← Eesti

3-22-1812/27

Obsah (10)§ 182§ 5§ 41§ 108§ 109§ 51§ 2§ 28§ 175§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2023, Tartu Haldusasja number 3-22-1812 Xi kaebus Võru valla kohustamiseks tege

) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-22-1812 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Võru Vallavalitsus otsustas
  2. septembri
  3. a korraldusega nr 602 „Maa ostueesõigusega erastamine“ anda nõusoleku Yle ostueesõigusega erastada Võru vallas Madala külas Tuulõmäe maaüksus pindalaga 34,08 ha. Võru Vallavalitsuse
  4. detsembri
  5. a korraldusega nr 813 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ otsustati tagastada Xile Võru vallas Madala külas Väike-Madala maaüksus suurusega 7,09 ha. Tagastamata jäänud maa 0,95 ha ulatuses otsustati kompenseerida. Mõlemad korraldused vaidlustati kohtus, misjärel on korraldus nr 602 tühistatud ja korraldus nr 813 kehtetuks tunnistatud (vt haldusasjad nr 3-19-935 ja nr 3-19-310).
  6. Võru Vallavalitsus otsustas
  7. juuni
  8. a korraldusega nr 444 „Menetluste uuendamine“ (tl 6-7) uuendada Yle ostueesõigusega erastamise menetluse ja Xile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse.
  9. Võru Vallavalitsus tegi
  10. jaanuari
  11. a vastuskirjaga nr 4-3/168-1 „Väike-Madala ja Tuulemäe katastriüksuste ühise piiri kontrollmõõdistamise dokumendid ning hoonestusõiguse seadmise kokkuleppe esitamisest“ (tl 24-25; kontrollmõõdistamise joonis tl 105) Xile ettepaneku kaaluda Yga hoonestusõiguse kokkuleppe seadmist seonduvalt Yle kuuluva saunaiamajaga, mis asub Xile tagastataval maal. Sama ettepanek edastati Yle
  12. veebruari
  13. a kirjas nr 4-3/222 (tl 107-108). X ja Y hoonestusõiguse seadmise osas kokkulepet ei sõlminud.
  14. Võru Vallavalitsus selgitas
  15. mai
  16. a kirjas nr 4-3/1655 (tl 32-33), mis oli adresseeritud Xile ja Yle, et
  17. aprillil 2022 toimunud paikvaatluse tulemuse kohaselt on saun-aiamaja võimalik jagada reaalosadeks. Võru Vallavalitsus tegi kirjas Xile Madala nr 60 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja Yle Tuulõmäe maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimingute läbiviimiseks ettepaneku Yle kuuluvale saunale teenindusmaa määramiseks. Kirjas märgiti, et aiamaja on ebaseaduslik ehitis ja sellele teenindusmaad ei määrata. Yle ja Xile anti teenindusmaa määramise ettepanekule motiveeritud vastuväidete esitamiseks aega 15 päeva arvates kirja kättesaamisest. Nii X kui ka Y ei olnud nimetatud ettepanekuga nõus. X esitas teenindusmaa määramise osas Võru Vallavalitsusele
  18. mail 2022 omapoolsed vastuväited ja seisukohad (tl 17-18p).
  19. X esitas
  20. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Võru valda tegema maa tagastamise eeltoiminguid ning andma maa tagastamise kohta haldusakt. Kaebaja heitis kaebuses Võru vallale ette tegevusetust ning talle maa tagastamise otsustamisest kõrvale hoidumist ning märkis, et vald ei ole tema
  21. mai
  22. a avaldusele kolme kuu jooksul vastanud.
  23. Vastuseks kohtunõudele selgitas Võru Vallavalitsus
  24. septembri
  25. a vastuses kohtule, milliseid toiminguid on vald pärast menetluste uuendamist (s.o alates
  26. juunist 2021) teinud (tl 43-45). Lisaks edastati
  27. septembril 2022 kohtule Võru Vallavalitsuse
  28. septembri
  29. a kiri nr 4-3/1655-3 (tl 52-55), millega vastati Xi
  30. mai
  31. a avaldusele. Vastuses viidati mitmetele dokumentaalsetele tõenditele ning paikvaatluse tulemusele. Võru Vallavalitsus jäi vastuses seisukohale, et Yl on õigus erastada Xile tagastataval maal asuva saun-aiamaja hoone sauna osa alune ja sauna teenindamiseks vajalik maa, sest Y on ehitise omanik ning sauna osa on ehitatud enne Wi õigustatud subjektiks tunnistamist ja maa osas oli sauna ehitajal Cl maakasutusõigus.
  32. Kohus võttis kaebuse
  33. septembri
  34. a määrusega menetlusse. Sama määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna Y, kellele maa ostueesõigusega erastamise ulatusest sõltub 2

