1-18-5675/138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-5675 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Prokurör Riina Palmi Iris Asuküla Kaitsja Madis Mahlapuu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Bodnja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu DENISS BODNJA, isikukood 39609153725, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.03.2017 ja lõpp 25.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.12.2022 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta DENISS BODNJA vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Deniss Bodnjalt menetluskuluna riigituludesse 106,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Madis Mahlapuu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22) viitenumbriga 99919700040734 ja selgitusse märkida: „1-18-5675 menetluskulud“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Bodnja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Viru Maakohtu
4. augusti
5. a otsusega karistati Deniss Bodnjat karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
8. märtsi
9. a ja karistuse kandmise aja lõpuks
10. novembrit
11. a. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, kõik karistused on kehtivad, vangistuses viibib teist korda. Varasemalt on toime pannud asja omavolilise kasutamise, röövimise ja väljapressimise grupi poolt. Samuti on teda karistatud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt on isikut karistatud vanglas olles vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, karistus on liidetud varasema karistusega, milleks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega, vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud, kuritegusid sooritab nii grupis olles kui ka üksinda. Varasemalt on röövimise toime pannud alkoholijoobes olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Deniss Bodnja avalikkusele ohtlik. Oht seisneb vägivalla kasutamises füüsilise valu tekitamisega, väljapressimises, röövimises ning narkootiliste ainete käitlemises suures koguses. Oht avaldub isiku puuduliku probleemilahendusoskuse tagajärjel. Majandusliku kasu saamiseks on isik võimeline kasutama füüsilist vägivalda ja ähvardama. Ohtlikkus suureneb, kui isik soovib saada kiirelt majanduslikku kasu (röövimised, narkootikumide käitlemine) või kui isik jätkab samalaadset elustiili. Lisaks võib oht tekkida, kui isik tarvitab alkoholi ning ei suuda õiguskuulekalt probleeme lahendada. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Deniss Bodnja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Deniss Bodnja taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et iseloomustuses märgitud alkoholisõltuvus on vale ja vangla ei lase tal
12. klassis õppida. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitas, et tal on seljaprobleemid ja seetõttu keeldus kartseris püsti tõusmast ja madratsit ära andmast, aga on keeldunud ka tööst ja nõudnud medõde, seega allumatused on seotud seljahädadega. Avaldas, et elektroonilise valve puhul hakkab elama ema juures, sinna kolib 2 siis ka tema abikaasa. Kinnitas, et läbitud programmid on kõik kasulikud olnud, ta sai uusi teadmisi ja oskusi ja kriminaalhoolduse nõuded on talle täitmiseks jõukohased. Ka perekond on igati väga toetav. Kaitsja Madis Mahlapuu oli seisukohal, et on olemas kõik eeldused isiku vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on vangla iseloomustus suuresti vastuoluline ja hulgaliste distsiplinaarkaristuste näol on tegemist isiku õiguste riivega ja nimelt ei tähenda isiku vangis viibimine seda, et tal puuduksid inimõigused. Distsiplinaarkaristused on tema poolt vaidlustatud ja kohtus arutamisel. Oluline on, et isikul on sõbralik ja toetav perekond, ta on vahepeal abiellunud. Samuti on tal garanteeritud töökoht. Ta on õppinud vanglas, aga kümnes klass on jäänud pooleli kommunikatsioonihäirete tõttu. Ta on omandamas ka eesti keelt, on jõudnud juba viimase etapi lävele. Kokkuvõtteks leidis kaitsja, et on mõistlik ja seaduslik isik enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, talle tuleb peale panna ka kohustused ja seega on võimalik kontrollida, kas Deniss Bodnja on võimeline elama seaduskuulekalt. See võimalus tuleks talle anda ja seega palus kaitsja isik ennetähtaega vangistusest vabastada. Prokurör Iris Asuküla asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta Deniss Bodnja tingimisi ennetähtaegset vabastamist (elektroonilise järelevalve alla). Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et Deniss Bodnja tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Deniss Bodnjale on mõistetud liitkaristus muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22). KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Deniss Bodnja ära kandnud talle mõistetud vangistusest (6 aastat 7 kuud ja 28 päeva) 5 aastat 9 kuud ja 12 päeva ehk rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Elektroonilisele valvele allumise võtab kinnipeetav endale vabatahtlikult kohustuseks. