4-22-3587/25

Väärteoasi nr 4-22-3587 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-3587 Kohtukoosseis kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Jasur Kilichevi (Kilichev; isikukood: 38309160545) väärteokaebus nr 4-22-3587 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 26.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2303,22,000405 Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.
2. a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Jasur Kilichev kaitsja Sofja Pevzner-Belošitski kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindajad Ivan Moskaljov ja Julia Novodevitšenski von Jung RESOLUTSIOON Jätta Jasur Kilichevi kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 26.09.2022.a otsus väärteoasjas nr 2303,22,000405 muutmata. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse 26.09.2022.a otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide järgi käesoleva kohtuotsuse edasikaebe tähtaja jooksul, s.o kassatsiooniteate mitteesitamisel hiljemalt 12.12.2022.a. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 05.01.
3. a. Asjaolud ja menetluse käik Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi järelevalveekspert Ivan Moskaljov koostas 31.08.2022.a väärteoprotokolli nr 20220831387801 Jasur Kilichevile selle eest, et tema, 30.08.2022 kella 14.31 ajal Harju maakonnas Haabneeme külas Viimsi vallas xxx olles välismaalasena, kes ajutiselt viibis Eestis, töötas ettevõttes XXX (registrikood xxxxxxxx) xxx, kui tööandja ei olnud tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, millega rikkus välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. Kontrollimise hetkel viibis ehitusriietes ehitusobjektil aadressil xxx, Viimsi vald. Nimetatud tegevustega rikkus Jasur Kilichev väärteoprotokolli kohaselt välismaalaste seaduse (VMS) § 104 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav VMS § 304 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi järelevalveekspert Ivan Moskaljov karistas Jasur Kilichevi väärteoasjas nr 2303,22,000405 26.09.2022.a koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 VMS § 304 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Kaebaja ei tunnista oma süüd ning ei nõustu PPA seisukohaga, et kaebaja oli objektil aadressil xxx, Viimsi vald tööl. Kaebaja on seisukohal, et tema ei olnud objektil tööl, vaid oli seal ainult selleks, et külastada oma kaasmaalasi, kes olid samal ajal ehitusobjektil tööl ning et vaadata, millist tööd peab tema tulevikus tegema. Samuti ei nõustu kaebaja, et tema riietus oli määrdunud või tööriietus. Tegemist on kaebaja igapäevase riietusega. Politseil jäi arvestamata, et tööandja jagab töötajatele tööalased riided peale seda, kui töötaja alustab vahetult töötamist. Kaebaja kandis objektil enda isiklikke riideid. Kaebuse kohaselt tuleb arvestada järgmiste asjaoludega. J. Kilichev viibib Eestis seaduslikul alusel ja oli otsustanud koos vennaga X alustada töötamist ettevõttes XXX. Tööandja esitas LTR taotlused ja 19.08.2022.a väljastati Xle lühiajalise töötamise registreering. Tööle asumisel olid töötajale väljastatud tööandja poolt tööriided ning töötaja alustas tööd objektil aadressil xxx, Viimsi vald plaatijana. 30.08.2022.a seisuga J. Kilichevi lühiajalise töötamise registreeringut veel ei olnud ning tööandja ei lubanud alustada tööd. Tööandja selgitas, et peale kinnitust lühiajalise töötamise registreeringu kohta on võimalik väljastada tööriided ja alustada tööd objektil plaatijana. Kuna Jasuri vend ja tuttavad juba töötasid, soovis Jasur vaadata, millist tööd on võimalik objektil teha. Objekt aadressil xxx, Viimsi vald on avatud. Töötajad saabuvad ühe autoga kell 8.
