Abinõu rakendamist õigustab tõsiasi, et OÜ Vitom ja kostja on täielikult ühe ja sama isiku, s.o Vitali Kanguri, kontrolli all ja on ilmne, et Vitali Kangur on kasutanud pahatahtlikult ära juriidilise isiku vormi. Selliselt ei vääri OÜ Vitom õigused kaitset.
) § 377 lg 6 sätestab, et hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega.
sätestab, et vahekohtu kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast kohtumenetluse algust. Eeltoodust järeldub, et kohus võib poole taotlusel rakendada hagi tagamise abinõusid seoses välisriigis toimuva vahekohtumenetlusega. Kohus loeb Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 24.06.2022 menetlusliku korraldusega nr 1 tõendatuks, et hageja on esitanud kostja vastu nõude lahendamiseks Soome Kaubanduskoha Arbitraažiinstituudis ja nõue on võetud menetlusse. 4 2-22-15371 Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud 02.09.2022 hagiavaldusega tõendatuks, et hageja on esitanud Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi kostja vastu 1 277 345 euro hüvitamiseks, millele lisandub viivis vastavalt Soome intressiseadusele. Kostja on vastanud arbitraažitaotlusele 23.03.2022, millega ta taotleb jätta hageja nõuded rahuldamata. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et vaidlus lahendatakse vahekohtus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangu piisavalt põhistatud asjaolu, et poolte vahel on Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudis pooleli vahekohtumenetlus kostjalt 1 277 345 euro saamiseks. Tutvunud hagiavaldusega on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei ole selles esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. 12.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul esineb alus hagi tagamiseks, kuna on alust arvata, et tagamata jätmine võib vähemalt raskendada kohtuotsuse täitmist. Kostja kinnisasjade võõrandamine mitterahaliste sissemaksetena kostja juhatuse liikmega seotud äriühingule pärast esialgse vastuse esitamist vahekohtule võimaldab järeldada, et kostja soovis raskendada võimaliku negatiivse vahekohtuotsuse täitmist võõrandatud vara arvel. Nimetatud järeldust ei muuda asjaolu, et kostja omandas nimetatud vara arvel seotud äriühingu osa, kuivõrd OÜ-l Vitom on võimalik saadud kinnisasju koormata/võõrandada ja sellega seoses mõjutada osa väärtust negatiivselt. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et ilmselt on osaühingu vähemusosaluse arvelt nõude rahuldamine oluliselt keerulisem ning selle väärtust ei saa mõõta ainuüksi talle võõrandatud kinnisasjade arvelt (arvesse tuleb võtta äriühingu kogu vara, sh kohustusi ja vähemusosalusega kaasnevad piirangud äriühingu juhtimisel) kui kinnisasjade arvelt. 13.
lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Arvestades hageja nõude ulatust, siis on põhjendatud kohtulike hüpoteekide seadmine kostjale kuuluvatele kinnisasjadele: registriosa nr 6581850 summas 10 200 eurot, registriosa nr 2279906 summas 10 000 eurot, registriosa nr 2512306 summas 10 000 eurot, registriosa nr 1468639 summas 28 000 eurot, registriosa nr 4122806 summas 25 200 eurot. Kohus lähtub siinjuures hüpoteegisummadest, mida hageja on nimetanud hagi tagamise teksti sees (tekst ja taotluste osa ei kattu hüpoteegisummade osas), sest tegemist on ligilähedaste summadega, milliseks hageja on väitnud kinnistute väärtuse. 14. Kostjale kuuluva vara arestimise ja selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine äriregistrisse hagi tagamise abinõuna sätestab
Kohus keelab kostjal talle kuuluva OÜ Vitom osa käsutamise, mis hõlmab ka osa koormamist. Kohus keelab kostjal tehingute tegemise, kus tehinguga seotud kohustust tagatakse OÜ-le Vitom võõrandatud kinnistutega, eelkõige tähendab see keeldu sõlmida laenulepinguid kinnisvara tagatisel. Nimetatud hagi tagamise viis tuleneb