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Deniss Bodnja puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Deniss Bodnja on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut 3 osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Deniss Bodnja asuks vabanemisjärgselt elama Narva linna. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elab kinnipeetava ema koos oma abikaasaga ja vahel ka kinnipeetava vend, seal hakkab elama ka kinnipeetava abikaasa. Korteriomanik ja korteris elavad isikud on vastavad nõusolekud andnud. Seega on Deniss Bodnjal olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema koos oma abikaasaga, vennad, õed, vanavanemad ja abikaasa. Suhted kõigiga on head ja toetavad, suheldakse telefoni teel ning käiakse ka kokkusaamistel. Deniss Bodnja on nende poolt koju oodatud ning sugulased on valmis teda igati toetama. Abikaasa ja ema kinnitasid, et nad on valmis Deniss Bodnjat ka materiaalselt abistama. Arvestades aga kinnipeetava korduvkaristatust, siis ilmselgelt on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Deniss Bodnja enda sõnul ta teiste poolt mõjutatav pole, kuid sellele viitavad siiski grupis toime pandud kuriteod. Kinnipeetavale on oluline teiste arvamus temast, mis mõjutab oluliselt tema valikuid. Arvestades ka seda, et narkootikume käideldi suures koguses ja grupis, võib järeldada, et tegu oli teadliku ühiskonda ohustava tegevusega, mis viitab Deniss Bodnja hoolimatusele ning riskivale ja "parasiteerivale" elustiilile ja ka grupi mõjule (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine on iseenesest juba kollektiivne tegevus). Ennetähtaegse vabanemise korral on Deniss Bodnjale keevitajana töökoha kindlustanud R. OÜ. Senise elu jooksul on kinnipeetav aga enamasti töötanud lühiajaliselt ja oma vanuse tõttu olnud ema ülalpidamisel, seega puuduvad tal pikaajalised ametlikult töötamise kogemused. Isiku sissetulekuallikaks on olnud kuritegelikul teel saadud tulu, ta on sooritanud varavastaseid kuritegusid (röövimine, väljapressimine) majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka praeguses liitkaristuses sisalduv narkokuritegu viitab sellele, et Deniss Bodnja on oma majandusliku heaolu nimel kasutanud illegaalset raha teenimise võimalust ja tema tegevus oli allutatud kuritegelikele motiividele. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on teadlikult oma majanduslikku elujärge püüdnud parandada läbi kuritegeliku ning ühiskonnaohtliku tegevuse. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 6978,61 eurot ja vabanemisfondis on 1756,73 eurot. Tasumata nõuetest tulenev finantssurve võib avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, mistõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks ja seda olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Enda sõnul on ta motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuna alkoholi tarvitamise jätkamisega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed. 4 Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumise plaan ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et alkoholiprobleemi tal ei ole, kuna alkoholi kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab siiski, et Deniss Bodnjal alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta selle tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Positiivne on asjaolu, et isikul ei ole narkosõltuvust, kuigi ta on proovinud elus kanepit, amfetamiini ja heroiini. Narkootilisi aineid käitles ja müüs edasi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste arendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja selle jätkutegevused ning „Eluviisitreening“. Samuti on toimunud vestlused majandusliku toimetuleku erinevate võimaluste teemal. Sotsiaalprogrammid on kinnipeetavale avaldanud positiivset mõju ja suunanud teda tulevikus käituma õiguskuulekalt ning toime tulema erinevate probleemide seaduskuuleka lahendamisega. Deniss Bodnja osales ka kutsehariduse õppes ja omandas keevitaja kutse, osales täiendkoolitusel "Joonestamine ja projekteerimine arvutil Autocad`i abil" ning on omandanud riigikeele B1 tasemel. Seega on Deniss Bodnja vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt eneseharimise huvides. Ka on Deniss Bodnja vangistuse algusperioodil töötanud majandustöödel koristajana ning hiljem AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis abitöölisena. Samas ei saa jätta märkimata, et isikule on pakutud tööd toidujagajana, kuid isik on keeldunud andmast tööks vajalikku BAKanalüüsi. Samuti on ta hiljem keeldunud osalemast majandustöödel, seega on isik valiv vangla poolt pakutava töö suhtes tuues välja erinevaid terviseprobleeme, miks tal ei ole võimalik töötada, mis omakorda viitab subkultuursetele hoiakutele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Deniss Bodnja käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 23 kehtivat distsiplinaarkaristust korraldustele ja korrale allumatuse eest. Karistatud on teda mitte leebete noomituste, vaid 4-8 päevaste kartserisse paigutamistega, mis omakorda viitab tõsisematele õigusrikkumistele. