Obsah (8)

§ 121§ 64§ 68§ 65§ 141§ 16§ 56§ 180

Kriminaalasi nr 1-22-250 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2022.a Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Raivo Seppo Prokurör Lea Pähkel Kai

118 lg 1 p 1 alusel vangistusega 6 aastat,

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat;

§ 64lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja millest arvati maha 2 eelvangistuspäeva saades karistuseks 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 10.04.2018.a ja A. Eliseev vabastati karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 13.10.2020.a katseajaga kuni 07.08.2022.a. Väärteokorras karistamata. Tõkend: vahistamine alates 01.10.2021.a ja 16.04.2021.a kuni 14.06.2021.a; elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates 14.06.2021.a kuni vahistamiseni; kahtlustatavana kinnipidamine 15.04.2021.a; 29.09.-30.09.2021.a süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Alexander Eliseev

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Alexander Eliseevile karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2021 kuni 14.06.2021, s.o 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 1 (üks) päev vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.08.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 1 aasta 9 kuu 25 päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 29.09.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.09.2021.a.

1. Süüdistatava Alexander Eliseevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Alexander Eliseevilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 30,50 (kolmekümne euro ja viiekümne sendi) euro ulatuses - määratud kaitsja tasu 758,16 (seitsmesaja viiekümne kaheksa euro ja kuuteistkümne sendi) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1769,60 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 147,47 eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 147,49 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 30,50 euro ulatuses; günekoloogiliste ekspertiiside kulud summas 218 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulud summas 242 eurot; määratud kaitsjate tasud 674,64 euro ulatuses.
5. Tsiviilhagi N. K.i poolt esitatud tsiviilhagid rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Alexander Eliseevilt välja N. K.i kasuks 550 (viissada viiskümmend) eurot, mis tasuda N. K.i arveldusarvele xxxx Xxxx.
6. Asitõendid ja salvestised: - 2 CD- ja 8 DVD-plaati ning 1 mälukaart salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 2 - - bioloogilise materjali proovid, retuusid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) ning karp, kannatanult võetud proovid, aluspüksid, pluus ja plastiktoru (asuvad Lääne prefektuuri asitõendite keskhoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; mobiiltelefon Nokia 3.2 – kohtuotsuse jõustumisel saata Tallinna Vanglasse Alexander Eliseevi isiklike asjade juurde lisamiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 11.04.2022.a. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 11.04.2022.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse venekeelse tõlke süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Alexander Eliseevit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 08.04.2021 kell 22:46 kuni 09.04.2021 kell 00:21 Xxxx puhkenud tüli käigus tõmbas N. K.i juustest põrandale pikali, seejärel kägistas teda, lõi jala või rusikaga püsti tõusvat naist selga, seejärel lükkas ta diivanile ja hoides kõrist lõi labakäega naisele vastu nägu ja pead, seejärel lõi jalaga korduvalt kõhtu, tõmbas ta uuesti diivanilt maha, hoides naist kaelast raputas teda, seejärel lõi rusikaga nina, huulte ja lõua piirkonda. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - marrastused üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid otsmikul vasakul, vasaku silma ülalaul, ninajuurel, ülahuulel, lõuatsil, paremal pool kaela külgpinnal ja kaela tagapinnal; nahamarrastused paremal tuharal ja ristluu piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas ja mõlemapoolselt seljal; põrutus-rebimishaav parema küünarvarre painutuspinnal, nahakriimustused mõlema küünarvarre painutuspinnal ja vasakul labajalal selgmiselt, nahaalused verevalumid parema õlavarre painutuspinnal ning parema küünarvarre sirutus- ja painutuspinnal. Samuti selles, et tema 29.09.2021 ajavahemikul umbes kell 22:56-22:59 Xxxx külaliskorteris puhkenud tüli käigus lõi N. K.it kohvriga, võttis tal kaelast kinni, kägistas ja lükkas vastu seina, lõi rusikaga korduvalt vastu pead ja lõi jalaga jalgade piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi - nahakriimustused paremal pool kaela külgpinnal, punane laik paremal pool kaela külgpinnal, kaela eespinnal ja parema põlve eespinnal, nahamarrastus vasakul pool kaela külgpinnal, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel, nahamarrastused mõlemal käeseljal, nahaalune verevalum paremal reiel ning nahakriimustus vasakul käeseljal. Seega pani Alexander Eliseev toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ette nähtud kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. 3 POOLTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et A. Eliseevi teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokuröri hinnangul ei ole tegemist olnud süüdistatava poolt enesekaitsega, vaid kannatanu suhtes on toimunud intensiivne vägivald. Prokurör palus Alexander Eliseev süüdi mõista

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja karistada teda kahe kuriteoepisoodi eest vangistusega 1 aasta 2 kuud, mida vähendada 1/3 võrra, 8 kuuni.

