lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Heleri Randma Kohtuistungi toimumise aeg 28.12.2018 Süüdistatav K.O – isikukood: XXX; Eesti kodanik; kõrgharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: Xxxx OÜ, xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; üks kehtiv väärteokaristus, tõkendit kohaldatud ei ole (kahtlustatavana oli kinni peetud 27.12.2018 kell 06:13) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.O
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 68,30 eurot on 4098 eurot.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 eelvangistuspäeva (27.-28.12.2018) ehk rahalise karistuse 6 päevamäära (409,80 eurot) ning kanda jääb rahaline karistus 54 päevamäära ehk 3 688,20 eurot (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 20 senti). 1 2.
lg 1 alusel kohus määrab, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Bank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber
lg 1 p 1 alusel ära võtta K.O ’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb K.O ’il loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Poolte seisukohad Prokurör taotles K.O süüditunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud, mida ühe kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
– 28.12.2018.a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks lugeda 3 kuud ja 28 päeva.
alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui K.O 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu. Prokurör pidas põhjendatuks ka lisakaristuse kohaldamist ning leidis, et K.O-lt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Prokurör märkis süüd suurendava asjaoluna, et K.O sõitis Tallinna kesklinnas, varajastel hommikutundidel halva nähtavuse ajal ning K.O on üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Süüdistatav K.O loobus kaitsja osavõtust; tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses toimepandut. Oma käitumist põhjendas pohmelli ja halva enesetundega, mistõttu otsustas sõita Wismari haiglasse. Sõitu alustas ta oma kodust xxxx. Selgitas, et ta on ka varem pärast alkoholi tarvitamist Wismari haiglas käinud abi saamas, käib seal umbes korra aastas. Enesetunne oli 27.detsembri hommikul nii halb, et soovis kiiresti saada magneesiumi süsti ega mõelnud sellele, et arsti juurde sõitmiseks võiks ka takso tellida. Saab aru, et tema tegu oli ohtlik, kuid palus juhiload talle alles jätta. Juhtimisõigust on tal vaja tööalaselt, tema ettevõte sõltub autost, ta annab tööd kahele inimesele. Ülalpidamisel alaealisi lapsi tal ei ole. Palub mõista karistuseks rahaline karistus, mitte vangistus ning palub võimaldada tasuda rahaline karistus aasta jooksul. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Vaidlust ei ole selles, et 27.12.2018 kella 06.10 ajal juhtis K.O Tallinnas Pärnu mnt – Vabaduse väljak – Toompuiestee – Wismari tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes (väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,78 mg/l). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil on see tõendamist leidnud tunnistajate D. G ja S. T ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Tunnistaja D. G ütluste (tl 9) kohaselt sõitis ta 27.12.2018 umbes kella 06.10 ajal enda autoga Tallinnas Viru ringi peal, kui märkas, et baarist väljus ilmselgelt alkoholijoobes mees, kes tuigerdas ja kes istus autosse (xxxx, registrimärgiga xxxx) juhi kohale ning hakkas sõitma. Tunnistaja sõitis autole järele ja helistas politseisse. Viru ringist sõitis meesterahvas mööda Pärnu mnt – Vabaduse väljak – Toompuiestee – Wismari ning Wismari parklas juht väljus autost ning läks haigla ukse ette, siis jõudis kohale ka politsei. 3 Tunnistaja S. T (politseiametnik) ütluste (tl 10) kohaselt said 27.12.2018 väljakutse, et baarist väljus joobes meesterahvas, kes istus autosse. Juhtimiskeskusest tuli info, et auto xxxx registrimärgiga xxxx sõitis Tallinn, Wismari 15. Kohale jõudes seisis nimetatud auto Wismari 15 sisehoovis. Nende poole pöördus avaldusega D. G, kes ütles, et roolijoodik on Wismari tn haigla ukse taga. Jooksis osundatud mehe juurde ning pidas ta kell 06:13 kinni, mehel olid nähtavad alkoholijoobe tunnused, kinnipeetud isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta. Kinnipeetud isikuks osutus K.O. Seda, et 27.12.2018 kell 06:13 Wismari 15, Tallinn peeti kahtlustatavana kinni K.O, tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 3). Samuti on mootorsõidukit 27.12.2018 joobeseisundis juhtinud isik kindlaks tehtud isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 6), mille kohaselt on 27.12.2018 kell 06:25 Wismari 15, Tallinn meetmele allutatud isikuks K.O, kelle isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks. 27.12.2018 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 12) kinnitab, et 27.12.2018 kell 06:14 aadressil Wismari 15, Tallinn allutas patrullpolitseinik K.O indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 0,77 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud: häiritud reaktsioonikiirus, alkoholilõhn suust, aeglane