← Eesti

2-20-14610/77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14610 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Hageja I osas 2250 eurot Hageja II osas 2250 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. detsembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustajad:
  3. A.A. (hageja I, isikukood XXXXXXXXXXX)
  4. B.B. (hageja II, isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustajate seaduslik esindaja T.K., lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere esindajad RESOLUTSIOON
  5. Viru Maakohtu
  6. detsembri 2021 otsus tühistada hagi täieliku rahuldamise ja alates
  7. jaanuarist 2022 kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  8. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.K. B.B. kasuks alates
  9. jaanuarist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXX) ja A.A. kasuks alates
  10. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) kummalegi välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  11. aprillil (esimest korda
  12. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  13. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.
  14. Rahuldada hagi osaliselt. 3.
  15. Välja mõista A.K. B.B. kasuks perioodil
  16. november-
  17. detsember 2021 elatis 250 eurot kuus. 3.
  18. Välja mõista A.K. A.A. kasuks perioodil
  19. november-
  20. detsember 2021 elatis 250 eurot kuus. 3.
  21. Välja mõista A.K. B.B. kasuks alates
  22. jaanuarist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXX) igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  23. aprillil (esimest korda
  24. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.
  25. Välja mõista A.K. A.A. kasuks alates
  26. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  27. aprillil (esimest korda
  28. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.
  29. A.K. peab kandma elatise hagejate seadusliku esindaja T.K. (isikukood XXXXXXXXXXX) pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ettemaksena jooksva kuu
  30. kuupäevaks. 3.
  31. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul
  32. november 2020 –
  33. oktoober 2021 tasus kostja hagejate ülalpidamiseks elatisena kokku 3850 eurot. Kui kostja tasus omal tahtel elatist ka viidatud ajavahemikul või pärast
  34. oktoobrit 2021, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel. 2 3.
  35. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Jätta B.B. ja A.A. riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest on nad vabastatud, riigi kanda.
  36. A.K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  37. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  38. A.A. ja B.B. (hagejad) esitasid
  39. oktoobril 2020 A.K. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates
  40. novembrist
  41. Hagiavalduse kohaselt olid hagejate ema T.K. ja kostja abielus alates
  42. aastast ning neil on kaks last – hagejad. Kostja kolis
  43. aastal pere juurest ära ning on sellest ajast alates tasunud elatist ebaregulaarselt. Pärast hagejate vanemate lahutust
  44. aasta detsembris on kostja tasunud hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus. Perioodil
  45. märts 2020 kuni
  46. mai 2021 on kostja tasunud hagejatele elatist kokku 4390,92 eurot, mis teeb 15 kuu keskmiseks elatiseks 328,73 eurot, st 152 eurot hageja kohta, mis jääb oluliselt alla seaduses sätestatud elatise miinimumi. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist alates
  47. a märtsist, ei puutu varasem elatise tasumine asjasse.
  48. veebruarist 2021 töötab kostja XXXXXXX OÜ-s üldtöölisena. Seega ei ole usutav kostja väide, et tema tervislik seisund ei luba tal teha raskemat füüsilist tööd. Usutav ei ole ka kostja väide, et tema tegelik töövõime on piiratud. Suurema sissetuleku teenimiseks ei ole vaja teha ilmtingimata raskemat füüsilist tööd. Kostja teenib sissetulekut, kuid kostja põhisissetulekud ei kajastu riiklikes andmebaasides. Haginõude esitamisel on juba arvestatud peretoetustega. Kumbki hageja saab peretoetusena lapsetoetust 60 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on lapsetoetused kokku 120 eurot, elatis kostjalt 300 eurot kuus. Hagejate ema on arvel töötukassas. Hagejate ema ei ole piiranud kostja ja hagejate suhtlemist.
