ei kohusta kohalikul tööandjal maksta enda töötajatele ameti poolt avaldatud keskmist töötasu. Kostjal puuduvad perspektiivid lähimal ajal midagi muuta oma elus. 7
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Käesolevas asjas esinevad asjaolusid miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja ei suuda tasuda hagejale elatist isegi summas 250 eurot igale hagejale (so summas 500 eurot kuus). Kostja varaline seisund ja tervise seisund ei võimalda pidada kaht last ülal summas 500 eurot kuus. Samuti on oluline, et praegusel juhul tuleb hagejatel eelkõige tuua esile ka oma vajadusi, sest esinevad mõjuvaid põhjuseid PKS § 102 lg-s 2 sätestatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks arvestades kostja osalist töövõimet ja nõrka majanduslikku seisundit. Kohtu poolt kogutud tõendid selle kohta, et kostja on seotud äriühingutega ei tõenda, et kostjal saab nendest mingi tulu või on tegemist väärtusliku varaga. Äriühingute puhul on tegemist tühja kohtadega, millest ei ole kostjal sissetulekut ning nendes osalemise ei oma mingit väärtust ja osaluse võõrandamine ei ole võimalik, sest kellele viidatud äriühingute osasid ei ole vaja, samuti äriühingute lõpetamine ei sõltu ainult kostja soovist ning kindlasti on seotud likvideerimiskuludega, mille kandmiseks kostjal puuduvad ressursid. Kuna asjas on tuvastatavad asjaolud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks, on vajadus hinnata hagejate vajadusi. Kahe hageja kooselamise tõttu on kulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Hagejad ei esitanud kulutuste tõendid. Asjas esitatud asjaoludest lähtudes on alus kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist vähendada muuhulgas seetõttu, et elatis isegi summas 250 eurot kuus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes tegelike kulutustega hagejatele. Riigikohtu praktika ja Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors koostatud 2020. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus arvestades 2020-2021 alanud majanduskriisi. Täiskasvanud inimese vajadused on alaealise lapse vajadustest eelduslikult mõnevõrra suuremad, aga hagejate ema ei saa seda arvestada ja ei näita oma menetlusdokumendis kuidas kostja saab end ülalpidada kui tänases olukorras kohus mõistab hagejatele elatisena 500 eurot kuus. HAGEJATE SEISUKOHT Hagejad on seisukohal (kd 1, tl 166-168), et kostja sissetulek ei piirdu kohtule esitatuga. Kostja on kohtule esitanud ebaõige ja eksitava pildi oma sissetulekutest ning võimetest ja võimalustest sissetulekut teenida. Hagejad esitavad kostja ja hagejate ema 12.11.2020 sms sõnumid. Sõnumitest nähtub, et kostja hinnangul talle ei valmista summa 500 € kuus maksmine tegelikult raskusi. Samuti tuleneb sõnumitest, et kostja kavatseb kohtus oma tegelikku maksevõimet varjata ja väita, et tema sissetulek piirdub ametlikult kajastatud tuludega. Eksitav on ka kostja väide, et arvestades kostja osalist töövõimetust, ei suuda ta teha raskemat füüsilist tööd. Kohtu poolt väljanõutud Töötamise registri kandest nähtub, et alates 01.02.2021 töötab kostja x x OÜ’s üldtöölisena. Tööandja nimest lähtuvalt on tegemist ehitusfirmaga. Ehitusfirmas üldtöölisena töötades ilmselt kostjal just tulebki rasket füüsilist tööd teha. Seega ei ole usutavad kostja väited, et tema terevislik seisund ei luba tal teha raskemat füüsilist tööd. Usutav ei ole ka kostja väide, et temal vormistatud 22.01.2019 – 21.01.2023 osaline töövõime kuidagi piirab tema tegelikku töövõimet. Kostja ei ole selgitanud, milline terviserike teda sissetulekut teenimast takistab. Hagejate emale teadaolevalt oli töövõimetuse vormistamise aluseks kostja nahahaigus, mille sümptomid vähemalt paranesid juba 2019 aasta sügisel. Hagejad teevad kostjale ettepaneku esitada värske arstitõend, millest nähtub, kas kostjal käesoleval ajal on mingi haigus, mis takistab või piirab praegu kuidagi kostja töötamist ja kui on siis, milles see haigus väljendub ja millised on töötamise piirangud. 8
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Lisaks on eksitav kostja kaudne väide, et suurema sissetuleku teenimiseks peaks kindlasti tegema raskemat füüsilist tööd. Tänapäeval teenivad suuremaid sissetulekuid pigem inimesed, kelle tööks ei ole raskem füüsiline töö või üldse nn füüsiline töö. Hagejate emale teadaolevalt on kostja pikka aega tegelenud ja tegeleb ka praegu Narvas mängude korraldamisega, milleks mh kasutab internetis reklaami- ja registreerimiskeskkonda x. x veebilehe väljatrükkidelt on näha, et mängude korraldamine toimub jooksvalt. Nimetatud veebilehel on mängijate kommentaarid ka käesoleva aasta veebruarist, märtsist ja maist. Registreerimislehelt on näha hinnad ning muuhulgas seda, et Narvas kolmapäeviti mänge ei korraldata. Hagejate emale teadaolevalt tegeleb kostja veel vene ajakirjandusväljaannete müügiga Narvas ning seda juba kümneid aastaid. Kolmapäeviti käib kostja ajakirjandusväljaandeid toomas ja seetõttu ei saa kostja kolmapäeviti mänge korraldada. Ajakirjandusväljaannete müük toimub puhtalt sularaha eest ja seda käivet kusagil ei