(11)3-22-1812 kaebajale tagastatava maa suurus. Kohus juhtis samas määruses ka poolte tähelepanu võimalusele lahendada kohtuvaidlus kokkuleppega.
  1. Vastustaja esitas
  2. oktoobril 2022 vastuse kaebusele, milles nägi vaidluse parima võimaliku lahendusena kokkuleppe saavutamist. Kolmas isik kohtule seisukohta ei esitanud. Kohus määras
  3. oktoobri
  4. a määrusega asja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses, andes pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks. Kohus märkis, et läbirääkimistesse tuleb kaasata ka kolmas isik.
  5. Kaebaja ja tema esindaja esitasid
  6. novembril 2022 kohtule eraldiseisvad vastused, milles ei pidanud kompromissi saavutamist võimalikuks. Vastustaja esitas
  7. novembril 2022 kohtule seisukoha, milles märkis, et praegusel juhul saaksid kokkuleppeid sõlmida kaebaja ja kolmas isik, kuid aja jooksul on poolte vahelised suhted sedavõrd halvenenud, et kokkulepete sõlmimine on vastustaja hinnangul võimatu.
  8. Kohus määras
  9. novembri
  10. a kohtumäärusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide (sh menetluskulude taotlused ja kuludokumendid) ja vastuväidete esitamiseks. Ühtlasi kohustas kohus määruses vastustajat selgitama, millist tähendust omab praegusel juhul Lasva Vallavalitsuse
  11. juuni
  12. a korraldus nr 39-k ja kas tegemist on kehtiva haldusaktiga. Vastustajal tuli ka selgitada, millised maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud on järgmiseks planeeritud, millal need tehakse ja kui kaua võiks selleks eelduslikult aega kuluda. Kaebaja esindaja esitas
  13. detsembril 2022 kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse koos kuludokumentidega. Samal päeval esitas vastustaja kohtule täiendavad selgitused. Kaebaja esindaja esitas
  14. jaanuaril 2023 kohtule enda ning eraldisesvalt ka kaebaja vastuväited vastustaja seisukohtadele. Lisaks esitati kohtule täiendav menetluskulude nimekiri. Vastustaja esitas
  15. jaanuaril 2023 kohtule vastuväited kaebaja menetluskude väljamõistmise taotlusele. Kaebaja esitas kohtule
  16. jaanuaril 2023 täiendavad vastuväited vastutaja seisukohale menetluskulude väljamõistmise osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  17. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. 11.
  18. Kaebaja on omandireformi õigustatud subjekti Wi õigusjärglasena mitu aastakümmet taotlenud Võrumaal endises Lasva vallas (praegune Võru vald) asuva Madala talu nr 60 maa tagastamist täies ulatuses, kuid vastustaja on tegevusetu ning hoiab kaebajale maa tagastamise otsuse tegemisest kõrvale. 11.
  19. Pärast menetluse uuendamist
  20. juulil 2021 toimunud erastatava Tuulõmäe ja tagastatava Väike-Madala katastriüksuste vahelise piiri kontrollmõõdistamise käigus leidis tõendamist, et Y kasutuses olev saun-aiamaja jääb vanast talupiirist Väike-Madala katastriüksuse poole. 11.
  21. Lasva Vallavalitsuse
  22. juuni
  23. a korraldusega nr 39-k on Wile tagastatud Madala 60 talumaa täies ulatuses. See korraldus hõlmas ka vaidlusalust sauna ja selle juures olevat maad. Vastustaja on seda korraldust varjanud. Kaebaja leidis selle korralduse juhuslikult
  24. aastal maamõõdubüroos dokumentidega tutvudes. Korraldus on praeguseni kehtiv, vallavalitsus ei ole seda tühistanud. Asjaolu, et kaebajale tagastati
  25. jaanuari
  26. a korraldusega nr 4 maad osaliselt, ei muuda eelnevalt antud
  27. juuni
  28. a korraldust nr 39-k kehtetuks. 3
(11)3-22-1812 11.
  1. Saun-aiamaja on püstitatud ehitusloata ning usaldusväärseid dokumente seadusliku maakasutusõiguse kohta ei ole. Õue-aiamaade mõõdistamise toimiku dokumentatsioonis valitseb kaos ning C õue–aiamaa skeemid tekitavad küsimusi. 11.
  2. Kaebajat ei teavitatud Võru Vallavalitsuse poolt aprillis 2022 teostatud saun-aiamaja paikvaatlusest, mille käigus leiti, et sauna ja aiamaja on võimalik käsitleda teineteisest eraldi asuvate hoonetena. Ka märgiti, et sauna osa kandvad seinad on palgist. Eeltoodu ei vasta tõele. Võrumaa Hooneregistri poolt
  3. aastal teostatud sauna dokumenteerimisel on märgitud, et
  4. aastal ehitatud sauna seinad on üles ehitatud väikeplokkidest, mitte palkidest. Vastustaja poolt kohtule esitatud majaraamatutest ei ilmne, et vaidlusalune saun oleks ehitatud 1980.ndatel aastatel nagu väidavad vastustaja ja kolmas isik. Vana sauna asemele on
  5. aastal ehitatud hoopis uus saun. 11.
  6. Maa-ameti
  7. aprilli
  8. a vastuses nr 6-1/22/4152-2 on selgitatud, et ebaseaduslik ehitis ei saa olla aluseks maa erastamisele ja ehitise omanikul on õigus ühe aasta jooksul ehitisealuse maa tagastamise otsuse jõustumisest ehitis teisaldada või lammutada. Yle kuuluv saun-aiamaja on tervikuna ebaseaduslik ehitis ja püstitatud õigusliku aluseta. 11.