kõne, koordinatsiooni kerged häired ja rahutus. Pärast seda tuvastati K.O alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga, mida kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 14). Nimetatud protokoll tõendab, et 27.12.2018 allutati K.O joobeseisundi tuvastamisele, tõenduslikku alkomeetrit kasutati 27.12.2018 kell 06:37 – 06:41, kasutades alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0084 ning lõplikuks alkomeetri mõõtetulemuseks on saadud 0.78 mg/l (tl 13). Taatlustunnisuse nr TTRC-18/00122 (tl 16) kohaselt on mõõtevahend tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0084 taadeldud 27.07.2018 ning see vastab esitatud nõuetele. Vastavalt mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusele (tl 15) tunnistas Tehnilise Järelevalve Amet Dräger Alcotest 9510 EE vastavaks nõuetele. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 20) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 21). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 27.12.2018 juhtis K.O sõidukit xxxx registrimärgiga xxxx ning juht kõrvaldati 27.12.2018 kell 06: 13 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et K.O-le kuuluv sõiduk, mis asus Wismari tn 15, Tallinn, teisaldati 27.12.2018 kell 07:32 hoiukohta Rahumäe tee 6, Tallinn, kuna isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Seega on täidetud
Kahtlustatavana ülekuulamisel on K.O tunnistanud mootorsõiduki xxxx juhtimist joobeseisundis 27.12.2018 (tl 1-2). Tema ütlustest nähtub, et ta alustas alkoholi joomist eelneval päeval, s.o 26.12.2018 umbes kella 21.00 paiku, jõi viskit, kogust öelda ei oska. Lõpetas alkoholi joomise öösel. Soovis minna Wismari Haiglasse, seepärast läks sõiduki rooli ja asus sõidukit juhtima. Kui ta läks Wismari Haiglasse sisse, tuli politseipatrull haiglasse ja pidas ta kinni. Alkoholijoove tuvastati indikaatorvahendiga. Seejärel viidi ta politseijaoskonda, kus puhus tõenduslikku alkomeetrisse ning tal tuvastati alkoholijoove 0,78 mg/l. Tunnistas end süüdi ja puhtsüdamlikult kahetses tegu. 4 Kuriteo on K.O toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Viskit kui kanget alkoholi tarvitades süüdistatav teadis, või vähemalt pidas seda võimalikuks, et ta on alkoholijoobes ning sellise seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Ka kohtuistungil K.O poolt avaldatu, mille kohaselt oli ta pohmellis ja tundis ennast halvasti, kuid otsustas siiski Wismari Haiglasse sõita, näitab selgelt, et K.O tegutses eesmärgipäraselt ning vaatamata halvale enesetundele, mis oli tingitud alkoholi tarvitamisest, asus ta juhtima mootorsõidukit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, mistõttu K.O vastutab
Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse joobe määra – süüdistatav juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,78 mg/l kohta. Tuvastatud alkoholisisalduse suurus on lähedal piirmäärale, millest algab kriminaalvastutus. Kuigi iga joobes juht kujutab ohtu mitte ainult endale, vaid kõigi kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale, arvestab kohus, et oma tegevusega süüdistatav reaalset kahju, s.o ei moraalset ega varalist, kellelegi ei tekitanud. Küll aga ei saa jätta tähelepanuta, et rikkumine leidis aset Tallinna kesklinnas, kus liiklustihedus on tavapärasest suurem ning seega oht kaasliiklejate kahjustamiseks on alati võimalik. K.O juhtis mootorsõidukit ajal, mil nähtavus varaste hommikutundide tõttu oli halb ning tema alkoholijoobest tingitud ebakindel olek ei jäänud märkamatuks isegi kõrvalistele isikutele (tunnistaja D. G ütluste kohaselt oli K.O ilmselgelt alkoholijoobes ning tuigerdas). Nii joobe määr kui teo tehiolud näitavad, et K.O süüd võib hinnata keskmiseks. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Lisakaristusena
lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 3 alusel võib kohus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Prokurör taotles mõista K.O-le põhikaristusena vangistus ning lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohus ei nõustu prokuröri taotletud põhikaristusega ning leiab, et K.O puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega ning lisakaristuse kohaldamisega. K.O ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud. Rahatrahv varasema liiklusalase väärteo eest on tal tasutud. Süü suurust ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades peab kohus põhjendatuks karistada teda kergemaliigilise põhikaristusega ehk rahalise karistusega. Kriminaalasja toimikus olevast teatisest K.O keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 19) nähtub, et K.O keskmise päevasissetuleku suuruseks 2017.a oli 68,30 eurot. Süüdistatava enda selgituste kohaselt olid tema sissetulekud 2018.aastal oluliselt väiksemad kui eelmisel aastal, mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista K.O-le rahalise karistuse alla 5 sanktsiooni keskmist määra, s.o 90 päevamäära, mida lühimenetlusest tingituna tuleb kolmandiku võrra vähendada ning kanda jääb rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 4 098 eurot.