kajastata. Mängude korraldamisest kostjale laekuv raha samuti ei kajastu kusagil ametlikes andmebaasides. Kostja tegutseb sissetuleku teenimiseks ja ka teenib sissetulekut, kuid kostja põhisissetulekud ei kajastu riiklikes andmebaasides. Hagejate emale teadaolevalt on kostjal ka B ja D kategooria juhiload. Seega on kostjal võimalik töötada ka taksojuhina või bussijuhina. Kostja on esitanud eksitava ja tõendamata väite, et Ida-Virumaal on lisatöö hankimise võimalused hetkel üldiselt teadaolevalt vähesed. Kostja ei ole kohustatud sissetulekut teenima just Ida-Virumaal. Tuleks tähelepanuta jätta ka kostja väide, et Ida-Virumaal on lisatöö hankimise võimalused hetkel üldiselt teadaolevalt vähesed. Kostja ei ole oma väidet ei tõendanud, põhjendanud ega põhistanud. Kostja on esitanud ebaõige väite, et tal puudub vara, mille eest ta saaks lisaks oma sissetulekule anda hagejatele ülalpidamist summas 500 € kuus. Kostja tegeleb ettevõtlusega ja töötab ehitusfirmas ning kostjal on vajadusel võimalus leida ka muud täiendavat tööd. Kostja on esitanud asjasse puutumatu väite ja ei ole õiguslikult põhjendanud, et hagejate emal puuduvad sellised sissetulekud, et anda hagejatele samas summas ülalpidamist (so 500 € kuus). Kostja väide tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on esitanud õiguslikult ebaõige väite, et „praegusel juhul tuleb hagejatel eelkõige tuua esile ka oma vajadusi, sest esinevad mõjuvaid põhjuseid PKS § 102 lg-s 2 sätestatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks arvestades kostja osalist töövõimet ja nõrka majanduslikku seisundit. Riigikohus seletas, et kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist, tuleb lapse vajadusi hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14).“ Kuna kostja väidab, et hagejate vajadused on väiksemad, on selle väite tõendamiskoormus kostjal ning on ebaõige kostja seisukoht, et hagejad peavad tõendama vajaduste suurust. Kostja on esitanud väite, et osa hagejate vajadustest on kaetud peretoetustega, mida tuleb arvestada ülalpidamise suuruse määramisel. Hagejad selgitavad, et haginõude esitamisel on juba arvestatud peretoetustega. Kumbki hageja saab peretoetusena lapsetoetust 60 € kuus. Kostja on esitanud ebaõige väite, et kahe hageja kooselamise tõttu on kulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Antud juhul ei ole võimalikule mastaabisäästule viitamine asjakohane. Üks hageja on poiss ja teine tüdruk. Eri soost laste puhul ei ole mastaabisäästu tekkimine eriti võimalik, kuna esimese lapse riideid teine laps kasutada ei saa. Samuti on mastaabisäästu väite juures oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et hagejate vanusevahe on 10 aastat, mis tähendab, et ei ole üldse reaalne, et vanema lapse asju oleks nooremal kuidagi võimalik kasutada. 9
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Kostja on esitanud väite, et Riigikohtu praktika ja Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors koostatud
  1. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus arvestades 2020-2021 alanud majanduskriisi. Hageja seisukohalt ebaõige on kostja väide, et riigikohtu praktika kohaselt on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 € kuus. Kostja ei ole ka viidanud, milliste riigikohtu lahendite alusel ta on oma väite esitanud. Kehtiva õiguse (Perekonnaseaduse § 101 lg 1) kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisatud Postimehe 08.06.2021 artiklist nähtub, et Eestis on praegu kiire hindade tõus ning, et Eesti hindade kasv on üks Euroopa kiiremaid. Järelikult Eestis juba toimub kiire kulude tõus ja kulude tõus eeldatavasti jätkub ka lähimas tulevikus. KOHTUISTUNG 01.07.2021 kohtuistungil (kd 1, tl 185-187) jäid pooled omapoolsete nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hagejate ema seletas, et ei ela kostjaga koos aastast
  2. Hagejad elavad emaga ühes korteris. Hagejate ema sissetulek on lapsetoetus kokku 120 eurot, elatis kostjalt 300 eurot kuus. Hagejate ema on Töötukassas tööotsijana arvele võetud ja saanud üheksa kuu jooksul, kui käis õppimas, toetuse miinimum 180 eurot kuus. Kostja võtab lapsi enda juurde, viimati sageli, kohtumised kestavad 8-9 tundi. Hagejate ema annab mõnikord toidud ja riided kaasa. Kostja seletas, et oli lapsi aitamas vabast tahtest, küll aga praegu ei ole tal seoses Covid-19 levikuga võimalik jätkuvalt maksta elatist sootuks hagejate poolt nõutud summas. Kostjal on olnud säästud, mille kulul ta elatist tasus, praeguseks neid säästuid enam ei ole ja kostja sissetulekuks jäid üksnes töötutoetus ja toetus puuduva töövõime tõttu. Hagejate emal pole sissetulekuid andmaks ülalpidamist igale lapsele samas suuruses, kui nõutakse kostjalt. Kostja esindaja nõustus edaspidi asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejate esindaja nõustus kirjaliku menetlusega 20.10.2021 esitatud dokumendi kohaselt (kd 2, tl 80). KIRJALIK MENETLUS Kohus on 22.10.2021 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised esitasid seisukohad. Hagejatele määratud esindaja on esitanud tasutaotluse, mis sai lahendatud 10.12.
