1-16-6533/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6533 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. mai 2017 määrus M.J-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu M.J-i kaitsja advokaat Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 12.09.2016 otsusega tunnistati M.J süüdi KarS § 121 lg 2 p- 2 ja 3, § 323 lg 1, § 120 lg 1, § 136 lg 1 ja § 4231 järgi ning karistati 2 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 25 päeva vangistust võrra ning M.J-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust alates. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2016 ja lõpeb 20.04.
5. Tartu Vangla esitas 20.04.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Tartu Maakohtu 19.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Praegu kannab ta vangistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, samuti vägivalla eest õigusemõistmises osaleja vastu ning ähvardamise, teiselt inimeselt vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta ja juhtimisõiguseta isikuna mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Varem on teda karistatud omavolilisele sissetungimisele ja vargusele kaasaaitamise eest. Tartu Maakohtu 26.11.2015 otsusega määratud katseajal pani ta toime uued kuriteod, sealhulgas ka vägivallateod.
8. Eelnevast järeldub, et süüdimõistetu on suhteliselt pika aja kestel käitunud õigusvastaselt ning sooritanud eriliigilisi süütegusid, muu hulgas käitunud vägivaldselt ja süstemaatilised eiranud liiklusnõudeid. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha ega lähedaste olemasolu, mistõttu saab järeldada, et ainuüksi lähedaste ja elukoha olemasolul ei ole määravat tähtsust uute kuritegude ärahoidmisel.
9. Nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ning see on suhteliselt kõrge. Maakohus nõustub eelmärgitud seisukohtadega. Süüdimõistetule on omane riskeeriv ja hoolimatu elustiil, ta on impulsiivse käitumisega, ei arvesta negatiivsete tagajärgedega ning majanduslike probleemide lahendamiseks võib kasutada kriminaalseid meetodeid. Samuti kaldub ta liigtarvitama alkoholi ning tema probleemide lahendamise oskus on kesine.
10. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab veel asjaolu, et tal on tasumata rahalisi nõudeid ligi 6000 euro ulatuses, mistõttu võivad tal vanglast vabanemisel tekkida järjekordselt majanduslikud probleemid ning nende lahendamiseks võib ta hakata toime panema ka uusi varavastaseid kuritegusid. Vangla arvates on uue vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise tõenäosus lähema paari aasta vältel üsna kõrge (49%).
11. Peale selle pole süüdimõistetu suutnud õiguskuulekalt käituda ka vangistuse kandmise ajal. Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, ehkki oma olemuselt ei ole need olnud rasked, näitavad, et ta ei soovi alluda kehtestatud reeglitele. Seetõttu on suur tõenäosus, et ta ei pea vajalikuks alluda nõuetekohaselt ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga üks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusi. Käesoleval juhul on antud eeldus täitmata. Süüdimõistetut on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaid juhul, kui tema käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et ta on teinud mõistetud karistusest vastavad järeldused ja muutnud oma hoiakuid, tema käitumises on toimunud nihe paremuse suunas ning ta on võimeline käituma vabaduses õiguskuulekalt. Käesoleval hetkel süüdimõistetu käitumine seda veenvalt veel ei tõenda.
12. Lisaks sellele on süüdimõistetul täitmata individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Nimetatud sotsiaalprogrammi läbimine oleks süüdimõistetu jaoks kindlasti vajalik enne vanglast vabanemist, kuna sellega oleks tal võimalik saada teadmisi alkoholi tarvitamise ja vägivallategude seoste kohta ning oskusi nendest hoidumiseks. Praegusel hetkel on süüdimõistetul eelviidatud sotsiaalprogrammi läbimine pooleli.