  9. Olles oodanud pärast menetluse uuendamist pool aastat Võru Vallavalitsuse toiminguid maa tagastamiseks, pöördus kaebaja
  10. jaanuaril 2022 Võru Vallavalitsuse poole teabenõudega, paludes endale saata dokumendid, mis on vormistatud temale Väike-Madala maa tagastamiseks
  11. juulil 2021 toimunud kontrollmõõdistusega kindlaks tehtud õigetes piirides. Kaebaja sooviks on talumaa endistes piirides tagastamine ning et saun-aiamaja kui ebaseaduslik ehitis likvideeritaks, kuid vald on soovinud, et ta lepiks Yga kokku hoonestusõiguses (Võru Vallavalitsuse
  12. jaanuari
  13. a kiri nr 4-3/168-1, tl 24-25) ning on seejärel teinud ettepaneku saunale teenindusmaa määramiseks (Võru Vallavalitsuse
  14. mai
  15. a kaaskiri nr 4-3/1655, tl 32-33). Kaebaja ei nõustu kummagi ettepanekuga. Teenindusmaa määramise osas väljendas ta oma mittenõustumist
  16. mai
  17. a vastuses vallale ning kohtule kaebuse esitamise ajaks oli tema
  18. mai
  19. a avalduse esitamisest möödunud juba kolm kuud. 11.
  20. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg 7 1 kohaselt tuleb maa tagastamise õigustatud subjekti poolt maa tagastamise menetluses tehtavad toimingud lõpule viia hiljemalt
  21. aasta
  22. juunil. Sama sätte teise lause kohaselt peab õigustatud subjekt vara tagastamise otsustamiseks vajalikud toimingud tegema ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Kui toiminguid ei ole võimalik teha muul õigustatud subjektist mitteoleneval põhjusel, määrab toimingute lõpuleviimise tähtaja Rahandusministeerium. Kaebaja ei ole jätnud mingeid toiminguid tegemata ning ootab vastustajalt kohustuslike toimingute tegemist. Kaebajat ei ole teavitatud ORAS § 12 lg 71 kolmandas lauses nimetatud tähtaja määramisest või kulgemisest. 11.
  23. Maa tagastamiseks vajalike toimingute tegemine on seadusest tulenevalt vastustaja kohustus, mida vastustaja kaebajast mitteolenevatel põhjustel kestvalt ei täida. Kaebaja soovib, et kohus annaks vastustajale konkreetse minimaalse mõistliku tähtaja maa tagastamise eeltoimingute tegemiseks ning maa täies ulatuses tagastamise korralduse andmiseks. Kaebaja on teadlik maareformi seaduse (MaaRS) § 23 lg-s 2 sätestatust ning eeldab, et temale maa tagastamise kohustamise nõue hõlmab ka maa ostueesõigusega erastamise (või erastamata jätmise) eelnevat otsustamist. Kui vastustajal on veendumus, et Yl on õigus kaebajale tagastatava maa mingi osa erastamiseks, tulnuks viivitamata hakata tegema eeltoiminguid, mis 4
(11)3-22-1812 pidanuks lõppema vastava korralduse andmisega. Seda aga ei tehtud. Menetluse jätkamisega on venitatud.
  1. Vastustaja nõustub, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus on veninud ebamõistlikult pikaks, kuid seda siiski mitte ainult valla tegevuse või tegevusetuse tõttu. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, väites järgmist. 12.
  2. Vastustaja ei ole teadlikult ega tahtlikult viivitanud menetlusega ega ole hoidunud kõrvale kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest. Xile maa tagastamise ja Yle ostueesõigusega maa erastamise menetlustega aastaid endises Lasva vallas ja ühinenud Võru vallas tegelenud menetleja töösuhe lõppes
  3. juulil
  4. Kuna mõlema menetluse puhul on tegemist keskmisest keerukama juhtumiga, mida ei ole suudetud aastaid lahendada, on uutel menetlejatel kulunud tavapärasest rohkem aega olemasolevate materjalide läbitöötamiseks ja täiendavate asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite otsimiseks. 12.
  5. Õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse tagastamise lõpuleviimise peamiseks vaidlusküsimuseks on kolmandale isikule kuuluv saun-aiamaja. Nimetatud hoone ei ole kunagi kuulunud kaebajale ega tema emale. Kolmas isik leiab, et ehitis on seaduslik, kuid seda tõendavaid dokumente (ehitusluba, maakasutusõigus) vallale esitanud ei ole. Kaebaja ega kolmas isik ei ole nõustunud Võru Vallavalitsuse poolt
  6. a maikuus koostatud Yle kuuluva sauna teenindamiseks vajaliku maa määramise ja piiri kulgemise ettepanekuga. Parim või isegi ainus lahendus õigusrahu tagamiseks on poolte kokkulepe, milleks pooltel puudub tahe. 12.
  7. Yle kuuluva saun-aiamaja sauna osa asub Cle antud maakasutusõiguse alal ja on ehitatud enne Wi õigustatud subjektiks tunnistamist. Vaidlust ei ole, et sauna juurdeehituse (aiamaja) ehitamist alustati
  8. aastal, selle ehitamine peatati
  9. mail 1994 ning tegemist on ebaseadusliku ehitisega. 12.