  3. a määrusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 10

(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 näeb ette, et poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada täies ulatuses. Hagejate nõue on mõista kostjalt välja igakuist elatist 250 eurot igale hagejale alates 01.11.

  1. Hagejad paluvad kanda elatis üle hagejate seadusliku esindaja T Ka pangakontole XXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja N Ki sünnitunnistusega (kd 1, tl 3), et ta on sündinud
  2. märtsil 2006 ning et tema vanemateks isa A K (kostja) ja ema T Ka. Hageja E Ka sünni tõendiga (kd 1, tl 4) on tuvastatud, et ta on sündinud
  3. novembril 2015 ja tema vanemateks isa A K (kostja) ja ema T Ka. Vaidlust ei ole, et hagejateks on alaealised lapsed ja kostjaks hagejate vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hagejad elavad koos emaga ning et kostja ei ela hagejatega koos. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, nimelt summas 250 eurot kuus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud elatise hagi esitamine. Kostja väitel tasus ta elatist ning veetis lastega aega, andis sularaha, ostis riideid, millega on hagejatele ülalpidamist vahetult andnud. Hagejad on seisukohal, et elatisehagi esitamine ikka on põhjendatud, kuna kostja poolne ülalpidamine ei olnud piisav. Elatisehagi esitamise põhjendatus 11

(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Et elatist nõutakse alates 01.11.2020, siis analüüsib kohus kostja poolt hagejate ülalpidamiskohustuse täitmist perioodil enne
  1. a novembrit, et tuvastada kas elatisehagi esitamine oli põhjendatud. Hagejate ema on 01.07.2021 kohtuistungil seletanud, et kostja ei ela hagejatega koos alates
  2. aastast. Ajavahemiku 01.07.2020-30.11.2020 eest kostja pangakonto nr X väljavõtte (kd 1, tl 44) kohaselt kandis ta hagejate seadusliku esindajale raha selgitusega „elatis“ alljärgnevalt: 13.08.
  3. a 400 eurot (2020 augusti eest), 03.09.
  4. a 500 eurot (2020 septembri eest), 09.10.
  5. a 500 eurot (2020 oktoobri eest), 09.11.
  6. a 500 eurot (2020 novembri eest). Kohtule 27.05.2021 esitatud seisukohas (kd 1, tl 151-153) on hagejad üles tunnistanud, et kostja tasus nende ülalpidamiseks sularahas alljärgnevalt: 2020 märtsis 100 eurot, 2020 aprillis 200 eurot, 2020 mais 200 eurot, 2020 juunis 200 eurot, 2020 juulis 300 eurot. Kostja ei väitnud, et tasus elatist sularahas suuremas ulatuses. Kostja väitel on ta andnud hagejatele lisaks elatisele ülalpidamist vahetult. Hagi vastusest ja ajavahemiku 01.04.2020-31.10.2020 eest kostja pangakonto nr X väljavõttest (kd 1, tl 31-43) nähtuvalt kandis kostja: - 03.04.2020 N Kile 4 eurot ja 10 eurot 11.04.2020 ning 11.04.2020 tasus 86,42 eurot hagejate elukohaks oleva korteri x elektrienergia eest; - 03.05.2020 kandis N Kile 11 eurot; - 09.06.2020 tasus Kiviõli Seikluspargi külastamise eest 46 eurot; 11.06.2020 tasus Energia Avastuskeskuse külastamise eest 16 eurot; 11.06.2020 ostis lastele kaupa veebilehelt Kaup24.ee summas 32,96 eurot; 30.06.2020 kandis N Kile 10 eurot; - 08.07.2020 tasus Gagarini keskuses käimise eest 10 eurot; 16.07.2020 tasus Proto Avastuskeskuse külastamise eest 24 eurot; 30.07.2020 tasus Super Skypargi külastamise eest 10 eurot; 30.07.2020 tasus põgenemistuba Reality Game külastamise eest 55 eurot; - 07.08.2020 tasus Ingame põgenemismängu eest 60 eurot; 07.08.2020 tasus Patarei näitusala külastamise eest 8 eurot; 20.08.2020 tasus Tallinna Teletorni külastamise eest 31 eurot; - 29.09.2020 laste asjade eest kaupluses N-Trend tasus 76,05 eurot. Ajavahemiku 01.04.2020-31.10.2020 eest kostja pangakonto nr X väljavõttest nähtub, et taskuraha on ta üle kandnud vaid ühele hagejale – N Kile. Hagejate väitel, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, pole hageja E Ka kostjaga kunagi Tallinna reisidel (Tallinnas asuvates vabaajakeskustes) kaasas käinud. Nii Tallinnas kui ka Kiviõlis ning Narvas asuvas vabaaja keskuses käisid seltskonnaga. Kostja pangakontol olevad vabaaja keskuste kulud tehti kogu osalenud seltskonna peale. Hagejate esindaja arvutuste kohaselt sai Tallinna vabaajakeskustes tehtud kuludest hageja N Ki jaoks tehtud kuludeks pidada summat 26 eurot (204/4), Kiviõli vabaaja keskuses E Ka jaoks tehtud kuludeks pidada summat 12 eurot (46/4) ning hageja N Ki jaoks ja hageja E Ka jaoks Narva vabaaja keskuses tehtud kuludeks pidada summat 4 eurot (10/3). Kõnealuseid kulutusi aktsepteerib laste seaduslik esindaja lastele vahetult antud ülalpidamisena. Hagejate esindaja on tunnistanud, et osteti 29.09.2020 kaupluses N-Trend 76,05 euro eest tütrele (hageja E.Kale) riideid. Hagejate esindaja ei tunnistanud, et e-poes kulutatud rahasumma oli laste ülalpidamisega seotud, vastupidist kostja ei tõendanud. Laste ülalpidamise eesmärk on tagada nende igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks piisavate vahendite andmine. 12