  49. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu hagejate väitega ebaregulaarse ülalpidamise andmise kohta. Hagejad pole seejuures arvestanud sularahas elatise tasumisega. Kostja pangakonto väljavõttest perioodil
  50. aprill 2020 kuni
  51. september 2020 nähtub, et ta on hagejatega aktiivselt suhelnud ning tasunud meelelahutuse ja riiete eest. Lisaks on kostja kandnud otse hagejatele raha. Kostja tasub 3 hagejatele elatist ja annab ka vahetut ülalpidamist juba viimased kolm aastat. Kostja on 2020 septembris, oktoobris ja novembris tasunud elatist 500 eurot kuus. See vastab hagejate nõutud summale. Seega ei ole kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja oli menetluse ajal ajutiselt töötu ja otsis tööd, omab osalist töövõimetust, sai töövõimetoetust 7,2504 eurot päevas. Kostjale kuulus korteriomand aadressil XXXXXX. Nõutav elatis on liiga suur ning kostja majanduslik seisund ei võimalda seda tasuda. Kostjal ei ole võimalik tema terviseseisundit arvestades teenida Ida-Virumaal sissetulekut, et maksta elatist kokku 500 eurot kuus. Kostja seos äriühingutega ei tõenda, et kostja saab sealt tulu või et tegemist on väärtusliku varaga. Esineb alus elatise vähendamiseks. Samuti tuleb arvestada mastaabisäästuga. Kooselamise tõttu on hagejate kulud väiksemad. Riigikohtu praktika ja Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors koostatud
  52. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on praegusel ajal lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Osa hagejate vajadustest on kaetud peretoetustega. MAAKOHTU LAHEND
  53. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates
  54. novembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejatele perioodil
  55. november 2020 kuni
  56. oktoober 2021 elatist kokku 3850 eurot. Kui kostja on tasunud elatist ka pärast
  57. oktoobrit 2021 tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel samuti arvestada. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Lastele määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole, et kostja on hagejate isa ning kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hagejad elavad koos emaga. Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra – 250 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et kostja ei tasunud enne hagi esitamist elatist korrapäraselt ja küllaldaselt. Seega on hagi esitamine põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kostja oli töötuna arvele võetud perioodil
  58. aprill 2020 –
  59. jaanuar 2021 ning talle maksti
  60. aprillist 2020 kuni
  61. oktoobrini 2022 töötuskindlustushüvitist kokku 5006 eurot. Kostja töötab alates
  62. veebruarist 2021 üldtöölisena ning on XXXXX OÜ osanik ning XXXXXXX OÜ, XXXXXXX OÜ ja XXXXXXX OÜ juhatuse liige. Kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara puudub. Kostjale kuulub 20,2 m2 suurune hooneosa (garaaž) hooneühistus Metsis. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid perioodil
  63. aprill 2020 –
  64. märts 2021 2522,13 eurot, sh palgatulu 638,04 eurot, töötuskindlustushüvitis 1620 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitis 264,01 eurot ja intressid 0,08 eurot. Kostja saab puudega täiskasvanu toetust 41,17 eurot kuus. Maakohus leidis, et kostja saaks oma vara suurendada garaažiboksi võõrandamise teel. Hagejate väitel tegeleb kostja Narvas ettevõtlusega (mängude korraldamisega), aga varjab sellest saadavat tulu. Maakohus tuvastas, et mängude korraldamine on toimunud mh vahemikus
  65. august 2020 –
  66. mai
  67. Ka hageja II ning kostja sõnumivahetus kinnitab mängude korraldamist. Hoolimata osalisest töövõimest on kostja seega võimeline ettevõtlusega tegelema ja sissetulekut teenima. Hagejad väidavad lisaks, et kostja müüb venekeelseid ajakirju ning esitasid selle tõendamiseks video. Maakohus leidis, et video ei tõenda, et kostja saab ajakirjade müügist sissetulekuid. 4 Kostja pangakontodelt nähtuvad töötasu ja toetuste laekumised ning sularaha sissemaksed. Väljaminekutena nähtuvad pangakontode teenustasud, sularaha väljavõtmine, elatise tasumine ja B.e taskuraha andmine, maksed kauplustes, tanklates, söögikohtades, korterimaksed, elektriarvete tasumine ja sidekulude kandmine. Samas ei tähenda see, et kostjal ei ole muid (varjatud) sissetulekuid. Kostja igakuised kulud on 287-447 eurot kuus. Kostja sissetulek on alates