  10. Võru Vallavalitsus ei ole olnud Xile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel tegevusetu. Vastustaja on teinud pooltele ettepaneku kaaluda hoonestusõiguse seadmist, samuti on vastustaja teinud ettepaneku saunale teenindusmaa määramiseks. Teostatud on saun-aiamaja paikvaatlus. Pooled ei ole aga soovinud kokkulepet sõlmida. Xi
  11. mai
  12. a kirjale vastamine on viibinud objektiivsete asjaolude tõttu ning sellele vastati
  13. septembril
  14. 12.
  15. Lasva Vallavalitsus on
  16. jaanuaril 2003 vastu võtnud korralduse nr 4 „Õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine“, millega otsustati lõpetada Madala külas asuval omandisse antaval 33,15 ha suurusel „Madala talu“ maaüksusel tähtajaline ja tähtajatu maakasutus ning anda see Xi omandisse. Korralduse punkt 1.3 sätestab, et ülejäänud 8,04 ha tagastatakse/kompenseeritakse pärast kohtuvaidluste lõppu eraldiseisva toimiku alusel. Võru Vallavalitsus on seisukohal, et kuigi Lasva Vallavalitsuse
  17. juuni
  18. a korraldust nr 39-k ei ole kehtetuks tunnistatud, on korraldus muutunud kehtetuks uue Lasva Vallavalitsuse
  19. jaanuari
  20. a korralduse vastuvõtmisest. 12.
  21. Käesoleval ajal ei ole võimalik määrata tähtaega maa tagastamise menetluse eeltoimingute lõpule viimiseks ja haldusakti andmiseks maa tagastamise kohta, kuna MaaRS § 23 lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui vallavõi linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Ostueesõigusega erastatava maa kindlaksmääramisest sõltub, kui palju on võimalik õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. 5
(11)3-22-1812 12.
  1. Yle maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud viiakse läbi ajakava alusel, mille koostamise aluseks on maareformi seaduses ja maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud ajalised nõuded ning asjaolu, et Y on maa erastamise avalduses avaldanud soovi moodustada katastriüksus mõõdistamise teel. Arvestades Xi vastuväiteid C maakasutusõigust tõendavate dokumentide osas, tuleb vastustajal tõendite asjakohasuse hindamiseks pöörduda Maa-ameti poole arvamuse saamiseks. Vastav pöördumine on kavas teha jaanuaris
  2. Arvamuse esitamise tähtaeg on kuni 30 päeva, seega on Maa-ameti vastust oodata
  3. aasta veebruaris. Pärast Maa-ametilt arvamuse saamist peab vastustaja uuesti analüüsima, kas Cl oli hoone aluse maa maakasutusõigus olemas ja seega õigus selle hoone teenindamiseks vajalikku maad erastada. Selleks tuleb planeerida vähemalt 30 päeva. Juhul, kui Yl ei ole hoone juurde maa erastamise õigust, saab jätkata Xile maa tagastamise menetlust. Kui Yl on tagastataval maal paikneva hoone juurde maa erastamise õigus, koostatakse piiride kulgemise ettepanek ja edastatakse see eeldatavalt
  4. aasta aprillis Yle ja õigustatud subjektile Xile tutvumiseks. Vallavalitsuse kogemuste põhjal on katastrimõõdistamiseks mõistlik aeg 6 kuud ning tööde valmimise ajaks saab eeldada jaanuar 2024, pärast mida peab katastripidaja tegema kande ja edastama nõutud andmed vallavalitsusele, mis võiks toimuda märtsis
  5. Vallavalitsus määrab erastatava maa suuruse ja piirid ning maa sihtotstarbe ühe kuu jooksul katastripidajalt andmete saamisest arvates ehk eelduslikult aprillis
  6. Ajakavas võib tulla olulisi muudatusi seoses vaidlustega või maamõõtja leidmisega. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, mille kohaselt soovib, et kohus kohustaks vastustajat tegema maa tagastamise eeltoiminguid ja andma kaebajale maa tagastamise kohta haldusakt.
  8. MaaRS § 6 lg 1 sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui maareformi seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 3 ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt MaaRS §-dele 7, 9 ja
  9. Maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätete kohaldamisele (vt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg 3).
  10. Vaidlus puudub selles, et kolmas isik on esitanud kaebajale tagastatava maaga piirneva maa (Tuulõmäe kinnistu) ostueesõigusega erastamise avalduse ning avaldus puudutab ka maad, millel asub vaidlusalune kolmanda isiku kasutuses olev saun-aiamaja. Tuulõmäe maaüksuse ja Väike-Madala maaüksuse vahelise piiri kulgemine on olnud pikema aja jooksul vaidluse all ning Maa-ameti poolt
  11. juulil 2021 teostatud kontrollmõõdistamisel tuvastati, et kolmanda isiku kasutuses olev saun-aiamaja jääb vanast talupiirist Väike-Madala katastriüksuse poole (tl 8). Seega asub saun-aiamaja maal, mille tagastamist kaebaja taotleb. Kohus märgib, et kuigi kaebaja hinnangul on vaidlusalune saun-aiamaja tervikuna ebaseaduslik ehitis, mistõttu tuleks kaebajale maa tagastada endistes piirides ja saun-aiamaja likvideerida, ei saa eeltoodut otsustada käesolevas halduskohtumenetluses, vaid asjaolu, kas saun-aiamaja on püstitatud õiguslikul alusel, omades maakasutusõigust, tuleb kindlaks teha kohases haldusmenetluses. Vastustaja on kohtule selgitanud oma kavatsusi vastava menetluse edasiseks toimetamiseks (tl 139-140; vt ka käeoleva otsuse põhjenduste p 20). 6
