kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav L.L, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, elukoht: xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, invaliidsuspensionär (80% töövõime kaotust), varem kriminaalkorras karistatud 11.04.2013 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1 ja 3, § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ning § 22 lg 3 alusel rahalise karistusega 160 eurot; tõkend elukohast lahkumise keeld 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada L.L
1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus)
alusel lugeda L.L-i eelvangistuses viibitud aeg 11.08.201512.08.2015 ja 19.08.2015.a - 21.08.2015.a, so 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust L.L-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui L.L ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
MS §-de 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista L.L-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so tasudes igakuiselt vähemalt 48,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700085450 ning selgituse “ L.L, otsus nr 1-15-9165, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem 18.01.2015 ja 26.05.2015 toime pannud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit alljärgnevatel juhtudel: - 28.06.2015 kella 01.25 ajal juhtis Võrumaal Võru vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 246. kilomeetril sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxxx; 2 - 11.08.2015 kella 17.01 paiku juhtis Tartumaal Haaslava vallas Roiu alevikus Meistrite 1 mootorsõidukit Volkswagen Vento registreerimismärgiga xxxxxxx; - 19.08.2015 kella 22.00 ajal juhtis Võru maakonnas Antsla vallas Antsla-Kanepi maantee 1. kilomeetril sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxxx. Seega pani L.L juhtimisõiguseta isikuna toime sõiduki süstemaatilise juhtimise, so
Kokkuleppe sisu
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.L-ile kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 11.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus L.L-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav L.L aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.L, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.L süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas L.L-i menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). 3 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. L.L on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades L.L-i sissetulekut ja seda, et tema on invaliidsuspensionär (80% töövõime kaotust), käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades L.L-i varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 585 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.