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Deniss Bodnja karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamine ei tähenda seda, et distsiplinaarrikkumist ei saaks retsidiivsusprognoosi püstitades arvesse võtta. Distsiplinaarkaristust ettenägev käskkiri on haldusakt. Haldusmenetluse seadustiku § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Seega ei ole käskkirja vaidlustamisel iseenesest tähendust. Samuti on tõsi, et distsiplinaarrikkumine kui selline uute kuritegude ohule ei viita. Tähele tuleb aga panna seda, et Deniss Bodnja on sooritanud hulgaliselt sarnaseid distsiplinaarsüütegusid (ebaviisakas käitumine ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine) ja seetõttu võib tema järjekindlus vangladistsipliini rikkumisel anda alust karta, et vabaduses võib ta kõigest hoolimata hakata rikkuma reegleid nii, nagu ta on neid korduvalt rikkunud, st ka kuritegusid sooritades. 5 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema suhtes on täheldatud agressiivset ja üleolevat käitumist. Tähelepanu väärib seegi, et lisaks vanglaametniku suhtes ebaviisakale käitumisele on ta võimuesindaja suhtes toime pannud ka kuriteo (mille eest on käesolevalt karistatud), kuna ei saanud oma tahtmist. Kui süüdimõistetu ei ole vanglaski võimeline käituma nii, et ta suudaks järgida sealseid reegleid, pole kohtul ka tõsikindlat veendumust, et ta on võimeline vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud, järgima korrektselt karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Taoline iseloomustus ei sisenda veendumust, et praegusel ajal oleks kinnipeetava hoiakud muutunud õiguskuulekaks ning ta ei ohustaks ühiskonda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused on head (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annab aluse tema varasem elukäik. Hoolimata noorest elueast, on tal neli kehtivat kriminaalkaristust – teda on karistatud grupi poolt asja omavolilise kasutamise, röövimiste, suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise ja võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Eelöeldu kõneleb süüdimõistetu järjepidevast kriminaalsest aktiivsusest. Kahel korral on Deniss Bodnjale antud võimalus karistust vabaduses kanda, millest viimase on ta käest lasknud, pannes kriminaalhoolduse kestel toime uue kuriteo. See kõneleb aga üheselt, et vangistused on osutunud viljatuks ning kriminaalhooldus ebaõnnestunuks. Olgugi, et Deniss Bodnja on nii motivatsioonikirjas kui kohtuistungil selgitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täita, ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses. Nii nagu prokuratuur ja vangla, pole ka kohus veendunud, et Deniss Bodnjast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud. Kindlust ei tekita ka toetavate lähedaste, vastse abikaasa ja garanteeritud töökoha olemasolu ning vabanemisfondis olevad rahalised vahendid. Tööga on süüdimõistetu ka varem oma aega sisustanud. Lähedasedki olid tal varem olemas. Samas pole need tegurid suutnud teda uute kuritegude toimepanemiselt eemal hoida. Isegi vangla metallitsehhis töötamine pole piisavalt maandanud kinnipeetava pingeid, mis lubaks tal hiljem viisakalt käituda. Deniss Bodnja ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuse luhtumine ja kuriteo sooritamine nii katseajal kui vangistuses ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd varasem võimalus vabaduses karistust kanda ebaõnnestus, siis ei nähtu käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Menetluskulud Deniss Bodnja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisest võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Madis Mahlapuu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 106,80 eurot. 6 Kohus leiab, et esitatud taotlus on täies summas põhjendanud ja kinnitab seetõttu riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 106,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus Deniss Bodnjalt menetluskuluna välja 106,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Madis Mahlapuu poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega jäeti Deniss Bodnja ja tema kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu määruskaebused läbi vaatamata. Riigikohtu 06.03.2023 kohtumäärusega Deniss Bodnja määruskaebus läbi vaatamata. 09.01.2023 kohtumäärus 1-18-5675 jõustus 06.03.2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent 7