13. Kuna käesoleval hetkel ei ole uue kuriteo toimepanemise riski vähendatud mõistlikule tasemele, siis ei ole võimalik süüdimõistetut vangistusest enne tähtaja lõppemist vabastada 2 vaatamata sellele, et tal on olemas lähedased, kindel elukoht ja töökoha saamise võimalus ning ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M.J-i kaitsja advokaat K. Kiilo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M.J-i ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
15. Karistuse täitmisele pööramisega seotud küsimuste lahendamine on reguleeritud KrMS
16. peatüki
17. jaos (karistuse täitmisele pööramine). KrMS § 432 lg 3 sätestab, et käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Sama seaduse lg 33 kohaselt võib KrMS §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Tartu Maakohtu Võru kohtumajas Põlvas 19.05.2017 toimunud istungil osalesid süüdimõistetu M.J videoülekande vahendusel, tema kaitsja ning kohus. Prokurör kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus teatas, et prokurör on edastanud kohtule teate, et istungile ta ei ilmu ja on saatnud kirjaliku seisukoha. Maakohus prokuröri nime teatavaks ei teinud, samuti ei kandnud kohus ette prokuröri kirjalikku seisukohta. Maakohus teatas lakooniliselt, et prokurör nõustub M.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega. Millistele argumentidele prokurör tugines, pole ei süüdistatavale ega tema kaitsjale teada. Prokuröri isikut ei nähtu ka kohtumäärusest. Samuti ei ole kaitsjale E-toimikus nähtavaks tehtud prokuröri kirjalikku seisukohta. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole asja arutamisel lähtunud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõttest. M.J on süüdimõistetu ning tal on õigus teada antud menetluses tema jaoks tähtsust omava menetlusosalise seisukohta. Kuigi prokuröril ei ole kohustust osaleda istungil, tuleb tema seisukoht teistele menetlusosalistele täies mahus teatavaks teha, mitte piirduda vaid ühe lausega.
18. Edasi leiab kaitsja, et peamised tõendid on praegusel juhul kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus. Maakohus on tõendeid käsitlenud ühekülgselt, pöörates tähelepanu ainult isikut negatiivselt iseloomustavatele faktidele, jättes täielikult kõrvale isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ning vangla ja prokuröri seisukoha. Märkimist vajab ka asjaolu, et nii vangla iseloomustuse koostamisel kui kriminaalhooldaja seisukoha kujundamisel on aluseks võetud isiku karistatus. Mõlemas tõendis on märgitud, et isikut on seitse korda karistatud ja karistatusest tulenevalt on koostatud isiku iseloomustus. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Vangla rikkus iseloomustuse koostamisel viidatud sätet, mistõttu kaitsja hinnangul ei ole tegemist objektiivse iseloomustusega, kuna iseloomustuses esitatud hinnangud lähtuvad suures ulatuses kustunud karistustest. Maakohus on küll määruses märkinud, et isikul on kolm kehtivat karistust, kuid iseloomustuses esitatud argumente see ei muuda. Seadusega ei ole kooskõlas vangla poolt esitatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse prognoos, kuna ka selle arvutamise aluseks on võetud neli kustunud karistust. Seega tuleb kahtluse alla seada nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldaja seisukoha objektiivsus ning kohtulahendi seaduslikkus.
19. M.J-i puhul on küsimuseks asjaolu, kas esinevad materiaalsed eeldused tema karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valva alla vabastamiseks. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et M.J on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal kannab reaalset vangistust. Kõik kolm kuritegu on 3 eriliigilised. Viimane karistus on seotud lähisuhtes toimunud vägivalla, vabaduse võtmise ja ähvardamisega. Kuritegu on toime pandud eelmise kooselu lõpus, mis kujunes väga inetuks. Praeguseks on kooselu lõppenud. Poolte vahel puudub igasugune suhtlus. Ühisest kooselust sündinud poega lapse ema ei kasvata, laps elab koos M.J-i vanematega. Seega on enne tähtaegsel vabanemisel tõenäosus kohtuda oma endise elukaaslasega väga väike, mistõttu on ka uue konflikti või vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus olematu.
20. M.J on uus kooselu. Ühise perena elati enne M.J-i vangistuse kandmisele asumist. Kooselu oli harmooniline ja rahulik. Vangistuse ajal sündis M.F. ja M.J-i ühine laps, kes käesoleval ajal on 7-kuune. Just need elumuutused on ajendiks, miks M.J soovib enne tähtaega vangistusest vabaneda. Need asjaolud aitavad tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Isa soovib osaleda lapse kasvatamises. Elukaaslasel on eelmisest kooselust kaks väikest last, mistõttu vajab pere väga mehe abi ja toetust. Kuigi vanglas on loodud tingimused kokkusaamisteks, ei saa pidada normaalseks olukorda, kus M.J-i alaealised lapsed käivad vanglas isaga kohtumas. See mõjub halvasti laste psüühikale.