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ehk korrapäraselt ja küllaldasel määral, kuna elatisena ülekantud ja vahetu ülalpidamisele kulutatud rahasummad olid oluliselt väiksemad, kui elatisena nõutav summa 250 eurot kuus hageja kohta, mistõttu hagejatel on olnud õigus pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu elatise nõudes. Elatisehagi põhjendatus Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, nimelt summas 250 eurot kuus igaühele. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad võimaldada saavad. Et lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-2-1118-12). PKS § 105 lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit. Kohus peab analüüsima, mis on kostja sissetulekuks ja selle saamise võimalused ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. Täitemenetluste registri andmetel pole kostja suhtes algatatud mitte ühtegi täiteasja (kd 1, tl 56). Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (kd 1, tl 58) kohaselt töötab kostja alates 01.02.2021 xxx OÜ-s töölepingu alusel üldtöölisena. Äriregistri andmetel x OÜ osanik (kd 1, tl 61, 66) ning Px OÜ (kd 1, tl 63, 66), x OÜ (kd 1, tl 64, 66) ja x OÜ (kd 1, tl 65, 66) juhatuse liige on kostja. Kostjale kuulub 20,2 m2 suurune hooneosa (garaaž nr x) hooneühistus x (kd 1, tl 62, 66). Kinnistusregistris (kd 1, tl 68) puuduvad andmed, et kostja oleks kinnistu omanikuks. Rahvastikuregistri andmetel (kd 1, tl 70) on kostjal kaks alaealist last – hagejad. Transpordiameti liiklusregistris (kd 1, tl 72, 73-74) puuduvad andmed, et kostja oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Transpordiameti 17.08.2021 tõendi (kd 2, tl 118) kohaselt liiklusregistri andmetel oli alates 01.01.2010 – käesoleva dokumendi allkirjastamise seisuga A K’i nimele registreeritud järgmised sõidukid: - HONDA LOGO, registreerimisnumber x, müügileping sõlmitud ja registrikanne tehtud 28.06.2013, võõrandamise leping sõlmitud ja registrikanne tehtud 07.03.2015; - HONDA JAZZ, registreerimisnumber x, müügileping sõlmitud 16.11.2019, registrikanne tehtud 18.11.2019, võõrandamise lepingu sõlmimise ja sõiduki üleandmise kinnitus Transpordiameti e-teeninduse kaudu infosüsteemis kuupäevaga 12.01.
  3. Sõiduk oli ümbervormistatud T Ka ehk hagejate seadusliku esindaja nimele (kd 2, tl 117). Maksu- ja Tolliameti 14.04.2021 teatise (kd 1, tl 87) kohaselt perioodil 01.04.2020 – 31.03.2021 oli kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 2522,13 eurot (sh palgatulu 638,04 eurot, 13
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 töötuskindlustushüvitis 1620,00 eurot, töölepingu ülesütlemisel makstud hüvitis 264,01 eurot, intressid 0,08 eurot). Väljamakseid tegid SEB Pank AS (kd 1, tl 88), x OÜ (kd 1, tl 89), V K (kd 1, tl 90), Eesti Töötukassa (kd 1, tl 91). Eesti Töötukassa 16.04.2021 vastuse (kd 1, tl 97) kohaselt on A K töötuna arvel 20.04.2020 – 31.01.2021 olnud, talle oli määratud ja maksti töötuskindlustushüvitist 27.04.2020 – 23.10.
  1. Tööturuteenustel osalemise päevade eest on makstud stipendiumi ning sõidu-ja majutustoetust. 01.02.
  2. a otsusega nr x „Töövõime hindamine” hinnati A K töövõimet ning tuvastati osalist töövõimet 22.01.2019 – 21.01.2023 ja samal perioodil makstakse talle töövõimetoetust. A Ki väljamaksed alates 06.04.2020 on olnud kogusummas 5006,00 €. Eesti Töötukassa 01.02.
  3. a otsusega (kd 2, tl 8) tuvastati kostjal osaline töövõime ajavahemikul 22.01.2019 – 21.01.
  4. Sotsiaalkindlustusameti 19.04.2021 teatise (kd 1, tl 100) kohaselt on 06.04.2020 kuni käesoleva ajani määratud A Kile puudega täiskasvanu toetus 41,17 eurot kuus. Kohus leiab, et olukorras, mil ei ole kostjal sõiduautot, saaks ta suurendada oma võimekust anda lastele ülalpidamist hooneosa (garaažiboksi) võõrandamisega. Hagejate väitel tegeleb kostja Narvas mängude korraldamise ettevõtlusega, küll aga varjab seda ja mängude korraldamisest kostjale laekuv kostja tulu ei kajastu mitte üheski ametlikus andmebaasis. Omapoolsete väidete tõendamiseks esitasid hagejad x (äriühingu, kus kostja on juhatuse liige) veebilehe väljatrüki (kd 1, tl 172), millest nähtub, milliseid mängusid on pakkuda, nt Missioon „007“, Maffia kuld jt. Samuti on näha, et mängude korraldamine toimub jooksvalt. Kommentaaridest nähtuvalt (kd 1, tl 173-174) on neid tehtud ajavahemikul 13.08.202030.05.
