RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 19.

oktoobri

1. a otsus Priit Käose kaitsjad vandeadvokaadid Leelo Viil ja Sirje Must, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo
2. veebruar 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a ja Pärnu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus osaliselt, s.o osas millega: 1.1 Priit Käos tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 345

lg 1 järgi; 1.2 Priit Käosele mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus; 1.3 Priit Käoselt mõisteti välja kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 734 eurot 40 senti; 1.4 Priit Käose apellatsioonimenetluse kulu jäeti tema enda kanda. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.1 mõista Priit Käos

§ 345

lg 1 järgi õigeks; 2.2 mõista Priit Käoselt apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 489 eurot 60 senti, jättes selle menetluskulu ülejäänud osas riigi kanda; 2.3 jätta apellatsioonimenetluse kulu 291 eurot 60 senti riigi kanda.

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 1-21-50331-21-5033
2. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Priit Käose kasuks välja 504 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Priit Käos anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi dokumendi võltsimises ning võltsitud dokumendi kasutamises.

1. Süüdistuse kohaselt müüs OÜ Aliros Eesti oma juhatuse liikme P. Käose kaudu
2. aasta juulis MTÜ-le Pärnu Lahe Merepääste Selts kaabli ja anduri hinnaga 393 eurot 76 senti, kuid märkis ostja juhatuse liikme N. T. kihutusel arvele müüdud kaubana kolm päästevesti (

§ 344lg 1).

Võltsitud arve edastas ta tasumiseks N. T-le ja lisas OÜ Aliros Eesti raamatupidamisdokumentide hulka (

§ 345lg 1).

1. Pärnu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega tunnistati P. Käos

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati rahalise karistusega vastavalt 100 päevamäära ehk 1000 eurot ja 120 päevamäära ehk 1200 eurot.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus P.

Käosele liitkaristuseks rahalise karistuse 120 päevamäära ehk 1200 eurot, jättes selle

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi üheaastase katseajaga kohaldamata.

Kohus mõistis süüdistatavalt riigi kasuks välja sundraha ja määratud kaitsjale makstud 734 eurot 40 senti.

1. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles selle tühistamist ja P. Käose õigeksmõistmist. Alternatiivselt soovis kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus tugines kokkuvõtvalt järgnevale. 5.1 Menetluse mõistlik aeg ei ole möödunud. P. Käos kuulati kahtlustatavana üle
5. märtsil 2021, millest on möödunud vaid pisut üle poolteise aasta. 5.2 Apellatsiooniväited ei lükka ümber maakohtus tuvastatud faktilisi asjaolusid. N. T. ja P. Käose ekirjavahetust kajastav asitõendi vaatlusprotokoll ja Omniva vastus menetleja järelepärimisele kinnitavad, et P. Käos kandis arvele ebaõiged andmed. 5.3 Dokumendi võltsimine on

§ 344

lg 1 järgi karistatav üksnes juhul, kui selle dokumendi alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ka

§ 345

lg 1 koosseisule vastab võltsitud dokumendi kasutamine üksnes siis, kui kasutamise eesmärk oli omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Praegusel juhul on need tingimused täidetud, sest võltsitud arve andis OÜ-le Aliros Eesti näiliku õiguse nõuda tasumist päästevestide eest, kuigi tegelikkuses oli äriühingul õigus nõuda tasu päriselt müüdud kauba eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonid P. Käose lepinguline kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotlevad otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Määratud kaitsja taotleb alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kassaatorite väited on lühidalt järgmised. 2

§ 345lg 1 koosseisule.

Müüjal on õigus nõuda üleantud kauba eest müügilepingus kokkulepitud tasu, sõltumata arvel kajastatud kauba nimetusest.