4. Objektil ei ole kontrolli ega ei pea ennast registreerima sisenemisel. Seega otsustas Jasur 2 30.08.2022.a sõita hommikul objektile koos oma venna ja teiste tuttavatega, et vaadata tulevast tööde mahtu. Samuti, kuna Jasur ei valda piisavalt eesti või vene keelt (k.a inglise) oli tal raske olla terve päev üksinda hotellis. Tulenevalt eeltoodust kinnitab J. Kilichev, ei ole alustanud tööd objektil aadressil xxx, Viimsi vald. J. Kilichev ei ole saanud XXX-lt tööriideid ega käsku alustada tööde tegemisega. Kaebaja leiab, et tema käitumises puuduvad süüteo tunnustused ning seoses eeltooduga palub tühistada otsuse väärteoasjas nr 2303,22,
5. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kaitsja on seisukohal, et Jasur ei teostanud objektil tööd ja ta viibis seal objekti töömahuga tutvumiseks ja oma venna ning teiste kaasmaalastega ühiselt aja veetmise sooviga seoses. Tema viibimine füüsiliselt seal ei tähenda, et ta on seal tööd teinud, mis oli tema lühiajalise tööviisa registreerimise taotluses. Tööriiete kandmine oli vajalik, kuna objekt oli tolmune. Seejuures olid J. Kilichevil isiklikud tööriided, XXX töötajatel olid aga ühesugused riided. Objektile oli vaba juurdepääs ning ka seal viibimine ei tõenda sealt töötamist. Töötamise registrisse kandmine on tööandja kohustus ja see ei tähenda, et sellest algaks töötaja kohustus objektil tööd teha. Kaebuse esitaja selgitas, et ta viibis seal ja lihtsalt vaatas seda tööd. Tema vend X sai tööloa aga temale õigeaegselt luba ei laekunud. Tööandja ütles talle, et varsti saab ka tema tööluba valmis. Ta otsustas vaadata objekti, et tutvuda tulevikus tehtava tööga, et minna ja vaadata tööd. Sel ajal käis kohal politsei ja teda peeti kinni. Tal oli seljas isiklik riietus ning need riided olid määrdunud varasemalt. Ta pani need selga seetõttu, et mitte määrida puhtaid riideid, kohapeal oli tolmune. Kui vend ja tuttavad tegid töös pause, siis viibis kaebuse esitaja koos teistega õues objekti ees ja ajas juttu. Praegusel hetkel tal sissetulek puudub, elatub venna vahenditest ning trahvisumma oleks laenanud vennalt. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohtade juurde ning ei nõustunud kaebusega. Esindaja hinnangul on tõendamist leidnud, et Jasur Kilichevil puudus kontrollimise hetkel kehtiv tööluba ning tema lühiajaline töötamine ei olnud registreeritud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Jasur Kilichev töötas ettevõttes XXX, omamata töötamise õigust ning palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et Jasur Kilichevi süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud. Praeguses asjas puudub täielikult vaidlus selles, et Usbekistani kodanikust välismaalasest Jasur Kilichevil puudus 30.08.2022.a lühiajalise töötamise registreering ning et ta viibis sel päeval Harjumaal Haabneeme külas Viimsi vallas xxx ehitusobjektil, olles ehitusriietes. Need asjaolud on kajastatud väärteoprotokollis, sh väärteo kirjeldust kajastavas osas ja nende paikapidavus nähtub politseiametniku S rinnakaamera salvestiselt (failinimega „P18775 [30.08.2022 14_31_15].MP4“), kus on näha nii sündmuskoht, kui äratuntav J. Kilichevi isik ja tema tööriietes objektil viibimine. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka kohtus ülekuulatud isikute ütlused, mis on selles osas riimuvad ja usaldusväärsed, s.o menetlusaluse isiku Jasur Kilichevi ja tunnistajate S, X ja Y ütlused. J. Kilichevi staatust välismaalasena kinnitavad lühiajalise töötamise registreerimisega seotud dokumendid ja töötamise registri väljatrükk (väärteotoimik lk 22-25, 27). 