  68. a märtsist 580-590 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja on võimeline andma kummalegi hagejale elatist 250 eurot kuus. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagejad peavad oma vajadusi tõendama, kuivõrd nad nõuavad elatist alla miinimummäära. Hagejate väljatoodud kuluartiklid on tavapärased. Kostja tõendid tööotsingute kohta ei oma tähtsust, kuna kostjal on käesolevaks ajaks töökoht olemas. Kui kostja teeb lastele kulutusi omal algatusel, siis on tegemist tema enda valikuga. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et praegusel juhul oleks alust elatise vähendamiseks mastaabisäästu tõttu. Hagejad on eri soost ja üheksa aastase vanusevahega, mistõttu ei ole mastaabisääst märkimisväärne. Hagejate seaduslik esindaja ei tööta, kuid tema selgituste kohaselt toetavad teda tema vanemad. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuid kajastavatest tõenditest ei nähtu, et ta oleks võimeline andma hagejatele elatist samas ulatuses nagu kostja. Samas on tal vara, mille arvelt suurendada ülalpidamisvõimet. Kostja peab andma hagejatele elatist sõltumata sellest, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek ei ole sama suur. Puudujääva osa peab katma kostja, sest tema sissetulekud seda võimaldavad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  69. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada elatist hageja kohta 159 euroni kuus. Kostja palub arvesse võtta menetluse ajal tasutud elatist. Kolmanda alternatiivina palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, mistõttu on elatise hagi põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata hagejate tegelikud vajadused. Arusaamatuks jääb, millest maakohus järeldas, et hagejate kuluartiklid on tavapärased. Maakohus ei ole hinnanud, kas kostja majanduslik seisund võimaldab tal anda hagejate nõutud määras elatist. Kui hagejate ema ei suuda anda hagejatele kostjalt nõutavas summas elatist, siis ilmselt on hagejate tegelikud vajadused väiksemad. Ida-Virumaal on madalamad kulud. Maakohus ei ole arvesse võtnud kostja antud ülalpidamist. Kui kostja tasub elatist 159 eurot kuus ja hagejate seaduslik esindaja annaks ülalpidamist samas ulatuses ning lisanduvad riiklikud toetused, siis on kummagi hageja ülalpidamiseks 317,50 eurot. Lähtuda tuleb kostja reaalsest võimalusest elatist anda. Osalise töövõime ja COVID-19 tõttu ei ole kostjal olnud võimalik edukat äri pidada. Võrreldes
  70. aastaga on kostja
  71. a igakuine sissetulek oluliselt vähenenud. Kostjal oligi
  72. novembril 2020 sõnumi saatmise ajal võimalik tasuda elatist hagejatele kokku 500 eurot kuus, kuid enam mitte. Hoiuste lõppemise ja töötutoetuse maksmise lõpetamise tõttu on kostja sissetulekuks üksnes töövõimetoetus 263,11 eurot, sotsiaaltoetus 41,17 eurot ja töötasu 281,49 eurot. Kostjale tuli üllatusena, et maakohus leidis, et kostja saab garaažiboksi arvel hagejatele ülalpidamist anda, sest pooltega seda ei arutatud. Maakohus ei ole tuvastanud garaaži seisundit. 5 Maakohus jättis arvestamata kostja osalise töövõime, mastaabisäästu ja riiklike toetustega. Tõendatud ei ole, et kostjal on varjatud sissetulekud mängude korraldamise eest. Kostja ei tegele äritegevusega. Mängudes ei kasutata päris raha. Mängud on kostja hobi, kuhu ta kaasab ka poega (hageja II). Kostja palus hagejate tõendid (kostja varjatud filmimine ja kirjavahetus pojaga) tõenditena mitte vastu võtta ja hagejatele tagastada. Nende tõenditega on rikutud kostja õigust privaatsusele. Maakohus pole kostja taotlusele vastanud. Arvestades tööturu olukorda Ida-Virumaal, ei saa kostjale ette heita kõrgemate sissetulekute puudumist. Kostja palub ringkonnakohtul arvestada
  73. jaanuarist 2022 kehtivate perekonnaseaduse muudatustega ja juhul kui kohus ei vähenda maakohtu poolt välja mõistetud elatise summat, ei jäta hagi rahuldamata ega tagasta hagi uueks menetluseks maakohtule, vähendada maakohtu poolt välja mõistetud elatist alates
  74. jaanuarist 2022 ja mõista kostjalt välja sellest ajast mitte rohkem kui 213 eurot kuus kummagi hageja kasuks.