15. Kohus ei pea võimalikuks seada kohtulikke hüpoteeke OÜ-le Vitom võõrandatud ja seni tema omandis olevatele kinnisasjadele, mis eelnevalt kuulusid kostjale. Samuti ei pea kohus võimalikuks keelata OÜ-l Vitom kostjalt saadud kinnistute võõrandamise ja pantimise. Vaatamata asjaolule, et tegemist on seotud isikutega, on tegemist siiski erinevate juriidiliste isikutega. Kohus ei pea seadusega kooskõlas olevaks piirata menetlusvälise isiku õigusi, koormates tema omandis olevat vara või panna talle aktiivseid kohustusi. Kohus viitab analoogia korras
lg 1 p 4 tõlgendusele, mille kohaselt ei saa nimetatud abinõu kohaldamisel panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi. Sarnaselt ei saa
lg 1 p 1 koosmõjus p-ga 10 tõlgendada selliselt, et see võimaldaks hagi tagamise korras koormata kolmanda isiku omandis olevat vara kohtulike hüpoteekidega. Küll aga võib hagis esitatud asjaoludel hagejal olla nõue OÜ Vitom vastu VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tekitatud kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu 09.04.2014 otsuse nr 3-2-1-18-14, p 43). 5 2-22-15371 16. Kohus on seisukohal, et hageja taotlused kostja vallasvara arestimiseks ja pangakontode arestimiseks summas 1 660 548,50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on oma 07.02.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-16-15386 p-s 16 asunud seisukohale, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (
lg 4 teine lause) ja seda, kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (
lg 4 esimene lause), st seda, et poolte huve kaaludes ei oleks hagi tagamine kostjat ebamõistlikult koormav. Kolleegium on selgitanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Kohus on seisukohal, et kummagi meetme puhul ei ole hageja oma taotluses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata meetmete proportsionaalsust. Hageja väitel ei ole kostja tootmisseadmed rahaliselt hinnatavad. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Igal seadmel on rahaliselt hinnatav väärtus ja kuigi hageja ei pruugi suuta esitada andmeid iga konkreetse seadme hetketuruväärtuse kohta, siis on ilmselt võimalik hinnata seadmete ligikaudset väärtust üldiselt, et tagada hagi tagamise proportsionaalsust. Mh on võimalik vähemalt osaliselt arvesse võtta kostja enda andmed vara jääkväärtuse kohta. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata ka hageja taotluse kostja pangakontode arestimise kohta. Hageja on taotlenud pangakontode arestimist hageja nõude 1,3-kordses ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (Riigikohtu 11.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11). Arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud kostja taotluse seada hüpoteegid viiele kinnistule ja keelanud kostjal talle kuuluva OÜ Vitom osa käsutamise ning hagejal on võimalik saada oma nõue vähemalt osaliselt rahuldatud ka kostja vallasasjade arvelt (mille ligikaudsegi väärtuse määramiseks ei ole hageja kohtule andmeid esitanud), siis ei ole kostja pangakontode arestimine 1,3-kordse hageja nõude ulatuses põhjendatud. Igal juhul ei ole võimalik kohtul kontrollida tagamise proportsionaalsust, kuna hageja ei ole esitanud kohtule andmeid vallasasjade väärtuste kohta. Riigikohus on oma 08.02.2017 määruse nr 3-2-1-147-16 p-s 12 rõhutab, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus ja/või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale
lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Sama põhimõtet on Riigikohus korranud oma 24.11.2021 lahendis nr 2-20-
lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Hageja taotlusel võib kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamise edasi lükata. Kuna hageja vastavat taotlust esitanud ei ole, siis kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamist edasi ei lükka. 19.
lg 1 kohaselt maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.
6 2-22-15371 Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise. 20.
lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Hagejad ei ole vastavat taotlust esitanud, millest tulenevalt tuleb hagejal endal esitada avaldused registripidajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 10.01.2023 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON: 1. Jätta Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.