3 VMS § 104 lg 1 näeb ette, et Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise registreerinud ning VMS § 104 lg 2 keelab otsesõnu töötamise (v.a hetkel mittekohalduvad erandid), kui tema töötamine ei ole PPA-s registreeritud. Sellest tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise töötamise registreerinud. Praegusel juhul on J. Kilichev ka ise kinnitanud, et kuigi taotlus esitati tööandja poolt samal ajal tema vennaga, siis vend sai loa (registreeringu), kuid tema alles ootas seda (tl 53). Sellist asjade kulgu kinnitas ka tunnistaja Y (tl 56pö-57). Seega tuleb järeldada, et J. Kilichev oli teadlik taolise kohustuse sisust ja keelust töötada enne registreeringu kui registreerimine on toimunud. Praeguse asja lahendamise seisukohast on vaja peaasjalikult tuvastada see, miks J. Kilichev objektil viibimis ja mida ta seal tegi ning kas need asjaolud on käsitatavad tema töötamisena või mitte. Kohus nõustub kaebajaga selles, et konkreetsete tööülesannete sooritamist ei ole J. Kilichevi puhul menetluses tuvastatud. See ei tulene ülekuulatud tunnistajate ütlustest ega nähtu politseiametniku rinnakaamera salvestiselt. Sellest hoolimata on kohus seisukohal, et praegusel juhul on tõendamist leidnud see, et J. Kilichev mitte ainult ei viibinud sel objektil, vaid ka töötas seal. Kohus leiab, et J. Kilichevi ja tunnistaja X ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, milles nad on väitnud, et J. Kilichev objektil ei töötanud, vaid J. Kilichev üksnes tutvus objektiga. Esiteks, ei ole sündmuste kulgu ja asjaolusid arvestades tegemist eluliselt usutava versiooniga toimunust. Teiseks esinevad nimetatud ütlustes sisemised vastuolud ning lisaks on need vastuolus ka teiste asjas kogutud ja usaldusväärsete tõenditega. Kohtuistungil vahetult üle kuulatud menetlusalune isik selgitas ise, et ta saabus objektile iseseisvalt kella 11 paiku, tulles bussiga, kohapeal vahetas ta tavariided tööriiete vastu ning asus objekti töömahuga tutvuma. Ta ei teinud seal tööd ega ka aidanud kedagi. Neid asjaolusid on kinnitanud tunnistaja X, kes märkis lisaks, et ta juhendas J. Kilichevi bussiga objektile tulemist ja on ka ise seal käimiseks kasutanud bussi (tl 55pö-56). Seda arvestades tekitab küsitavusi see, miks kaebuses on väidetud, nagu saabuks töötajad objektile kell 08.00 hommikul ühe autoga ning kuidas 30.08.2022.a hommikul otsustas J. Kilichev objektile sõita koos oma venna X ja tuttavatega (tl 2pö). Tegemist ei ole mõistagi isikute ütlustega, kuid samas on tegu asjaoluga, mis seab osalt kahtluse alla J. Kilichevi ja X kohtus antud ütluste usaldusväärsuse tervikuna ning viitab, et J. Kilichevi kaitsepositsioon ei ole olnud järjepidev. Need asjaolud ei ole siiski tõenduslikust aspektist määrava tähtsusega ning kohus peab võimalikuks, et J. Kilichev saabus objektile ka eraldiseisvalt, nagu J. Kilichev ja X seda kirjeldasid. Seega on sedastatav, et J. Kilichev viibis ehitusobjektil hiljemalt u kella 11-st kuni hetkeni mil politseiametnikud saabusid teda kontrollima (salvestise järgi u kl 14.34 alates). Seega oli ta kontrollimiseni viibinud objektil 3,5 tundi. Videosalvestiselt nähtuvalt lähenevad politseiametnikud objektijuhi poolt viidatud ridaelamu boksile. Boksis sees, avatud ukse vastas on äratuntav Jasur Kilichev, kes räägib telefoniga (rinnakaamera salvestis alates kell 14:34:07). Politseiametnik läheneb boksi välisuksele ning eemalt on näha, kuidas Jasur Kilichev hakkab eemalduma aeglasel sammul tagumisse ruumi (kell 14:34:41). Samal ajal, kui politseiametnik räägib boksi välisukse ees teise isikuga, on taustal näha, kuidas Jasur Kilichev väljub kiirel sammul rõduuksest rõdule (kell 14:34:53). Politseiametnik järgneb Jasur Kilichevile joostes ning seejärel on näha, kuidas Jasur Kilichev lahkub läbi rõdupiirde (kell 14:34:59), kuid jääb politseiametniku saabudes ja korraldusel siiski seisma ja tuleb tagasi rõdule. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus sellisel viisil hoonest lahkumiseks. Videosalvestiselt nähtuv viitab sellele, et Jasur Kilichev ei soovinud kokkupuudet politseiametnikega, eemaldudes pärast välisukse juures ametniku märkamist terrassi kaudu maja taha. Kohus peab nähtu pinnalt tõenäoliseks, et J. Kilichev oli teadlik enda töötamise registreeringu puudumisest ning seetõttu üritas vältida kontakti ametnikuga. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et J. Kilichevi olek oli ametnikuga suhtlemisel pigem ehmunud ja mõnevõrra närviline ning ta vaatas 4 pidevalt telefoni, mis samuti annab alust arvata, et J. Kilichev oli teadlik, et tal ei ole lubatud seal Eesti töötada. Oluline on tähele panna, et tunnistaja S kinnitas istungil, et kui J. Kilichev oli kontrollimise ajal telefoniga ühenduses Yga, siis Y kinnitas telefonis, et J. Kilichev oli tulnud objektile proovipäevale ja tal puudub registreering (tl 54-54pö). Kohtul puudub alus tunnistaja S ütluses kahelda, kuivõrd tunnistaja oskas ühtlasi nimetada ka selle põhjuse, miks J. Kilichevi töötamise registreeringut ei olnud veel tehtud – esines probleem fotoga. Arvestades, et tunnistaja Y kinnitas registreeringu viibimise põhjusena samuti probleeme fotoga (tl 56pö-57) ja see nähtub ka XXX nimel toimunud kirjavahetusest (tl 47), tuleb asuda seisukohale, et S saigi üksnes kohapeal viibides teadlikuks sellest, miks J. Kilichev objektil viibis (proovipäev) ja miks tal registreeringut veel ei olnud (probleem fotoga). Kohus leiab, et proovipäeva mõiste on üheselt arusaadav, kui päev, mil tehakse tööd, mitte kui päev, mil tutvutakse töömahuga ja veedetakse ehitusobjektil aega teiste tuttavate töötajatega. Kohus peab eluliselt ebausutavaks väiteid üksnes objektiga tutvumise kohta ka põhjusel, et J. Kilichev oli objektil viibinud juba 3,5 tundi. Seejuures tunnistaja Y on kinnitanud, et kõigist ridaelamuboksidest tuli tema töötajatel töötada kaheksas boksis. Isegi juhul, kui eeldada, et tööde maht bokside kaupa oli väga erinev, on see aeg enam kui piisav selleks, et tutvuda kõigi sealsete ridaelamubokside töömahuga. Tunnistaja Y kinnitas kohtus, et Xle tutvustas ta objekti eelnevalt. Arvestades, et J. Kilichev ja X elasid koos, nad soovisid samal ajal samale objektile plaatimistööle asuda ning seda takistas vaid J. Kilichevi registreeringu viibimine, pidi J. Kilichev olema üldjoontes teadlik ka sellest, milline on objekti maht või saanuks seda vajadusel ka Xlt üle küsida. Kõike seda arvestades puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuks viibima tööriietes (kuid tööd mittetegev) J. Kilichev ühes neist ridaelamuboksidest koos teiste töötajatega. Siinses asjas oleks põhjendamatu lähtuda ka arusaamast, nagu saaks objektil tööga tutvuda üksnes tööriietes või et ka tavariietuses olemine välistaks töötegemise. Nii nähtub rinnakaamera salvestiselt (kell 14:34:00), et üks kõnesolevast boksist väljuvast isikust kannab mitte kaebuses viidatud (tl 2pö, 8-9, 13) töövormi, vaid V-kaelusega triibulist kampsunit. Seejuures on sel isikul boksist väljudes käes töövahendid (kühvel ja hari) ning tema kampsun ei ole nähtavalt määrdunud. Seega ei pea paika ka väide nagu olnuks objektil nii palju tolmu, et J. Kilichevil oli ainuüksi töömahuga tutvumiseks vältimatult vajalik tööriided selga panna. Ebausutav on seegi, nagu läinuks J. Kilichev ridaelmuboksi üksnes venna ja kaasmaalastega aega veetma (nt juttu rääkima), sest kõik see aeglustaks ja segaks teiste töö tegemist. Lähtudes J. Kilichevi versioonist, et ta oli teadlik registreeringu puudumisest ja ta ei töötanud objektil, saab järeldada üksnes seda, et samal ajal