(11)3-22-1812
  1. Kohus selgitas
  2. septembri
  3. a ja
  4. oktoobri
  5. a määrustes, et MaaRS § 23 lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Vastavalt kujunenud kohtupraktikale on oluline enne maa tagastamist lõpule viia ostueesõigusega erastamine, sest erastatava maa kindlaksmääramisest sõltub, kui palju on võimalik õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida (vt Riigikohtu
  6. septembri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-32-05, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Seda seisukohta jagab ka vastustaja ning ka kaebaja on kinnitanud, et on teadlik MaaRS §-s 23 lg 2 sätestatust (
  8. novembri
  9. a seisukoht, tl 126-127). Enne kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist tuleb seega kindlaks teha, kas ja millistes piirides tuleb maa kolmandale isikule erastada. Seejuures on oluline, kas kolmanda isiku kasutuses olev ja endisel Madala 60 talu maal asuv saun-aiamaja on püstitatud õiguslikul alusel omades maakasutusõigust.
  10. Kohus leiab, et kaebaja ei saa nõuda maa tervikuna tagastamist enne kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamist ka tuginedes Lasva Vallavalitsuse
  11. juuni
  12. a korraldusele nr 39-k (tl 118). Nimetatud korraldusega nähti ette tagastada Wile endine Qale kuulunud talu „Madala“ 60 maa 41,19 ha täies ulatuses. Käesoleva haldusasja lahendamisel ei ole ilmnenud ühtegi hilisemat haldusakti, millega see korraldus oleks sõnaselgelt kehtetuks tunnistatud. Lasva Vallavalitsus on
  13. jaanuari
  14. a korraldusega nr 4 „Õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine“ (tl 141) otsustanud tagastatava maa kaebaja omandisse andmise 33,15 ha ulatuses ning on korralduse punktis 1.3 märkinud, et ülejäänud 8,04 ha tagastatakse/kompenseeritakse pärast kohtuvaidluste lõppu eraldiseisva toimiku alusel. Samas nähtub Tartu Halduskohtu
  15. veebruari
  16. a kohtuotsusest asjas nr 3-05-1157, et Lasva Vallavalitsuse selgituste kohaselt võeti
  17. juuni
  18. a korraldus nr 39-k vastu arvestusega, et maa tagastamine täies ulatuses (41,19 ha) on võimalik teatud ulatuses asendusmaa andmisega. Asendusmaa andmise kavatsus kajastub ka Lasva Vallavolikogu
  19. mai
  20. a otsuse nr 46 punktis 4 (tl 160), milles on märgitud: „Asendada Wile C hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa“. Haldusasjas nr 3-13-1034 on kohtud leidnud, et Lasva Vallavolikogu
  21. mai
  22. a otsus nr 46 on kehtiv haldusakt (Tartu Halduskohtu
  23. veebruari
  24. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  25. aprilli
  26. a kohtuotsused asjas nr 3-13-1034). Tartu Halduskohus on
  27. veebruari
  28. a kohtuotsuses asjas nr 3-05-1157 (lk 5) toonud ka välja, et Lasva Vallavalitsuse
  29. juuni
  30. a. korraldus nr 39-k ei sätesta, et maa tagastatakse endistes piirides. Siinkohal märgib kohus, et ka Riigikohus ei pidanud korralduse nr 39-k olemasolu tsiviilasjas nr 2-136-2000 teistmise aluseks (vt Riigikohtu
  31. novembri
  32. a määrus nr 3-7-2-2-627, tl 93). Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kuigi vastutaja õiguseellane ei ole
  33. juuni
  34. a korraldust nr 39-k otsesõnu kehtetuks tunnistanud, on hilisema ning seni kehtiva haldusaktiga (
  35. jaanuari
  36. a korraldus nr 4) kaebajale maa tagastamise ulatust täpsustatud ning arusaadavalt osundatud võimalusele, et kogu maad ei pruugita tagastada, vaid see võidakse osaliselt kompenseerida. Kuigi üldjuhul tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamiseks anda iseseisev haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 70 lg 1), on õiguskirjanduses ja kohtpraktikas tunnustatud ka haldusaktiga juba reguleeritud küsimuses uue, varasemast erineva haldusakti andmist, ilma et esimest haldusakti selgesõnaliselt kehtetuks tunnistataks 7
(11)3-22-1812 (konkludentne kehtetuks tunnistamine)
  1. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale Lasva Vallavalitsuse
  2. juuni
  3. a korraldusest nr 39-k tuleneda ootust, et talle tuleks tagastada maa tema taotluses märgitud ulatuses.
  4. Eelnevat arvestades leiab kohus, et käesoleva kohtuasja raames ei ole võimalik teha vastustajale kohustavat ettekirjutust, mille sisu oleks vastustaja kohustamine tagastada kaebajale maa kogu taotletavas ulatuses konkreetseks tähtpäevaks. Nagu juba selgitatud eelpool viidatud õigusnormides ( käesoleva otsuse põhjenduste p-d 14 ja 16), eeldab kaebajale maa tagastamise otsustamine eelnevalt maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpuleviimist ja selle tulemusena haldusakti andmist ning maa tagastamise eeltoiminguid, mis võivad omakorda olla vaidlustatavad vaide- ja kohtumenetluses. Kaebaja esindaja on