  75. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hagejad paluvad muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Maakohus on ekslikult märkinud otsuses, et kostja nimele registreeritud sõidukid on registreeritud hagejate seadusliku esindaja (T.K.) nimele. Tegelikult on need kostja ema (T.K.) nimel. Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus pole arvestanud kostja poolt vahetu ülalpidamise andmisega. Hagejad on maakohtus tõendanud, et kostja nimetatud summad vahetu ülalpidamise kohta on osaliselt ülepaisutatud. Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja pole suutnud hagejatele samas ulatuses kulutusi teha, ei vähenda kostja elatise maksmise kohustust. Kostja peab tõendama, et hagejate vajadused on alla 500 euro kuus. Ei piisa üksnes üldiste uuringuandmete esitamisest. Lastetoetused on arvesse võetud nõutava elatise suuruses. Mastaabisääst eri soost ja eri vanuses laste puhul ei ole tõenäoline. Kostja käitumine näitab, et tema tegelik töövõime ei ole piiratud. Alusetud on väited COVID-19 olukorrale ja eduka äripidamise võimatusele. Hagejad on tõendanud, et kostja rikkus ülalpidamiskohustust. Samuti on hagejad tõendanud, et kostja on varjanud oma äritegevust ja sissetulekuid. Kostja pangakontodelt nähtuvad sularaha sissemaksed. Kostja korraldab mänge ja müüb ajakirjandusväljaandeid. Hagejad ei ole esitanud asjasse puutumatuid tõendeid. B. (hageja II) on lubatud enda sõnumivahetuse tõendina esitamine. Kostja pidi juba
  76. novembril 2021 teadma, et tal hoiused lõppevad ja töötutoetuse maksmine lõpetatakse, kuid siiski kinnitas, et 500 euro elatise tasumine ei valmista raskusi. Seega ei sõltunud elatise maksmise võimalus nendest asjaoludest. Maakohus ei pidanud pooltega kostja garaaži kuuluvust arutama. Samas asukohas asuv garaaž müüdi
  77. aastal 6900 euro eest. Kostja ei ole tõendanud garaaži seisukorda või miks ei ole selle võõrandamisega võimalik suurendada tema võimekust tasuda elatist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  78. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse alates
  79. jaanuarist 2022 kostjalt välja mõistetud elatise suuruse osas ja teeb asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata ise tühistatud osas 6 TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse, millega mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates
  80. jaanuarist 2022 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni elatisena
  81. 44 eurot kuus (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  82. aprillil (esimest korda
  83. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
  84. Maakohus tuvastas, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last (hagejad) ning mõistis kostjalt hagejate ülalpidamiseks alates
  85. novembrist 2021 välja elatise kuni laste täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. Maakohus lähtus seejuures otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 regulatsioonist (kehtiv kuni
  86. detsembrini 2021). Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Kostja palub apellatsioonkaebuses jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada temalt hagejate kasuks välja mõistetavat elatist 159 euroni kuus.
  87. Hagi on esitatud
  88. oktoobril 2020 ja maakohus tegi asjas otsuse
  89. detsembril
  90. Hagi esitamise ja maakohtu otsuse tegemise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni
  91. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli aastatel 2020-2021 292 eurot. Hagejad nõudsid elatist 250 eurot kuus hageja kohta, st PKS § 101 lg-s 1 sätestatust (kuni
  92. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioon) väiksemas määras.