oli kogu nende töögrupile (X jt) teada, et J. Kilichev ei või objektil töötada ehk töö jõudlus on väiksem algselt planeeritust. Seda enam ei saa pidada usutavaks seda, et niigi väiksema tööjõu olemasolu korral peaks nende töö tegemist aeglustama mittetöötav tuttav. Kuivõrd X oli töötamist alustanud juba pärast 20.08.2022.a (tl 55pö), siis on väga tõenäoline, et 30.08.2022.a võis J. Kilichevil olla inimlik soov mitte üksi hotellis igavleda, vaid selle asemel venda jt töötajaid aidata. Praeguses asjas on ilmne, et ühe töötaja puudumine aeglustas töölõigu valmimist ja tähtaegadest kinnipidamist. Seda kinnitab ka XXX kirjavahetus PPA-ga, kus on soovitud selgitusi asja menetlemise aja kohta ning 30.08.2022.a juba konkreetselt rõhutatud, et asjaga on kiire (tl 47-50). Samal ajal oli töötamise registrisse tehtud juba ka registreeringu taotlus mh J. Kilichevi kohta, kuigi Y väitel lepingut veel sõlmitud ei olnud (tl 58). Seega esines J. Kilichevi tööle asumiseks ka konkreetne ajend – aidata hoolimata registreeringu puudumisest temast, tema vennast ja tuttavatest koosneval grupil tööga õigeaegselt valmis saada. J. Kilichevi ja X ütluste usaldusvääruse hindamise seisukohast omab tähtsust seegi, et tunnistaja S kinnitas, et J. Kilicheviga ei olnud tal juttu mitte töötamisest, vaid J. Kilichev vastas konkreetselt, 5 et ta tuli objektile abistama oma venda ja tuttavat. Tegemist on asjaoluga, mis näitab, et tunnistaja S on vastanud kohtu küsimusele moel, mis avab täpsemalt seda, kuidas J. Kilichev enda seal viibimist kirjeldas ning milline oli tema arusaam sellest. Teisisõnu tuleb järeldada, et J. Kilichev kas ei pidanud sel ajal n-ö abistavaid tegevusi töötamiseks või püüdis end töötamise faktist distantseerida. Kohus rõhutab, et mistahes viisil ka kellegi teise töötamise abistamine ehitusobjektil on töö tegemine, sest see nõuab abistaja tööpanust. Kaitsja on rõhutanud ka asjaolu, et objektile oli ligipääs igaühel ja objektil viibimine ei tähenda seal töötamist. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu hetkel määrav, sest eelnevalt on üksikasjalikult välja toodud kõik need aspektid, mis osutavad sellele, et J. Kilichev võis abistada teisi töötajaid või iseseisvalt tööülesandeid täita. Kohus ei pea asjas lubatavaks tõendiks rinnakaamera salvestist failinimega „P18775 [30.08.2022 15_02_06].MP4“ kuivõrd see kätkeb endas sisuliselt Jasur Kilichevi ülekuulamist sündmuskohal. Väärteokaebuse arutamisel kohtus tuleb ülekuulatavate isikute puhul lähtuda üldreeglina vahetult kohtuistungil antud ütlustest. See põhimõte tuleneb esmalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1, mis näeb ette, et kohus saab otsuses tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Samuti näeb VTMS § 98 lg 5 ette, et menetlusaluse isiku varasemate ütluste avaldamine on võimalik juhul, kui asja arutatakse tema osavõtuta. Praegusel juhul kuulati menetlusalune isik üle kohtuistungil ja alus tema varasemate ütluste avaldamiseks puudub. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi VTMS § 47 lg 11 näeb ette võimaluse menetlustoimingu protokolli asendamiseks menetlustoimingu heli- või videosalvestisega, siis peab sellele eelnema taasesitamist võimaldaval viisil antud menetlusaluse isiku nõusolek ning nähtuma tema suuline kinnitus talle õiguste ja kohustuste selgitamise kohta või selle kinnituse andmisest keeldumine. Hetkel saab väärteoasja materjalide pinnalt öelda, et vastav (kirjalik) nõusolek asjas puudub ning lisaks ei ole videos arvatavasti isikule tema õigusi ja kohustusi samuti tutvustatud. Eelneva kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et on arvukalt neid asjaolusid, mis ei kinnita J. Kilichevi versiooni. Usaldusväärseteks peetavate tõendite pinnalt saab sedastada, et ta mitte ainult ei viibinud antud objektil, vaid ka töötas seal. See, kas tegemist oli täiemahulise (plaatimis)tööga või üksnes venna jt töötajate abistamisega, ei ole tuvastatav. Samas ei pea kohus seda VMS § 104 lg 2 tähenduses registreeringuta töötamise keelu rikkumise tuvastamise seisukohast määravaks, kuivõrd ka teiste töötajate abistamine nõuab tööpanust, mida tuleb lugeda töötamiseks. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Kohtuliku uurimisega on leidnud tuvastamist, et väärteoprotokolli on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed J. Kilichevi viibimiskoha ja temale etteheidetava rikkumise asjaolude kohta. Kohus osundab siiski, et väärteoprotokolli allkirjastamisest keeldumine on küll märkusena välja toodud, kuid sellele ei ole märgitud VTMS § 70 lg-s 2 nimetatud andmetest menetleja ametinimetust. Tegemist on praegusel juhul minetusega, mida ei saa pidada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Hetkel on I. Moskaljovi ametinimetus tuvastatav ka väärteoprotokolli päisest. Samuti juures viibinud ja keeldumist kinnitanud W poolt tehtud toimingute või pädevuse osas ei ole tekkinud mingeid kahtlusi, mis võiks tema ametinimetuse märkimata jätmisele mingit kaalu omistada. Oma õigustega tutvumist ei ole J. Kilichev samuti soovinud kinnitada, kuid faktiliselt on ta neid saanud kasutada läbi selle, et ta keeldus ütluste andmisest ning on esitanud kaitsja vahendusel vastulause ja hiljem kohtule kaebuse, milles esitab omapoolsed põhjendused. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest. Selliseks mittevastavaks töötamiseks on kohtu hinnangul J. Kilichevi töötamine VMS § 104 lg-s 6 2 nimetatud keeldu eirates. Seejuures on leidnud tuvastamist, et töötamise sisu võis olla J. Kilichevi sama brigaadi töötajate (sh tema venna) abistamine töös. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et Jasur Kilichevi poolt VMS § 104 lg 2 nõude rikkumine ja sellega VMS § 304 järgi vastava kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et J. Kilichev pani teo toime kavatsetult. J. Kilichev oli teadlik, et tal puudub 30.08.2022.a veel lühiajalise töötamise registreering ning et selle puudumisel on tema töötamine keelatud, s.o VMS § 104 lg-s 2 nimetatud asjaolust. Sellest hoolimata asus ta 30.08.2022.a töötama ehk vähemalt abistama teisi XXX töötajaid, kellega koos pidi ta ehitusobjektil töötama. Talle, kui ka varem ehitusel töötanud isikule, pidi olema äratuntav see, et mistahes tema tööpanus (sh teiste töötajate abistamine) loetakse ehitusobjektil töötamiseks. Kohus ei ole tuvastanud süüd või õigusvastasust välistavad asjaolusid. Karistus VMS § 304 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja esindaja on menetlusalusele isikule määranud karistuse suuruses 75 trahviühikut. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh süü suurust aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohus arvestab, et menetlusalune isik ei ole toimepandud rikkumist tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Kuivõrd menetlusalusele isikule on karistus määratud alla sanktsiooni keskmist määra ning süüd kergendavad asjaolud puuduvad, siis ei ole karistuse vähendamine kohtu poolt põhjendatud. Selline karistusmäär on kohtu hinnangul kohane, sest tegemist on varasemalt karistamata isikuga ning ka praegu ei ole tegemist tõsise ja järjepideva rikkumisega. Trahvi tasumise ajatamist ei ole taotletud ning kohus ei pea seda ka vajalikuks, kuivõrd tegu ei ole kõrge trahviga ning J. Kilichev on selgitanud, et trahvi aitab tal tasuda vend. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
6. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 7