1-16-5925 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2016. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5925 Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi A.D süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 264 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.D (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta A.D apellatsioon Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 05.09.2016 otsusega tunnistati A.D kokkuleppemenetluses süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 264 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistused 2 aastat ja 6 kuud, 3 kuud ning 10 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud neli päeva koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ning koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks loeti 02.05.2016. 1

§ 74

lg 1, 2 ja 3 sätteid kohaldades määras kohus, et ülejäänud 2 aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.D ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

1. Sama kohtuotsusega mõisteti A.D-lt riigi tuludesse välja kaitsjatasu 264 eurot ja sundraha 645 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et väljamõistetud menetluskulud tuleb A.D tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 75,75 eurot.
2. 15.09.2016 esitas A.D maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub jätta menetluskulud osaliselt või täies ulatuses riigi kanda raske majandusliku olukorra tõttu. A.D märgib kaebuses, et tal on juba praegu riigi ja kohtutäituri ees suured võlgnevused ning ta ei suuda neid tasuda. Samuti puudub tal ametlik töökoht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. A.D apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4.1 Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus KrMS § 248 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatava tasuda jäävad menetluskulud ja nende kord on märgitud ka kokkuleppes, mille on allkirjastanud A.D. Seega on ka nende puhul kohus seotud kokkuleppes märgituga. See tähendab ühtlasi, et ka ringkonnakohus ei saa teha menetluskulude osas kokkuleppest kõrvale kalduvat otsust. Kuna alates 29.03.2015 kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku muudatuse kohaselt on menetluskulude hüvitamise kohustus kokkuleppe osa, on ekslik maakohtu otsuses märgitu, et menetluskulude peale on võimalik kaevata määruskaebe korras. 4.2 Apellatsiooniga saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustada ainult kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. See kehtib ka juhul, kui süüdistatav soovib vaidlustada talt välja mõistetud menetluskulusid. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui: a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2