§ 65

lg 2 järgi suurendada karistust 1 aasta 9 kuud 25 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 25 päeva. Kriminaalasjas on Eliseev olnud kaks korda vahistatud. Esimene kord kaks kuud, teine kord alates 30.09.

1. Tänaseks on eelvangistus 7 kuud 10 päeva. Kui tänasest arvestada karistust, siis kuuluks A. Eliseelevil ärakandmisele 1 aasta 10 kuud 15 päeva. Tsiviilhagi osas palub prokurör kaaluda, kas see on esitatud põhjendatud summas, arvestades, et algsest kahtlustusest esitati süüdistus ainult 20% mahus. Asitõendid: Eliseevi mobiiltelefon Nokia kohtuotsuse jõustumisel palun tagastada, kõikvõimalikud plaadid, millel on kaamerate salvestused, kõned, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Bioloogilise materjali proovid ja rebitud riided hävitada kui väheväärtuslik vara § 126 lg 3 p
2. Menetluskulud on seotud kogu kriminaalasja mahuga. Kahtlustuse maht on 80 % ulatuses vähenenud, seega menetluskulude vähendamiseks on alus olemas. Kannatanu märkis, et on siiani segaduses ja šokis, süüdistatav on manipuleerinud teda ütlusi muutma, ta oli süüdistatavale vajalik vaid elektroonilise järele valve all oleku aja jooksul. Kannatanu leiab, et prokuröri poolt küsitud karistus on liiga väike. Kannatanu kardab, et süüdistatav vabaneb ennetähtaegselt ja hakkab teda ahistama. Kannatanu taotleb süüdistatavale lisakaristuse kohaldamist, st EV väljasaatmist koos sissesõidukeeluga, kuna tal on alust karta. Kaitsja leidis, et tõendid on lubatavad, kuid süüdistus ei ole põhjendatud, samuti ei tunnista süüdistatav tsiviilhagi. Kaitsja leiab, et vähemalt mittevaralise kahju osas on esitatud hagi põhjendamatu. Kaitsja hinnangul on kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ja seda kinnitab ka prokuratuuri poolt koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus. Tõepoolest arstitõendid viitavad, et mingi tüli oli. Samas on oluline, et kannatanu oli tarvitanud ka narkootikume. Süüdistatav on seisukohal, et kannatanu käitus provotseerivalt ja süüdistatava käitumine oli reaktsioon kannatanu käitumisele. Süüdistatava süüdi mõistmisel tuleb aga karistuse mõistmisel arvestada kergendavate asjaoludega: kannatanu enda provokatiivse käitumisega, valetamisega, süüdistatava poolt uurimisorganitega koostöö tegemisega, sisuliselt süü tunnistamisega ja puhtsüdamliku kahetsusega. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava süü suur ja teda tuleks karistada rahalise karistusega, millest arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg. Kaitsja hinnangul kannatanu loobus kohtuistungil tsiviilhagist, alternatiivselt leiab, et hagi on põhjendamatu. Kaitsja palub vähendada menetluskulusid 80% ulatuses ja väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12-le kuule. Süüdistataval on säilinud töökoht ja vabanemisel saab ta koheselt asuda tööle. Süüdistatav Alexander Eliseev tunnistas end kohtuistungil talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises osaliselt süüdi, kuivõrd ta pidi kaitsma end tema vastu suunatud agressiooni vastu. Kohtuistungil jäi süüdistatav lühimenetluse taotluse juurde ning ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, kinnitades, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Tsiviilhagile vaidleb vastu ega tunnista mittevaralist ega varalist kahju. Viimases sõnas avaldas, et kahetseb juhtunut, kuid pidi end kaitsma. Palus kannatanult vabandust. 