lg 1 kohaselt tuleb eelvangistuses viibitud aeg, arvata karistusaja hulka ning ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Kuna K.O peeti vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile (tl 3) kinni 27.12.2018.a kell 06:13, tuleb
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 eelvangistuspäeva (27.-28.12.2018) ehk rahalise karistuse 6 päevamäära (409,80 eurot) ning lõplikuks karistuseks jääb rahaline karistus 54 päevamäära, s.o 3 688,20 eurot.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi.
lg 3 järgi ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kuna K.O tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud ning rahaliste kohustuste kohene tasumine käib K.O tema enda selgituste kohaselt talle üle jõu, võimaldab kohus tasuda rahalise karistuse ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Küll aga peab kohus nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel vajalikuks võtta K.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuigi liiklusalase kuriteo on K.O toime pannud esmakordselt, on tal kehtiv väärteokaristus 2017 aset leidnud liiklusalase rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul näitavad liiklusalased süüteod isiku järjest enam välja kujunevat harjumust eirata liiklusreegleid ning täita kehtivaid norme valikuliselt. Just mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning seda veel kesklinnas, kus potentsiaalne oht kõrvaliste isikute kahjustamiseks on suur, kinnitab kohtule, et K.O üldised hoiakud ühiskonnareeglitesse on üleolevad ning tema suhtumine liikluskorda ükskõikne. Seda enam, et halba enesetunnet ja vajadust seetõttu arstiabi saada kinnitas ka K.O ise, kuid sellele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima, mõtlemata oma teoga kaasnevatele riskidele, sealhulgas kaaskodanike turvalisusele. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik, et viia edasiste võimalike rikkumiste toimepanemine miinimumini ning mõjutada isikut uutest süütegudest hoiduma. Üksnes rahaline karistus ei ole piisav, et panna K.O järele mõtlema ning edaspidiselt liikluses õiguskuulekamalt käituma. Juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega ning lisakaristuse kohaldamisega saab anda ühiskonnale ka selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et karistuse preventiivseid eesmärke on võimalik saavutada juhtimisõiguse äravõtmisega ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 kuud. Kohtule ei ole esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda lisakaristuse mittekohaldamist. K.O on küll väitnud, et tal on juhtimisõigus vajalik seoses tööga, kuid kohtul puuduvad andmed, et lisakaristuse kohaldamine välistaks täielikult K.O poolt töökohustuse täitmise ning tooks kaasa ebamõistlikud või põhjendamatud tagajärjed. Süüdistatav, pannes toime kuriteo, peab oskama ette näha ka sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, sealhulgas elukorralduslikke muudatusi või süüdistatava jaoks negatiivsete kohustuste täitmist. Süüdistataval on võimalus kasutada taksoteenust või Tallinna piires hästi toimivat ja tasuta ühistransporti. Juhilubade olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit kui suurema ohu allikat on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. 6 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral tasuda ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 750 eurot. Kuna asja lahendati kiirmenetluses, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ja mõistab välja 375 eurot. Seega tuleb K.O-lt välja mõista menetluskulu summas 375 eurot. Kuna rahalise karistuse mõistmisega tekkis K.O juba rahaline kohustus, võib menetluskulu kohene tasumine käia süüdistatavale üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulu on võimalik tasuda ositi, s.o 5 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311-313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.