  93. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi tuleks jätta rahuldamata ja elatis kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja mõistmata. Kostja enda seisukohtadest nähtub, et ta on tasunud aastatel 2020-2021 hagejatele elatist seadusega sätestatud miinimumist ja ka hagis nõutavast väiksemas summas, millega on rikkunud oma kohustust alaealistele lastele elatist tasuda. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse osas. Sellises olukorras on põhjendatud kostja poolt hagejatele tasutava elatise suuruse kindlaks määramine kohtu poolt (PKS § 101 lg 2). Maakohtule ei ole etteheidetav hagejate vajalike kulutuste tuvastamata jätmine. Maakohus on õigesti märkinud, et elatise miinimummääras või alla selle nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Maakohus on seejuures hagi rahuldamisel põhjendatult arvestanud kostja poolt hagejatele perioodil
  94. november 2020-
  95. oktoober 2021 tasutud elatisega.
  96. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et perioodil
  97. november 2021 kuni
  98. detsember 2021 oli kostja võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust kummagi hageja osas 250 eurot kuus. Maakohtu otsus tuleb nimetatud perioodi osas jätta muutmata. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta.
  99. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohustatud vanem peab tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, 7 mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks perioodil
  100. november
  101. detsember 2021 alla hagejate nõutava 250 euro kuus. Kostja tugineb elatise vähendamise alusena enda osalisele töövõimele, mastaabisäästule, laste väiksematele vajadustele ja nende vajaduste katmisele osaliselt riikliku lapsetoetuse arvel. Neid asjaolusid peab tõendama kostja. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kuna hagejad nõuavad elatist hagi esitamisel ja maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud seadusega sätestatud elatise miinimummäärast väiksemas summas, siis on hagejad juba hagi esitades arvestanud asjaoluga, et osad nende vajadused saavad kaetud riikliku lapsetoetuse arvel. Hagejad on erinevast soost ja nende vanusevahe on 9 aastat, mistõttu mastaabisäästu laste ülalpidamisel ei ole kohtul võimalik tuvastada. Ka kostja apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles mastaabisääst peaks seisnema.
  102. Riigikohus on oma senises praktika läbivalt rõhutanud alaealise vanema kohustust korraldada oma elu ja tegevus viisil, et tagatud oleks laste ülalpidamine. Selline kohustus kohaldub ka kostjale. Kostja avaldab, et tema igakuise sissetuleku suurus
  103. aastal oli 585 eurot kuus, sh töövõimetoetus 263 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 41 eurot kuus. Kostja netotöötasu on 281 eurot kuus (osaline töökoormus). Eesti Töötukassa
  104. veebruari 2019 otsuse kohaselt on kostjal osaline töövõime kuni
  105. jaanuarini 2023 ja tal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised liigesehaigused ja naha haigusseisundid (II kd lk 8). Maakohus tuvastas, et kostjale kuuluvad osalused äriühingutes, kuid kostja väitel on tema äritegevus olnud viimastel aastatel seoses COVID-19 levikuga häiritud. Äriregistri andmetel (III kd lk 184jj) on kostja XXXXXXX OÜ (tegevusala lõbustus- ja vaba aja tegevused) osanik ja juhatuse liige ning XXXXXXX OÜ (tegevusala lõbustus- ja vaba aja tegevused) osanik ja juhatuse liige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja osaline töövõime ei ole takistuseks tegeleda ettevõtlusega ja seeläbi tulu teenida (maakohtu otsuse lk 15). Kostja on ettevõtlusega varasemalt tegelenud, sh ka ajal, kui talle on omistatud osaline töövõime. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, millises ulatuses on COVID-19 tema äritegevust ja seeläbi tulu teenimist häirinud.