21. Maakohus on märkinud üheks kuritegude jätkumise põhjuseks alkoholi tarvitamise. Kohtus kinnitas M.J , et ta on nõus vabatahtlikult minema AA kliinikusse ravile ja on nõus ka kohustusega alluda alkoholismivastasele ravile. Probleemi tunnistamine näitab tahet ja valmisolekut muutusteks.
22. Individuaalse täitmiskavaga on M.J-ile ette nähtud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Kohtuistungi ajaks oli M.J pool sellest programmist läbitud. Kuna enne tähtaegsel vabanemisel on seadusest tulenevalt võimalus isikule määrata lisakohustusi, siis saaks kohustada M.J täiendavalt osalema sotsiaalprogrammides, et minimeerida riske uute kuritegude toimepanemise osas.
23. M.J on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oma olemuselt ei ole rasked. Oluline on märkida, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on viimane rikkumine aset leidnud 2016 oktoobri alguses, kuid peale seda on M.J käitunud vanglas korrektselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vanglas hea, ametnikega suhtleb viisakalt ja lugupidavalt. Saab teha järelduse, et kantud vangistus on oma eesmärgi täitnud, kuna rohkem rikkumisi ei ole lisandunud ja vangla hindab isiku käitumist heaks ning toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kohus on selle asjaolu jätnud täiesti tähelepanuta.
24. Maakohus on asunud seisukohale, et kuna isikul on tasumata rahalisi nõudeid ligi 6000 euro ulatuses, siis vanglast vabanemisel võivad tal tekkida majanduslikud probleemid ning nende lahendamiseks võib ta hakata toime panema ka uusi varavastaseid kuritegusid. Seda kohtupoolset väidet ei kinnita mitte ükski tõend. M.J on 2013 karistatud omavolilise sissetungimisele ja vargusele kaasaaitamise eest rahalise karistusega 160 eurot s.o 50 päevamäära ehk miinimumi lähedase rahalise karistusega. See asjaolu ei anna küll põhjust järeldada, et isik asub vabaduses toime panema varavastaseid kuritegusid. Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta kriminaalhooldaja arvamuses esile toodud asjaolu, et M.J on invaliidsuspensionär, ta on 80% töövõimetu ja tema sissetulekuks on invaliidsuspension, mis vabaduses oli 240 eurot. See on peamine põhjus, miks nõuded on tasumata. M.J on tuvastatud keskmine puue. Tal esineb keskmisele puudele vastav XXX ja XXX.
25. Töötamine täis tööajaga ei ole tervisest tulenevalt võimalik. M.J selgitas kohtule, et aastaid tagasi saadud puugi hammustuse tagajärjel on tal XXX XXX. Tema XXX on olematud. XXX on jäik ja liigutused nõuavad pingutust ning kõik tegevused alates riietumisest on aeglased. Kuna XXXX puuduvad, siis pidi M.J taotlema vanglalt lisamadratsi, sest ühe vangla madratsi peal oli füüsiliselt valus magada. Vabanemisel soovib M.J tööle minna. Tal on võimalik töötada osalise tööajaga XXX OÜ-s. M.J-i tahet tööd teha kinnitab ka asjaolu, et vanglas osaleb ta majandusabi töödel alates 01.04.