  5. Hagejad on ka esitanud kostja ja hageja N Ki 22.05, 15.06, 17.06 ja 20.06.2021 sõnumite tekstid (kd 1, tl 202-204, tõlge kd 2, tl 199-199 pöördel). Sõnumitest nähtub, et: 22.05.2021 Kostja 11:43 : N, vaata palun, võib-olla kusagile sinna kastidesse on jäänud. Raadiosaatjatest käed vabad juhe tõenäoliselt kõigest ühe kõrvaklapiga N 12:59 : mis kell on töö? Kostja 13:00 : Minut 50 pärast ma tulen /sõidan/ sulle järele N 13:01 : aga mis kell kvest algab? Kostja 13:01 : 14.
  6. 15.06.2021 Kostja 21:47 : N,
  7. kuupäeval on kaks mängu samaaegu. Arvasin, et läheme Tallinnasse, aga tuleb ära muuta. Sina viid läbi Maffia. Seal on 14-15 aastaste meeskond. N 21:48 : jah Kostja 21:48 : Ma olen seal kõrvuti, viin läbi Missiooni. Ok. Ole valmis, korda, kui ära unustasid midagi. 17.06.2021 Kostja 21:53 : N, ma võtsin kvestide raha. 20.06.2021 Kostja 22:31 : Homme on kvest Missioon kl 18.
  8. Go? 14
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Kohus nõustub hagejate käsitlusega, et kokkuvõtlikult saab esitatud tõenditest järeldada, et kostja on jätkuvalt (kvest)mängusid korraldamas ja sellesse tegevusse kaasanud ka poja N (hageja). Seega varjab kostja osad sissetulekud. Sõnumid kinnitavad, et hoolimata kostjal tuvastatud osalisest töövõimest on ta ikka võimeline ettevõtlusega tegelema ja sissetulekut teenima. Hagejad väidavad samuti, et kostja varjab ajakirjandusväljaannete müügiga seonduvat äritegevust ja sellest saadavat sissetulekut. Kostja müüb lisaks vene ajakirjandusväljaandeid Narvas ning seda juba kümneid aastaid. Ajakirjandusväljaannete müük toimub puhtalt sularahas ja seda käivet kusagil ei kajastata. Omapoolsete väidete tõendamiseks esitasid hagejad kohtule video, millest on väidetavalt näha, kuidas arutab kostja 08.07.2021 kl 10.19 Narvas aadressil x asuva X kaupluse hoone Venemaa ajakirjanduse müügipunkti juures selle müüja X Xga ajakirjandusväljaannete müügitegevusega seonduvat. Videost on kuulda alljärgnevat teksti: Tekst vene keeles Müüja : ну что сказали тебе? Kostja : пока ничего не ясно...он только сегодня там оттуда забирает...в лучшем случае будет завтра... Müüja : ну-ну-ну Kostja : либо...ну скорее всего завтра… Tõlge eesti keelde Müüja : no mis sulle öeldi? Kostja : senini ei ole midagi selge.. ta alles täna võtab/toob sealt kaasa.. parimal juhul tuleb homme Müüja : noh olgu Kostja : või… eks pigem homme… Kostja on 01.07.2021 kohtuistungil selgitanud, et ajas kõne all olevat äri enne
  1. aastat. Hiljem andis äri üle oma isale. Kostja on lisanud, et jäi kõne all olevasse ärisse siiski edasi aitamaks oma isa, kuid lõpetas selle ajamise
  2. aasta märtsis. Kohus on seisukohal, et hagejate esitatud tõendid ja kostja poolt kohtuistungil öeldu tõlgendamine ikka ei tõenda, et kostja tegeleb ajakirjandusväljaannete müügiga seonduva äritegevusega ja saab sellest sissetulekut. Kohus leiab, et hagejate poolt esitatud tõenditest ikka ei saa seda üheselt järeldada. Kohus 15.10.