  5. novembri
  6. a avalduses kohtule märkinud, et kaebaja on teadlik MaaRS §s 23 lg-s 2 sätestatust ning ta eeldas kaebust esitades, et temale maa tagastamiseks kohustamise nõue hõlmab ka maa ostueesõigusega erastamise (või erastamata jätmise) eelnevat otsustamist. Kaebaja väitel puuduvad alused eraldi maa ostueesõigusega erastamise küsimuse esiletoomiseks, sest ka see on tema poolt kaebuses taotletud eeltoimingute osa.
  7. Kohus möönab, et praeguse vaidlusega seotud menetlused on olnud märkimisväärselt pikaajalised, kuid kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebajale maa tagastamise menetluses olnud tegevusetu. Kaebajale on suurem osa endise talu „Madala 60“ maadest Lasva Vallavalitsuse
  8. jaanuari
  9. a korraldusega nr 4 tagastatud (s.o 33,15 ha suurune lahustükk). Samas ei ole aga aastakümneid suudetud maa tagastamise menetlust Väike-Madala maaüksust puudutavas osas lõpule viia. Eelnev on olnud tingitud nii kohaliku omavalitsuse tegevusest, kui ka kaebaja enda ja tema õiguseellase ning kolmanda isiku tegevusest, mis on päädinud ülal kirjeldatud kohtuvaidlustega. Võru Vallavalitsuse
  10. juuni
  11. a korraldusega nr 444 on Yle maa ostueesõigusega erastamise ning Xile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlused järjekordselt uuendatud. Pärast menetluse uuendamist on vastustaja küll üksikuid toiminguid teinud, kuid tuleb nõustuda, et see on toimunud mitme kuu pikkuste vahedega. Kohus leiab, et arvestades menetluste etapiviisilisust (tagastamisele eelneb ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiirde kindlaksmääramine) ning kaebaja ja kolmanda isiku vähest valmisolekut kokkulepeteks, ei ole käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega küll võimalik kohustada vastustajat tegema mingiks konkreetseks tähtajaks kaebajale maa tagastamise otsust, kuid arvestades menetluse pikaajalisust on kaebuse rahuldamine põhjendatud osaliselt. Kohus peab vajalikuks anda vastustajale tähtaja järgmise menetlustoimingu või haldusakti andmiseks, et vastustajal oleks tegutsemiseks ajaline raamistik, mille järgimist saavad teised menetlusosalised ka nõuda.
  12. Vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamise ja tagastamise otsustamisel on kujunenud üheks määravaks asjaoluks tagastamistaotlusega maatükil asuva hoone aluse maa kasutusõiguse olemasolu või puudumine. Vastustaja on
  13. detsembril 2022 kohtule esitatud selgituses (tl 139-140) märkinud, et arvestades Xi vastuväiteid C maakasutusõigust tõendavate dokumentide (skeemide) osas, tuleb vastustajal tõendite asjakohasuse hindamiseks pöörduda Maa-ameti poole arvamuse saamiseks. Vastav pöördumine on kavas teha jaanuaris
  14. E. Vene. Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina, Tartu Ülikooli kirjastus , 2017, lk
  15. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57817/vene_einar.pdf?sequence=6&isAllowed=y 1 8
(11)3-22-1812 Arvamuse esitamise tähtaeg on kuni 30 päeva, seega on Maa-ameti vastust oodata 2023. aasta veebruaris. Pärast Maa-ametilt arvamuse saamist peab vastustaja uuesti analüüsima, kas Cl oli hoone aluse maa kasutusõigus ja seega ka õigus selle hoone teenindamiseks vajalikku maad erastada. Selleks tuleb planeerida samuti vähemalt 30 päeva. Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal esmalt teha otsus selle kohta, kas vaidlusalune saunaiamaja on püsitatud õiguslikul alusel omades maakasutusõigust või mitte. Kohus märgib, et vastustaja peab küll lähtuma uurimispõhimõttest (HMS § 6), kuid maakasutusõigust tõendavaid dokumente ei saa otsida lõputult. Mingil ajahetkel tuleb kujundada veendumus kogutud tõendite piisavusest ja asjakohasusest ning neile tuginedes vastu võtta otsustus, kas vaidlusalune saun-aiamaja on püsitatud õiguslikul alusel või mitte ning sellest lähtuvalt teha järgmised menetluslikud otsustused. Halduskohtule ei ole praeguseks esitatud viimaseid tõendeid maakasutusõiguse kohta, mida vastustaja loodab saada, ning isegi nende olemasolul ei saaks halduskohus praeguse menetluses asuda vastustaja asemel hindama tõendeid ja tegema otsustusi, mis on maareformi seadusest tulenevalt antud kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse. Isegi kui kas kaebaja või kolmas isik või ka mõlemad ei rahuldu vastustaja otsustusega ning vaidlustavad selle, on võimalus menetlusega edasi liikuda ja lõpplahenduseni jõuda. 21.