26. 4
27. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et M.J vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise korral jätkab uute kuritegude toimepanemist. Käitumine vangistuse ajal kinnitab isiku asumist õiguskuulekale teele. Vabanemisel on isikul suureks motivaatoriks õiguskuulekalt käituda pere ja väike tütar, kelle kasvatamises isa soovib osaleda. Uute kuritegude toimepanemise riski saab vabanemisel minimeerida elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramisega. Ringkonnakohtu järeldused
28. Ka ringkonnakohus ei vabasta M.J vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
29. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
30. Esmalt viitab kaitsja esitatud kaebuses KrMS § 432 lg 33 leides, et maakohus ei avaldanud toimunud kohtuistungil prokuröri kirjalikku seisukohta, vaid üksnes teatas lakooniliselt, et prokurör nõustub M.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, millega on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus avaldas 19.05.2017 toimunud kohtuistungil prokuröri kirjaliku seisukoha täies ulatuses, s.t prokurör ongi lakooniliselt märkinud vaid seda, et nõustub M.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega (tl 27). Seega ei ole maakohus rikkunud KrMS § § 432 lg 33 tulenevat nõuet. Samuti on kaitsjale 02.06.2017 prokuröri kirjalik seisukoht ka E-toimiku vahendusel kättesaadavaks tehtud ning kuna ringkonnakohus võttis esitatud määruskaebuse menetlusse 13.06.2017, oli kaitsjal võimalik kuni 21.06.2017 esitada prokuröri arvamuse osas täiendavaid seisukohti.
31. Edasi leitakse määruskaebuses, et kahtluse alla tuleb seada nii vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldaja seisukoha objektiivsus ning kohtulahendi seaduslikkus, kuna nii vangla kui ka kriminaalhooldusametnik on oma seisukohtadesse märkinud, et M.J on seitse korda karistatud ja tema karistatusest tulenevalt on koostatud isiku iseloomustus. Kriminaalkolleegium leiab, et õige on küll kaitsja viide karistusregistri seaduse § 5 lg-le 1, kuid ringkonnakohus ei nõustu, et seetõttu tuleb kahtluse alla seada maakohtu lahendi seaduslikkus, kuna M.J iseloomustav materjal sisaldab endas loetelu tema varasematest karistustest. Viidatud iseloomustava materjali eesmärgiks on anda ülevaade süüdimõistetu senisest elukäigust, mh ka tema varasematest karistustest. Tulenevalt seadusest ei tohi aga kohus võtta arhiveeritud karistusi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse. Ringkonnakohus, kontrollides M.J-i karistusandmeid, leiab, et maakohus ei ole oma lahendis tuginenud M.J-i arhiveeritud karistusele, vaid üksnes kehtivatele (vt käesoleva määruse p 4).
32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega 5 kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). M.J-i puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus – süüdimõistetul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti saab välja tuua, et M.J pigem ei ole kinnipidamisaja jooksul osalenud resotsialiseerivates programmides. Tema karistusaeg algas juba 26.04.2016, kuid M.J on avaldanud maakohus toimunud kohtuistungi käigus, et tal peaks alles lähiajal lõppema sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“.
33. Samuti on õiged maakohtu viited süüdimõistetu alkoholi liigtarvitamisele ning tema võrdlemisi suurtele võlgadele. M.J on varasemalt korduvalt pannud toime kuritegusid, olles alkoholi tarvitanud. M.J on andnud küll nõusoleku oma alkoholiprobleemidega tegelemiseks, kuid sellesse tuleks kriminaalkolleegiumi hinnangul suhtuda kriitiliselt – nimelt on M.J vabaduses olnud piisavalt aega oma alkoholisõltuvusega tegelemiseks, kuid reaalseid samme selleks astutud ei ole. Lisaks, kuna käesolevalt on süüdimõistetul rahalisi kohustusi 5980,03 euro ulatuses, on õige ka maakohtu poolt toodu, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib M.J järjekordselt hakata toime panema varavastaseid kuritegusid. Vangla hinnangul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44%, ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et M.J on varasemalt olles kohtuotsuse alusel allutatud kriminaalhooldusele, pannud katseajal toime uued kuriteod.
34. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa M.J-i ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. M.J on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist, mida on soodustanud kehv majanduslik olukord ning sõltuvus alkoholist. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et M.J suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. M.J-i 7kuune laps ja elukaaslane ei ole käesoleval juhul sellisteks erandlikeks asjaoludeks, mis tingiksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Järelejäänud karistusaja jooksul on süüdimõistetul võimalik kinnistada endas tekkinud positiivseid muutusi ja võimaluse korral osaleda sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides eesmärgiga vähendada alkoholitarvitamisest tingitud riske.
35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 6 /allkiri/ Aarne Sarjas