4 KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, süüdistatava süü tunnistamise ja kohtulikul uurimisel antud ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh videosalvestisi, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. 08.04.2021.a N. K.i kehaline väärkohtlemise episoodis leiab kohus, et süüdistatava ütlused on ennast õigustavad, enda süüd pisendavad ja ebausaldusväärsed ning kannatanu ütlused on usaldusväärsed, riimuvad teiste tõenditega ning eluliselt usutavad järgmistel põhjustel. Süüdistatav Alexander Eliseev kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotlenud, kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, millistest nähtub, et riidu läksid nad kannatanuga pärast Maximast tulekut trepikojas. Ta palus kannatanul välja kolida, mille peale naine teda koridoris füüsiliselt ründas – lõi vist isegi mõned löögid näkku, kriimustas kaelast mõlemast küljest, hammustas rinnast läbi riiete, tahtis sõrmedega silmi välja suruda, tema kaitses ennast, tõukasin eemale, siis ta rahunes. Trepist alla ei ole kannatanu kukkunud ega tema lükanud. Tema läks ära ja naasis koju 22 paiku, siis füüsilist konflikti ei olnud. Aitas asjad autoni viia. (I kd, tl 170-177). Samuti kinnitavad väidetavalt samas korteris viibinud süüdistatava lähedased ehk ema ja viimase elukaaslane, et nad ei ole näinud süüdistatavapoolset vägivalda kannatanu suhtes. Nimelt tunnistaja L. D.i ütlustest (kes on L. E. elukaaslane ja elab samas korteris) nähtub, et tema kuulis osaliselt N. ja Alexandri viimast tüli, mis oli aprilli algul. Aeg oli hiline, kui ta kuulis kuidas Alexander ja N. arutasid midagi tõsiselt oma vahel ja hiljem nad karjusid. Siis kutsus Alexander N.le takso ja naine läks minema. Mis nende tüli põhjus oli, ei kuulnud. Tema ei ole näinud süüdistatavat alkoholi tarvitamas (I kd tl 122-126). Tunnistaja L. E. ütluste kohaselt tema ei näinud ega kuulnud süüdistatava ja kannatanu vahel mingit vägivalda või rüselust. N. võttis oma asjad, puhtaks pestud riided, kassi ja Alexander pani ta takso peale. Tunnistaja ei ole kunagi näinud N.l mingeid kehavigastusi või teda nutmas. Tema pojal on palju naisi olnud, viimane enne praegust süüdistas poega vigastuste tekitamises, kuid tema arvab, et naine kukkus ise 5. korruse trepist alla (I kd, tl 113-118). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 09.04.2021 kell 16:30 võeti SAKis (seksuaalvägivalla kriisiabi keskus) N. K.ilt uriiniproov. Uriinist on leitud amfetamiini ja metamfetamiini, verest etanooli ei leitud (I kd, tl 133). Kaitsja poolt tõendina nimetatud 07.01.2022.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus (milles lõpetati menetlus osaliselt 9-s kuriteoepisoodis, neist 3 episoodi