  106. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus kostja hindab oma isiklike kulutuste suuruseks 287- 447 eurot kuus ja tasub hagejatele elatist 300 eurot kuus (apellatsioonkaebuses nõustub tasuma 318 eurot kuus), kuid väidab oma sissetuleku suuruseks üksnes 580-590 eurot kuus, peab kostjal olema ka muid sissetulekuid. Ringkonnakohus märgib, et kostja pangakonto väljavõtetelt perioodil
  107. märts 2021 –
  108. veebruar 2022 (III kd lk 164-172) nähtuvad küll kostja poolt kohtule avaldatud sissetulekud ja osad väljaminekud, kuid pangakontolt ei nähtu makseid toidu- ja esmatarbekaupade eest ja kulutusi transpordile. Samas on viidatud perioodi konto kreeditkäive 6967 eurot ja deebetkäive 7199 eurot. Kostja on ise avaldanud (II kd lk 58), et tal kulub igas kuus toiduainetele 180- 200 eurot, ravimitele 5-15 eurot ja riietele 15-30 eurot. Transpordikulusid ei ole kostja üldse avaldanud. Kuna selliste kulutuste tasumist ei nähtu kostja pangakontolt, teeb kostja nimetatud kulutusi eelduslikult sularaha eest. Pereliikmeid, kes võiksid kostja eest nimetatud kulutusi teha, ei ole kostja kohtule avaldanud (vt kostja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatist
  109. veebruarist 2022). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et teda aitavad tema vanemad (kostja apellatsioonkaebuse p 22) ja just vanemad tasuvad tema igapäevaseid toidu jm olmekulusid. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole kohtule 8 kogu oma sissetuleku suurust avaldanud ja elatise tasumine hagejatele perioodil
  110. november 2021-
  111. detsember 2021 250 eurot kuus hageja kohta on kooskõlas kostja elukorraldusega.
  112. Kostja vaidlustab maakohtu seisukoha, et ta võiks elatise maksmise eesmärgil võõrandada garaaziboksi (maakohtu otsuse lk 14). PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem majanduslike raskuste korral oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest ja ta peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seetõttu võib olla põhjendatud ka vanemale kuuluva vara müük elatise maksmise eesmärgil. Vastav maakohtu seisukoht on seadusega kooskõlas.
  113. Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamise aluseks ei saa olla uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ tulemused, mistõttu selle uuringu tulemustele tuginevad kostja arvestused selles, et temalt välja mõistetava elatise suurus võib olla üksnes 159 eurot kuus hageja kohta, tuleb jätta tähelepanuta. Elatise vähendamise aluseks ei ole ka asjaolu, et hagejate ema ei tööta.
  114. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole arvestades kostja vastuväiteid võtnud menetluses selget seisukohta hageja esitatud tõendite lubatavuse osas (nn varjatud filmimine ja hageja I ning kostja vaheline sõnumivahetus). Tegemist on küll menetlusnormi (TsMS § 238 lg 4 ja § 442 lg 5) rikkumisega, kuid see ei ole toonud kaasa ebaõiget lõpplahendit. Maakohus on põhjendatult hinnanud tõendina hageja II ja kostja vahelisi sõnumeid. Hagejad olid õigustatud esitama tõenditena hageja II ja kostja vahelise SMS-i vahetuse. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Hageja II osales sõnumivahetuses, tõend ei ole saadud õigusvastaselt ja maakohus ei ole tõendit vastu võttes õigusnorme rikkunud. Hagejate 14, juuli 2021 menetlusdokumendiga koos esitatud videolindistuselt kuuldavat kostja ja N.F. teksti ajakirjanduse müügipunktis on maakohus otsuses (lk 15) tsiteerinud, asudes seejärel seisukohale, et see ei tõenda hageja väiteid. Ringkonnakohus leiab, et tõend on igaljuhul asjakohatu (TsMS § 238 lg 1) ja selle vastuvõtmisest oleks maakohus pidanud ainuüksi sel põhjusel keelduma.