§ 5

lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtul kaebuse rahuldamisel õigus kohustada haldusakti andma või toimingut tegema.

§ 5lg 3 kohaselt rakendab kohus seda volitust, arvestades riigivastutuse seaduses (RVast

S) sätestatut. Tulenevalt RVastS § 6 lg‑st 5 võib kohus juhul, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus eeldab, et vastustaja prognoos Maa-ametilt vastuse saamise aja (veebruar 2023) kohta on realistlik. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab vastustajat tegema järgmised otsustused. Kui vastustaja jõuab järeldusele, et saun-aiamaja on täielikult või osaliselt püstitatud õiguslikul alusel, tuleb vastustajal määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa 45 päeva jooksul arvates käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest. Kui saun-aiamaja ei ole püstitatud õiguslikul alusel, tuleb vastustajal teha sama tähtaja jooksul järgmine toiming või anda haldusakt, mis on suunatud Xile maa tagastamisele. Kohus märgib, et maa ostueesõigusega erastamise ja sellele järgnev tagastamise menetlus koosnevad erinevatest toimingutest, mille järjestamine ja ajaline kestus sõltuvad erinevatest asjaoludest ning kohus ei saa nende menetluste erinevaid etappe ega nende kestust etteulatuvalt kindlaks teha ega sellest lähtuvalt määrata vastutajale kindlat kuupäeva, milleks kaebajale maa tagastamise küsimus peab olema lõplikult otsustatud. 22. RVastS § 6 lg 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede, mis välistab haldusorgani poolt asjaolude täiendava kaalumise ning sellise ettekirjutuse tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata otsustamisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus ka praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse menetluse läbiviimiseks, mille edasine kulg oleneb vastustaja poolt asjas kogutud tõenditele antavast hinnangust ning vastavatest menetluslikest valikutest. 9

(11)3-22-1812 23.