  3. a määrusega (kd 2, tl 75) jättis rahuldamata hagejate taotlus X X tunnistajana ülekuulamiseks. Kohus leidis, et hageja taotletud tunnistaja ülekuulamine ei ole põhjendatud ja vajalik. Tunnistaja ütlusega ei saaks tõendada kostja sissetuleku saamist kostja isa ajakirjandusväljaannete müügi äritegevuses. Taotluses esitatud asjaolud, mille kohta saab tunnistaja ütlusi anda, asjas tähtsust ei oma. Asja materjalide hulgas on kostja pangakonto nr X väljavõtted ajavahemiku 01.04.2020 – 31.10.2020 (kd 1, tl 31-43), 01.11.2020 – 14.04.2021 (kd 1, tl 109-112), 01.04.2021 – 20.07.2021 (kd 2, tl 17-19), 01.11.2020 – 13.10.2021 (kd 2, tl 53) eest. Samuti kostja pangakonto nr x väljavõtted ajavahemiku 01.04.2020 –31.03.2021 (kd 1, tl 157-159) ja 01.04.2021 – 20.07.2021 (kd 2, tl 20-21) eest. Laekumisi moodustavad töötasu, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti toetused, sularaha sissemaksed. Väljaminekuks on pangakontode teenindustasud, sularaha väljavõtmine, elatis, taskuraha hageja N Kile, maksmine kauplustes, tanklates, lokaalides, korterimaksed, interneti ja telefonimaksed, maksed elektrienergia eest jne. Kohus leiab aga, asjaolu, et kostja pangakontod ei kajasta muud sissetulekud ei tähenda, et kostjal neid ei ole. 15
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Maksu- ja Tolliameti andmetest (kd 1, tl (kd 1, tl 87, 88-91) ja kostja pangakonto nr X väljavõtetest (kd 1, tl 109-112; kd 2, tl 17-19) nähtuvalt oli kostja ametlik sissetulek alates 01.11.2020 alljärgnev:
  1. a novembris sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 1, tl 109), Eesti Töötukaasalt kokku 486,27 eurot (kd 1, tl 109-109 pöördel), seega sai kostja
  2. a novembris kokku 527,44 eurot.
  3. a detsembris sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 1, tl 109 pöördel), Eesti Töötukaasalt kokku 262,70 eurot (kd 1, tl 110), seega sai kostja
  4. a detsembris kokku 303,87 eurot.
  5. a jaanuaris sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 1, tl 110 pöördel), Eesti Töötukaasalt 263,11 eurot (kd 1, tl 110 pöördel), seega sai kostja
  6. a jaanuaris kokku 304,28 eurot.
  7. a veebruaris sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 1, tl 111), Eesti Töötukaasalt 263,11 eurot (kd 1, tl 111), seega sai kostja
  8. a veebruaris kokku 304,28 eurot.
  9. a märtsis sai kostja x OÜ-lt 281,49 eurot (kd 1, tl 111 pöördel), Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 1, tl 111 pöördel), Eesti Töötukaasalt 237,64 eurot (kd 1, tl 111 pöördel), kokku 560,30 eurot.
  10. a aprillis sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 1, tl 112), Eesti Töötukaasalt 263,11 eurot (kd 1, tl 112), X X X OÜ-lt 281,49 eurot (kd 1, tl 112 pöördel), kokku 585,77 eurot.
  11. a mais sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 2, tl 17 pöördel), Eesti Töötukaasalt 258,72 eurot (kd 2, tl 17 pöördel), X X X OÜ-lt 281,49 eurot (kd 2, tl 17 pöördel), kokku 581,38 eurot.
  12. a juunis sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 2, tl 18), Eesti Töötukaasalt 267,35 eurot, X X X OÜ-lt 281,49 eurot (kd 2, tl 18 pöördel), kokku 590,01 eurot.
  13. a juulis sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt 41,17 eurot (kd 2, tl 18 pöördel), Eesti Töötukaasalt 258,72 eurot, X X X OÜ-lt 281,49 eurot, kokku 581,38 eurot. Kostja esitatud andmetel (kd 2, tl 58) tema igakuised vajadused on: Korteritasu 50-150 eurot (s.h gaas ja vesi) Elekter 15-30 eurot Internet 10 eurot Telefon 12 eurot Riided 15-30 eurot Ravimid 5-15 eurot Toiduained 180-200 eurot. Seega kokku 287-447 eurot kuus. Kostja pangakonto nr X väljavõtete (kd 1, tl 109-112; kd 2, tl 17-19, 54) kohaselt tasus ta 09.11.2020 elatist 500 eurot ning 10.12.2020 kuni 10.09.2021 (k.a) iga kuu 300 eurot ning 11.10.
  14. a 350 eurot. Kohus on juba pidanud tõendatuks, et kostjal on varjatud sissetulekut küll. Kohus leiab, et kui kostja kulutused on 287-447 eurot kuus, lisaks ta tasub elatist 300 eurot kuus, seejuures ametlik sissetulek on kostjal alates
  15. a märtsist 580-590 euro ringis, enne seda oli väiksem, tõendab see veelkord, et kostjal esineb varjatud sissetulekuallikaid. Alates
  16. a märtsist suurenes kostja igakuine ametlik sissetulek pea kahekordselt, küll aga elatist hakkas ta tasuma 300 eurot 500 euro asemel. Kohus leiab, et kõigest ülaltoodust selguvalt on kostja võimeline andma oma igale lapsele igakuist ülalpidamist 250 eurot küll. 16
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Hagejate esitatud nende seadusliku esindaja ja kostja sms-sõnumites (kd 1, tl 169-171) kostja ise tunnistab, et temale ei valmista raskusi igakuise 500 euro suuruse elatise maksmine. Kohus leiab, et kostja tööotsingute kohta esitatud väited ja tõendid (kd 2, tl 11-13, tõlge kd 2, tl 26-28) ei oma kõne all oleva asja arutamisel tähtsust ja kohus jätab need arvestamata, kuna kostjal on käesoleval ajal töökoht olemas. Puutuvalt kostja kulutuste põhjendatusse hagejatele soetatud riiete (spordijalatsid) ja prillide osas (kd 2, tl 14, 15, 16), kohus on seisukohal, et nende vajalikkus tuleb kooskõlastada vanemaga, kellega laps pidevalt elamas. Kohus on seisukohal, et kui kostja teeb need kulutused omal algatusel, siis tegu on tema isikliku otsustusega ning kõne all olevaid kulusid ei saa pidada põhjendatuks, kui need ei ole hagejate ema poolt hiljem aktsepteeritud (nagu antud asjas) ja nendega kui hagejate vahetu ülalpidamisega arvestada ei saa. Kostja leiab, et hagejad pidanuks seoses asjaoluga, et nõuavad elatist alla seadusega ettenähtud miinimumi, tõendama oma vajaduste ja kulutuste suurust ja viitab kohtupraktikale. Kohus ei ole kostja käsitlusega nõus. Riigikohus on mitmes lahendis, nt 16. jaanuari 2013. a otsuse nr 3-2-1-160-12, p-s 17, 29. aprilli 2015. a otsuse nr 3-2-1-21-15, p-s 14, 17.0.2018. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 216-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nõuavad hagejad ise elatist alla seadusega ettenähtud miinimummäära, piisab kulutuste põhistamisest ikka.