1. Prokuratuur palub jätta kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Väide menetlusaja ebamõistlikkusest on ainetu. Kohtud on asjakohaselt selgitanud, et kriminaalmenetluse ajakulu mõistlikkuse hindamisel tuleb aluseks võtta esimene menetlustoiming, mis isikut oluliselt mõjutama hakkas, mitte kuriteo toimepanemise aeg. P. Käose jaoks oli selliseks menetlustoiminguks tema kahtlustatavana ülekuulamine
3. märtsil
4. Osutatud hetkest kuni menetlust lõpetava Riigikohtu otsuse jõustumiseni kulunud ligikaudu kaht aastat ei saa selles asjas pidada ülemääraseks.
5. Järgnevalt vastab kolleegium kassatsioonides esitatud tõenduslikele etteheidetele (I), muudab P. Käose käitumisele antud materiaalõiguslikku hinnangut (II), lahendab menetluskuludega seonduva ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III). I
6. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid faktilised asjaolud õigesti. Kohtute järeldused tuginevad põhjendatult lubatavaks ja usaldusväärseks tunnistatud tõenditele ning on selged, ammendavad ja vastuoludeta. Niisamuti on kohtud pööranud piisavat tähelepanu kuriteo tõendatust puudutavatele kaitseväidetele ja need veenvalt kummutanud.
7. Esmakordselt alles kassatsioonimenetluses esitatud kaitseväide, mille kohaselt ei ole P. Käose ja N. T. elektroonilist kirjavahetust kajastav asitõendi vaatlusprotokoll tõendina lubatav, on kolleegiumi hinnangul paljasõnaline. Puuduvad andmed, et N. T. suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses toimunud läbiotsimine oleks korraldatud ebaseaduslikult või et selle tegemisel oleks rikutud läbiotsimise korda. Lisaks õõnestab käsitletava kaitseväite tõsiseltvõetavust see, et kaitsepool esitas ka ise maakohtule P. Käose ja N. T. kõnealuse elektroonilise kirjavahetuse, mis jäi vastu võtmata pelgalt põhjusel, et oli prokuratuuri esitatud tõendiga identne. 3

§ 344

lg 1), mitte aga võltsitud dokumendi kasutamise koosseisule (

§ 345lg 1), ja seda järgmisel põhjusel.

14.

§ 345

lg 1 järgi peab võltsitud dokumendi kasutajal olema eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seejuures on üldjuhul tegemist õiguse näiliku omandamise eesmärgiga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 123). Objektiivsest küljest on P. Käose käitumine koosseisupärane. Ta kasutas intellektuaalselt võltsitud dokumenti, kui edastas selleks volitatud isiku ehk iseenda koostatud ebaõigeid andmeid sisaldava arve N. T-le. Samas ei ole võimalik sedastada P. Käose tegevuses

§ 345

lg 1 subjektiivse koosseisu kohustuslikku elementi, milleks on eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Tuvastatud asjaolude kohaselt leppisid P. Käos ja N. T. kokku, et nende esindatavad juriidilised isikud sõlmivad müügilepingu, mille kohaselt kohustub OÜ Aliros Eesti ehk müüja andma üle kauba ja ostja ehk MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts kohustub tasuma ostuhinna ja võtma kauba vastu (vt ka võlaõigusseaduse § 208 lg 1). Järelikult ei olnud P. Käosel arve esitamisel eesmärki kinnitada näilikku nõudeõigust, vaid müügilepingust tulenevalt oli P. Käose esindatud OÜ-l Aliros Eesti ka tegelik õigus nõuda MTÜ-lt Pärnu Lahe Merepääste Selts arvel märgitud summa tasumist. 15. Kuna ei ole tuvastatud, et P. Käosel oleks N. T-le võltsitud arve esitamisel olnud eesmärk omandada endale või kellelegi teisele õigus või vabaneda ise või vabastada keegi teine kohustusest, tuleb P. Käos talle

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

III

1. Kohtupraktika kohaselt tuleb ka isiku osalisel õigeksmõistmisel lähtuda KrMS § 181 lg-st 1, mille kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus õigusabikulu hüvitamise taotlusest ei nähtu, milline osa kulust on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt nt RKKK 11.11.2022, 1-21-5229/34, p 23).
2. Maakohus mõistis P. Käoselt kohtueelses ja kohtumenetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks välja 734 eurot 40 senti. Kuigi P. Käosele esitatud süüdistus hõlmas kahte tegu, millest ühe osas teeb kolleegium õigeksmõistva otsuse, ei oleks kolleegiumi hinnangul põhjendatud jagada apellatsioonimenetluse eelne riigi õigusabi tasu kui menetluskulu hüvitamise kohustus riigi ja 4

§ 345

lg 1 järgi, mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus ning jaotati menetluskulud.

Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega mõistab P. Käose

§ 345

lg 1 järgi õigeks ja vähendab süüdistatavalt kohtueelses ja maakohtu menetluses kantud menetluskulu katteks välja mõistetava hüvitise suurust ning jätab apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda. Muus osas, sh P. Käose süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 344

lg 1 järgi ning selle karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmises, jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt. 19. Valitud kaitsja on avaldanud soovi P. Käosele kassatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal dokumentide ja kohtupraktikaga tutvumiseks ning kassatsioonkaebuse koostamiseks kolm tundi. Osutatud õigusabi tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja ajakulu ning õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb taotluses nimetatud 504 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5