  115. Maakohtu otsust tuleb muuta kostjalt hagejate kasuks alates
  116. jaanuarist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni väljamõistetava elatise suuruse osas. Alates
  117. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2-
  118. Riigikohus on märkinud, et juhul, kui maakohus tegi lahendi enne
  119. jaanuarit 2022, kohaldades iseenesest õigesti varem kehtinud õigust, peab ringkonnakohus sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad, kohaldama osas, mis puudutab elatist alates
  120. jaanuarist 2022, kehtivat materiaalõigust ning vajaduse korral selles osas maakohtu lahendit muutma. Menetlusökonoomia põhimõtet arvestades ei saa kõrgema astme kohus jätta jõusse alama astme kohtu lahendit, milles on elatisenõue alates
  121. jaanuarist 2022 rahuldatud varem kehtinud õiguse kohaselt. Sellist tõlgendust ei saaks toetada, sest materiaalõiguse muutumine on PKS § 2172 lg 2 kohaselt elatise suuruse muutmise alus. Põhjendamatu oleks suunata hageja vahetult pärast elatise kohta lahendi tegemist elatise suuruse muutmiseks veelkord kohtusse. (vt Riigikohtu
  122. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160). Kostja on seaduse muutusele apellatsioonkaebuses tuginenud ja taotleb alternatiivselt alates
  123. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmist kehtiva elatise minimaalmäära ulatuses. Hagejad ei ole vastuses apellatsioonkaebusele selle kostja taotluse osas seisukohta kujundanud, kuid ole ka taotlusele vastu vaielnud.
  124. Alates
  125. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 9
  126. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  127. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega arvestab alates
  128. jaanuarist 2022 kehtiv õigus elatise minimaalmäära kindlakstegemisel nii kohustatud vanema sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi oleks miinimumelatis perioodil
  129. jaanuar kuni
  130. märts 2022 ühele lapsele 213 eurot 44 senti ( https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Alates
  131. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna käesoleva otsusega mõistab ringkonnakohus hagejate kasuks elatise välja nende täisealiseks saamiseni esitab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsioonis ka elatissumma edaspidise arvestuse alused lähtuvalt Riigikohtu juhistest
  132. juuni 2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-
  134. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja oli kuni
  135. detsembrini 2021 võimeline täitma ülalpidamiskohustust 250 eurot kuus (otsuse p 10). Hagejad ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et nende vajadused on seaduses sätestatud elatise miinimumist suuremad ja menetluses ei ole see ka tuvastamist leidnud. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lisaks kostjale peab hagejate ülalpidamisse panustama ka hagejate ema ning hagejad saavad riiklikku lapsetoetust. Arvestades hagejate nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kostja vastuväiteid hagile, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt alates
  136. jaanuarist 2022 hagejate kasuks välja elatis, mis ületaks seaduses sätestatud miinimumi.
  137. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 5 määranud, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt elatise vabatahtliku tasumisega pärast
  138. oktoobrit
  139. Pooled ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas muutmata.
  140. Vastavalt hagejate taotlusele täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi (otsuse lk 14 ja 19) selles osas, et sõiduk HONDA JAZZ reg nr XXXXXX on ümbervormistatud mitte hagejate ema, vaid kostja ema T.K. (ik XXXXXXXXXXX) nimele ja kuulub talle.
  141. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Maakohtu otsus jääb menetluskulude jaotuse osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 10 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Täiendada Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2022 määrusega RESOLUTSIOON
  142. Rahuldada A.A. ja B.B. taotlus vigade parandamiseks osaliselt ning parandada tsiviilasjas nr 2-20-14610 tehtud Tartu Ringkonnakohtu
  143. septembri 2022 otsuse resolutsiooni p-s 3.5 ilmne ebatäpsus A.A. nime osas.
  144. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu
  145. septembri 2022 otsuse resolutsiooni p 3.
  146. sõnastatuks järgmiselt: „3.
  147. Välja mõista A.K. A.A. kasuks alates
  148. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  149. aprillil (esimest korda
  150. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.“
  151. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. taotlus vigade parandamiseks otsuse resolutsiooni p-s 3.2 ja 3.3 väljamõistetud elatise ajavahemiku muutmiseks.
  152. Parandada tsiviilasjas nr 2-20-14610 tehtud Tartu Ringkonnakohtu
  153. septembri 2022 otsuse kirjeldava osa p-s 3 ilmne ebatäpsus esimeses lauses märgitud aastaarvu osas.
  154. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu
  155. septembri 2022 otsuse kirjeldava osa p 3 esimene lause sõnastatuks järgmiselt: „
  156. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates
  157. novembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.“
  158. Otsuse parandamise kohta teha märge Tartu Ringkonnakohtu
  159. septembri 2022 otsusele ja selle ärakirjadele 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.