§ 235

järgi on väite põhistamiseks kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagejad esitasid oma kulutuste liigid kohtule 14.10.2021 esitatud seisukohas (kd 2, tl 60). Hagejate kulutused on alljärgnevad: -Toit -Eluasemekulud (kommunaalmaksed) -Elekter -Riided ja jalanõud (saapad, kingad, suvejalanõud, talvejoped, kergemad joped, mütsid, sallid, kindad, T-särgid, teksapüksid, viigipüksid, triiksärgid, pusad, kampsunid, seelikud, kleidid, sukapüksid, aluspesu, sokid, öö- ja rannariided, ujumistarbed, pidulikud riided, mängulised riided) -Haridus- ja õppetarbed (kirjutustarbed, pinalid, joonlauad jmt, päevik, vihikud-kaustikud, kunstitarbed, raamatud, koolikotid, vahetusjalanõud, kehalise kasvatuse riided, ekskursioonid, teatrikülastused, sünnipäeva- ja jõulukingid klassikaaslastele, asjakohastel tähtpäevadel kingitused ja lilled õpetajale, klassiõhtud) -Hügieen ja tervishoid (seep, šampoon, pesemistarvikud, juuksegeel ja -palsam, kammid, juukseharjad, saunalinad, käterätid, voodipesu, hambapasta ja -hari, hambaniit jne, maniküüri tarvikud, juukse kinnituse tarvikud, juukseklambrid ja -kummid jne, näo- ja kehakreem, näopuhastusvahendid, deodorant, lõhnaõli, raseerimisvahendid, ravimid, ravivahendid, salvrätikud, wc paber, nõudepesuvahend, pesupesemisvahendid, elamispinna puhastusvahendid, spaa jt) 17

(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 -Vaba aeg (raamatud, mänguasjad ning hobid ja hobitarvikud, sõprade sünnipäevad, sõpradega koos ajaveetmine, treeningud ja treeningu eritarvikud, kino, teater, transport reisimaks perekonnaliikmetega) -Transport (ühistransport, kütusekulu, auto remondikulu) -Sidekulud (mobiiltelefonid, kodune internet, mobiiltelefonide kõneaeg ja andmeside) -Tähtpäevade tähistamine (lisanduvad erakorralised kulud toidule, korraldusele) -Suured ostud (kööginõud, elamispinna remont ja hooldus, pereauto, mööbel, kodumasinad ja elektroonika (arvutid, tv), jalgrattad jmt) -Taskuraha -Kindlustused (elu ja vara) -Kogumisreserv ettenägematuteks juhtudeks -Ajakulu. Kohus leiab, et toodud kuluartiklid on tavapärased. Kostja taotles elatise suuruse kindlaks määramisel arvestada hagejate peale makstavaid toetusi. Sotsiaalkindlustusameti 19.04.
