← Eesti

1-16-5925/6

Obsah (9)§ 121§ 83§ 264§ 120§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78

1-16-5925 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 05. septembril 2016.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-16-5925 (16230102182)

§ 121lg 2 p 2, 3, § 264 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses.

Abiprokurör Žanna Morozova Süüdistatav G.V – isikukood: XXX; kodakondsuseta; elukoht: XXXX; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: ei tööta. Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad. Väärteokorras 6 (kuus) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 06.07.2015.a, vabastatud 07.07.2015.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2016.a, vabastatud 08.02.2016.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 02.05.2016.a, vahistatud 04.05.2016.a. 1 1-16-5925 Alates 07.07.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 07.07.2016.a. Alates 08.02.2016.a.kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 08.02.2017.a. Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319,

§ 83

lg 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada G.V

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada G.V

§ 264

lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Tunnistada G.V

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

§ 74

lg 1, 2 alusel tuleb 2 aasta ja 6 kuulisest vangistusest koheselt ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.07.2015.a - 07.07.2015.a ja 07.02.2016.a - 08.02.2016.a, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks 02.05.2016.a.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 2 (kaks) aastat vangistust täielikult täitmisele, kui G.V ei pane 36 (kolmekümne kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt

§ 75

lg 1 kohustada G.V’t täitma

§ 75

lg 1 sätestatuid kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 1-16-5925 − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et G.V on kohustatud käitumiskontrolli ajal: − mitte tarvitama alkoholi; − osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus G.V ’l algab, kohtulahendi jõustumisest.

§ 78

p 1 alusel arvestada G.V’le määratud 36 (kolmekümne kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 05.09.2016.a. G.V suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid CD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Nuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas - konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ning hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud G.V’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 264,00 eurot (kakssada kuuskümmend neli eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 75,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). 3 1-16-5925 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK G.V süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamises, samuti muus füüsilist valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, aga nimelt selles, et tema 06.07.2015.a kella 15:10 paiku olles alkoholijoobes (1,15 mg/l) kodus korteris Maardus, aadressil Kallasmaa 7-38, verbaalse konflikti käigus tarvitas füüsilist vägivalda elukaaslase XXXXsuhtes, aga nimelt lõi teda kõhtu, näkku, pähe ja kere paremalt poolt ribide piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, viibides 07.02.2016.a korteris aadressil XXXX, konflikti käigus tungis kallale oma elukaaslasele XXXXja lõi teda mitu korda (vähemalt neli korda) lahtise käega vastu põske ja siis lõi teda ühe korra jalaga kõhtu, aga samuti asetas noatera kannatanu kõrile, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile 07.02.2016.a kannatanul fikseeriti järgmised kehavigastused: kaelal on arvukad kriimustused. Samuti tema, 02.05.2016.a kella 22:00 paiku aadressil XXXX asuvas korteris lõi oma elukaaslasele XXXX mitu korda rusikaga vastu nägu ja ühe korra jalaga vastu näo vasakut poolt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 02.05.2016.a isiku läbivaatuse protokollile tuvastati kannatanul vasaku silma ümber ja vasaku käe küünarvarrel hematoomid. Oma tegevusega G.V pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime 4 1-16-5925 pandud lähisuhtes ning korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 06.07.2015.a kella 15:10 paiku viibides korteris XXXX viskas kahel korral teisel korrusel asuvast korteri aknast välja elukaaslasele XXXX(ik. XXXX) kuuluvat 5 kuud vana segaverelist isast valge-hall-triibulist kassi (kass on registreerimata, vaktsineerimistunnistus puudub). Seejärel, viibides korteris, kägistas G.V kõnealust kassi kilekotiga, põhjustades loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. LoKS § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatuteks tegudeks looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Seega pani G.V toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ehk

§ 264lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse G.V

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ja nimelt selles, et tema 06.07.2015.a kella 15:10 paiku viibides korteris XXXX ähvardas oma elukaaslast XXXXvisata aknast välja (korter asub teisel korrusel) nagu kassi. Vahetult enne seda viskas ta kahel korral kassi aknast välja. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, mille tulemusena tundis kannatanu hirmu oma ohutuse pärast ja pöördus politseisse, helistades Häirekeskusesse. Samuti tema 07.02.2016.a aastal korteris aadressil XXXX ähvardas kannatanut XXXX sellega, et torkab noa tema unearterisse, nimetatud ähvardust võttis kannatanu, kui reaalset ohtu oma elule ja tervisele, sest enne seda kasutas G.V tema suhtes kehalist väärkohtlemist. Oma tegevusega pani G.V toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ehk

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

06.07.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Žanna Morozova, süüdistatav G.V ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale G.V’le

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks vangistust 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

§ 120

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks vangistust 10 (kümme) kuud.

§ 264

lg 1 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 3 (kolm) kuud. 5 1-16-5925

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg (06.07.2015.a - 07.07.2015.a, s.o 2 päeva ning 07.02.2016.a - 08.02.2016.a, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva lugeda karistusaja hulka ning kinnipidamisest alates 02.05.2016.a).

§ 74

lg 2 alusel kuulub koheselt täitmisele 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäetakse 2 (kaks) aasta vangistust tingimisi kohaldamata ning mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 36 (kolmekümne kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et G.V on kohustatud käitumiskontrolli ajal: − mitte tarvitama alkoholi; − osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (645 eurot) ning kaitsjatasu (264 eurot) väljamõistmine, mis tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. Asitõendiks olev CD plaat tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde ning nuga tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida, kui kuriteo toimepanemise vahend ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 05.09.2016.a toimunud kohtuistungil G.V kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav G.V ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. 6 1-16-5925 Seega tuleb, G.V temale esitatud süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 264 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD plaadid salvestustega ning nuga. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 83

lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 29. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p 10. Antud seisukohast tulenevalt kuriteo toimepanemise vahend – nuga tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada. Niisamuti tuleb CD plaadid salvestustega peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 264,00 eurot (kakssada kuuskümmend neli eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Arvestades G.V varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 75,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.