§ 41

lg 3 kohaselt tähendab definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse ettekirjutuse tegemine samuti kaebuse täielikku rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul sellise olukorraga tegemist. Kohus teeb küll indefinitiivse ettekirjutuse vastustaja kohustamiseks tegema selliseid menetlustoiminguid, mis aitaksid edasi liikuda kaebaja eesmärgi (talle maa tagastamine) suunas, kuid kaebaja nõue tehtava ettekirjutuse osas on laiem sellest, mida kohus praeguse kohtuotsuse resolutsiooniga otsustab (kaebaja soovib ettekirjutuse tegemist maa tagastamise eeltoiminguteks ja maa tagastamise kohta haldusakti andmiseks). Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED 24.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108

lg 2).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

24.

  1. Kaebuse esitamine käesolevas haldusasjas on olnud riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7). Kaebaja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest kokku 1035 eurot vastavalt kohtule esitatud kuludokumentidel ja menetluskulude nimekirjale (tl 134-137 ja 148-150), kokku 11,25 tunni ulatuses. Seejuures on teenuse osutamise tunnihind olnud 92 eurot. 24.
  2. Vastustaja leiab, et kaebaja õigusabikulud on ülemäärased ning põhjendatud oleks kulude hüvitamine nelja tunni ulatuses.
  3. Kohus nõustub vastustajaga, et menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud, kuid hindab põhjendatud ajakulu õigusabiteenusele siiski vastustaja väidetud neljast tunnist suuremaks. Põhjendatud on kulu nii kaebuse koostamisele kui ka kirjalikus menetluses täiendava seisukoha ja vastuväidete esitamisele, kuid osaliselt kordab kaebaja juba varem esitatut. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades õigusabi ajalist mahtu praeguses asjas tervikuna, on sellest ebaproportsionaalselt suur osa kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele ning samal teemal kaebajale selgituste andmisele (tl 134 ja 150). Seejuures puudub asjas eraldi dokumendina vormistatud menetluskulude nimekiri, vaid esindaja on õigusabiteenuse sisu kirjeldanud käsikirjaliselt õigusbüroo arve-kviitungitel (tl 135)
  4. Arvestades, et kohus rahuldab kaebuse osalist ning peab kulusid ka osaliselt põhjendamatuks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud 6 tunni ulatuses, st 552 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Haldusasja toimikust ei nähtu vastustaja menetluskulude kandmist. Seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

  1. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja
  2. jaanuaril 2023 esitatud avalduse (pealkirjastatud „Kaebaja isiklik seisukoht vastustaja poolt 06.01.2023 tema menetluskulude suhtes antud seisukoha kohta (vastuväited)“). Kohus on andnud menetlusosalistele
  3. novembri
  4. a määrusega tähtaja kirjalikus menetluses täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite, sealhulgas menetluskulu taotluste ja kulude kandmist tõendavaid dokumentide esitamiseks hiljemalt
  5. detsembril 2022 ning vastuväidete esitamiseks teise menetlusosalise esitatule hiljemalt
  6. jaanuaril
  7. Seega on kaebaja vastuväited esitatud eelnimetatud tähtaegu ületades. 10

(11)3-22-1812 Kohus ei ole andnud pooltele tähtaega teise poole vastuväidetele omakorda vastuväidete esitamiseks. Sellise vastuväite esitamist küll menetlusseadustik ei keela, kuid seejuures tuleks arvestada

§ 51

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kaebajale ja tema esindajale oli teada, et kohus teeb asjas otsuse avalikult teatavaks

  1. jaanuaril
  2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja praegusel juhul vastuväidet esitades lähtunud eeltoodud põhimõttest – kaebajal on olnud võimalus esitada vastuväide vastustaja
  3. jaanuari
  4. a avaldusele oluliselt varem kui
  5. jaanuaril 2023.

§ 51

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut (sealhulgas avalduse võimalikult varakult esitamise nõue) rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Poolte võrdsuse tagamiseks (

§ 2

lg 6) peaks kohus andma ka vastustajale võimaluse veelkord kaebaja avaldusele vastata, kuid selline täiendavate menetlustoimingute tegemine seaks ilmselgelt ohtu kohtuotsuse tegemise eelnevalt teatatud ajal (

  1. jaanuar 2023). Kohtu hinnangul ei saa praeguses olukorras esineda ka mõjuvat põhjust sellise avalduse esitamiseks alles
  2. jaanuaril 2023, kuna kaebajal on volitatud esindaja, kelle kohustuste hulka kuulub muu hulgas ka vältida võimalikult kiire menetluse ja asjas lõpplahendini jõudmise takistamist (

§ 28lg 2).

27. Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja, kolmanda isiku ja teiste otsuses märgitud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

28. Kohus tagastab

§ 62lg-le 2 tuginedes vastustajale 7.

septembri

  1. a avalduse lisana esitatud tõendi (Võru Vallavalitsuse
  2. juuni
  3. a korraldus nr 444; tl 46-46p), kuna sama tõendi on kaebuse lisana nr 1 esitanud juba kaebaja ning seetõttu on tegemist korduva tõendiga. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.