  1. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt on 06.04.2020 kuni käesoleva ajani määratud T Ka lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus – N Ki eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus ja E Ka eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus. Seadusega ettenähtud elatise miinimummäär on alates
  2. a-st 292 eurot. Kui sellest maha arvestada pool kummalegi hagejale tasutavast lapsetoetusest, siis saab 262 eurot, mis on hagejate poolt nõutud elatise suurusele lähedane, hagejad aga nõuavad vaid 250 eurot. Kohus on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole kostja viide „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ uuringule asjakohane mitte. Ühtlasi leiab kostja, et kuivõrd hagejat on kaks, siis tegemist on laste paljususega, hagejate kulutused on kostja hinnangul miinimumelatisest väiksemad mh mastaabisäästu tõttu. Hagejad on erisoolised ja nende vanusevahe on üheksa aastat, mistõttu leiab kohus, et teatud suuruses võib mastaabisääst olla, nt eluasemekulude poolest, küll aga see ei saa olla märkimisväärne hagejate soolise ja vanuselise erinevuse tõttu. Kostja leiab, et kuna hagejate ema ammu ei tööta, siis ei ole tal sissetulekuid selles suuruses, et anda hagejatele ülalpidamist summas 250 eurot kuus igaühele ehk samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Hagejate ema selgituste kohaselt olevat teda vanemad aitamas. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka hagejate ema sissetulekud ja varalise seisundi. Täitemenetluste registri andmetel pole hagejate ema suhtes algatatud mitte ühtegi täiteasja (kd 1, tl 57). Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (kd 1, tl 59) kohaselt töötas hagejate ema viimati ajavahemikus 17.12.2014–12.01.2015 x AS-is . Äriregistris (kd 1, tl 67) puuduvad andmed hagejate ema kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Kinnistusraamatu andmeil (kd 1, tl 69) kuulub hagejate emale Narvas aadressil x asuv 63,10 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt on see korter hagejate ja nende ema elukohaks. 18
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Rahvastikuregistri andmetel (kd 1, tl 71) on hagejate emal kaks alaealist last, s.o hagejad. Transpordiameti liiklusregistri andmete (kd 1, tl 73-75) kohaselt kuuluvad hagejate emale kolm sõiduautot: HYUNDAI MATRIX, registreerimismärk x, ehitusaasta 2007; HONDA JAZZ, registreerimismärk x, ehitusaasta 2012 ja kaubik VOLKSWAGEN LT35 KASTEN, registreerimismärk x, ehitusaasta
  1. Maksu- ja Tolliameti 14.04.2021 teatise (kd 1, tl 86) kohaselt perioodil 01.04.2020–31.03.2021 ei olnud hagejate emale väljamakseid tehtud. Eesti Töötukassa 16.04.2021 vastuse (kd 1, tl 97) kohaselt töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel on T Ka töötuna arvele võetud alates 05.03.2020 ja ta on töötuna arvel käesoleva ajani. T Kale oli määratud ja maksti töötutoetust 270 päeva (04.05.2020–28.01.2021). Tööturuteenustel osalemise päevade eest on makstud stipendiumi ning sõidu-ja majutustoetust. T Ka väljamaksed alates 06.04.2020 on olnud kogusummas 1861,80 €. Sotsiaalkindlustusameti 19.04.2021 teatise (kd 1, tl 100) kohaselt on 06.04.2020 kuni käesoleva ajani määratud T Ka lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus – N Ki eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus ja E Ka eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus. Ajavahemiku 01.04.2020–20.04.2021 eest hagejate ema pangakonto nr XXX väljavõtte (kd 1, tl 122-123) kohaselt laekusid tema kontole Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti toetused kogusummas 3181,80 eurot, mis teeb keskmiselt 265,15 eurot kuus. Peale selle laekub hagejate ema pangakontole elatis kostjalt. Väljaminekuks on pangakonto teenindustasud, ülekanded hageja N Ki pangakontole erinevate teenuste eest tasumiseks. Ajavahemiku 08.04.2021–14.07.2021 eest hagejate ema sama pangakonto väljavõtte (kd 1, tl 205) kohaselt laekusid tema pangakontole Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti toetused kogusummas 505,92 eurot, mis teeb keskmiselt 126,48 eurot kuus. Alates 19.05.2021 hakkas hagejate ema saama Narva linna Sotsiaalabiametilt toimetulekutoetus: 19.05.2021 summas 272,60 eurot, 16.06.2021 summas 253,63 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate ema sissetulekuid kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek võimaldab tal anda hagejatele ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Ühtlasi on hagejate emal küllaldaselt vara, mille arvelt, nt rendile andmisega, saab ta suurendada laste ülalpidamisvõimet. Kohus on seisukohal, kuna on tuvastatud, et kostja sissetulek võimaldab tal anda hagejatele ülalpidamist nõutud suuruses, peab ta seda tegema isegi juhul kui hagejate ema sissetulek ei ole sama suur. Puudujääva osa peab katma kostja, sest tema sissetulek seda ikka võimaldab. Asja materjalidest selgub (kd 2, tl 54), et kostja tasus 09.11.2020 elatist 500 eurot ja 10.12.2020 kuni 10.09.2021 (k.a) iga kuu 300 eurot ning 11.10.
  2. a 350 eurot. Kõigest ülaltoodust nähtuvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud, kuna kostja ei täida laste (hagejate) ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, sest maksab elatist vähem. Seega rikub kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hagejate suhtes ning hagi esitamine oli õigustatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 01.11.2020 kuni 11.10.2021 on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks elatisena kokku 3850 eurot. Kui kostja tasus omal tahtel elatist ka viidatud ajavahemikul või pärast 11.10.2021, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. 19
(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kooskõlas

§ 445

lg-ga 1 määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hagejate igakuise elatusraha nende seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude jaotusel arvestab kohus, et ehkki väiksemas määras, aga täitis kostja hagejate ülalpidamiskohustust vabatahtlikult igal kuul. Ka arvestab kohus, et kostjal on tekkinud elatisevõlgnevus. Kohus leiab, et ebamõistlik oleks mõista kostjalt välja hagejate menetluskulusid ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude jaotusest kindlaksmääramiseks. nähtuvalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks Viru Maakohus 17.05.

  1. a määrusega (kd 1, tl 139) anti hagejatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud. Viru Maakohus 10.12.
  2. a määrusega määras hagejate esindajale kindlaks makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 1913 eurot (lisandub käibemaks 382,60 eurot) ja vajalike kulude (tõendi esitamise kulu) hüvitis summas 4 eurot (käibemaksuta).

§ 190

lg 3 esimene lause näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et kostja täitis hagejate ülalpidamiskohustust vabatahtlikult igal kuul, ent temal on tekkinud elatisevõlgnevus, leiab kohus põhjendatuks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 20

(21)Tsiviilasi nr 2-20-14610 Kohus jätab hagejate riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest on need vabastatud, riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022 kohtuotsusega. 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.