§ 141

ettenähtud kuriteos ja 6 episoodi

§ 121ettenähtud kuriteos, Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel, III köide, tl 258-266), ei ole kohtu hinnangul KrMS § 63 sätestatud tõend, sh vabatõend. Nii kaitsja kui prokurör on viidanud sellele, et märgitud määrusest nähtuvalt ei ole kannatanu ise samuti andnud täielikult usaldusväärseid ütlusi, mis tingiski prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse osalise lõpetamise. Kohus annab kannatanu ütluste usaldusväärsusele hinnangu esitatud süüdistuse pinnalt, mitte lõpetatud episoodide pinnalt – seal on otsustuse vastu võtnud prokuratuur ja maakohtul puudub pädevus sellesse sekkuda. Kohus juhib tähelepanu, et antud määrus ei ole kohtule ka siduv selles tehtud põhjenduste ja järelduste osas. Prokuratuur on vaba hindama tõendeid ja esitama sellest tulenevalt süüdistust, kuid kohus on samuti vaba hindama kriminaalasjas esitatud tõendeid enda siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61 lg 2), mistõttu arvestab kohus kannatanu ütluste usaldusväärsusele hinnangut andes kõiki esitatud 5 tõendeid ega asu ainuüksi käesoleva määruse pinnalt seisukohale, et kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed. Toimunud vägivallateod ei ole jäädvustunud videomaterjalile, mistõttu on oluline kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsus, eluline usutavus ja nende kokkulangevus teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav ei ole ennast sisuliselt temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, mööndes konflikti kannatanuga ning enesekaitsest tulenevat tegevust kannatanu rünnete vastu. Tähele tuleb panna, et ta ei ole kordagi tunnistanud kannatanu löömist, juustest tirimist jm süüdistuses märgitud vägivalda, v.a kannatanu endast eemale tõukamist. Vägivalda ei ole kinnitanud ka samas elanud süüdistatava lähedased. Kohus leiab siiski, et vaatamata eelmärgitud tõenditele, on süüdistatava süü tõendatud ja kannatanu ütlused kitsalt praeguse süüdistuse piires usaldusväärsed. Kohtu hinnangul tõendavad esitatud süüdistust, sh kannatanu ütluste usaldusväärsust ja lükkavad eelmärgitud süüdistatava ja tunnistajate ütlused kehalise väärkohtlemise osas ümber järgmised tõendid. Kannatanu N. K.i ütlustest koos lisadega (I kd, tl 1-5, 65-73; II kd tl 8-12) nähtub järgnev. 09.04.2021 antud ütluste kohaselt tuli ta 08.04.2021 kella 22.31 ajal tuli elukaaslasega (s.o süüdistatavaga) Maximast, tekkis konflikt. Trepikojas hakkas süüdistatav tema peale karjuma, ähvardama, trepi peal hakkas tõukama. Ei lasknud teda korterisse (Xxxx). Süüdistatava ema lasi ta korterisse ning ta hakkas asju kokku panema, kui süüdistatav tema peale karjus, paiskas ta seina juurde, millest kannatanu kukkus ja lõi ennast ära. Peale tõusmist ja asjade kokkupanemise jätkamist, haaras süüdistatav temast ja lõi 2 korda peaga vastu põrandat ja hakkas kägistama. Kannatanul oli hirm ja väga valus, tekkis trauma. Pärast loopis teda palju kordi voodile ja peksis kõhtu, peopesaga vastu nägu ja pead. Kannatanul oli väga valus ja hirmus. Voodiserval istudes süüdistatav tõukas teda ja lõi vastu kõri, millest tema voodilt maha lendas, ähvardades seejärel kannatanut tapmisega. 12.04.2021 ülekuulamisel on kannatanu ütlused süüdistusse puutuvalt järgnevad: pärast trepikotta sisenemist 22.00-22.30 paiku võttis süüdistatav tal tagant kaelast kinni ja tõukas trepist alla, ta lendas alla kuni järgmise mademini. Kui ta korteris asju kokku pani, tuli süüdistatav selja tagant, haaras kukla juurest juustest kinni ja tõmbas hooga alla nii, et tema kaotas tasakaalu ja kukkus kuklaga vastu põrandat. Pikali maas olles hakkas süüdistatav teda kägistama. Kui ta püüdis ennast püsti ajada lõi süüdistatav teda jõuliselt ühel korral jala või rusikaga vastu selga, mis tegi väga valu. Sellest jäi järele verevalum seljal rinnahoidja kõrgusel paremal pool. Siis hakkas ta teda viskama diivanile, hoidis kätt tema kõril ja lõi 3-4 korda jalaga kõhtu, samuti 3-4 korda lahtise käega vastu nägu ja pead. Kannatanul oli väga valus. Vigastada sai ka kannatanu parema käe käsivars, kust hakkas verd jooksma. Seejärel haaras süüdistatav ta kaela eest poolt kinni ja raputas selliselt et kukal käis mitmeid kordi vastu põrandat, üks löök teise rusikas käega riivas põske, mitmed sellised löögid riivasid teda. Kannatanu nina sai haiget, huultest hakkas verd jooksma, lõug oli valus. Seejärel haaras juustest kuklast kinni, surus rusika lõua alla ja ähvardas tapmisega. Kannatanu jooksis õue, saades kassi kaasa võtta, asjad viskas korterist välja süüdistatav. Kannatanu kutsus takso ja lahkus, juhtunust rääkis enda emale M. K.ile, I. J.ele ja tuttavale R.. 14.06.2021 ülekuulamisel on kannatanu selgitanud, et taksos püüdis enda emotsioone tagasi hoida. Trepikojas tema ei rünnanud esimesena. Süüdistatav on palju suurem ja jõulisem. Trepikojas tõukas süüdistatav teda mitte vastupidi. Hammustamine oli peale vägistamist. Korterisse sisse saamiseks helistas ta süüdistatava emale. Ema nägi kuidas süüdistatav teda lõi, ema on palunud avaldus tagasi võtta. Kannatanu ei tarvita narkootikume, ei oska seletada kuidas tema veres ja uriinis on narkootikume leitud, arvab, et süüdistatav võis talle tee kaudu neid manustada. Seega kõrvutades kannatanu enda kohtueelses menetluses erinevatel aegadel antud ütlusi, ei näe kohus neis vastuolusid, mis seaksid kannatanu ütlused sisemiste vastuolude tõttu kahtluse alla. Kannatanu on enda ütlusi ajas täpsustanud ja selgitanud. Kontrollides kannatanu ütluste 6 usaldusväärsust ja elulist usutavust, tuleb tõdeda, et kannatanu on lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele, samasisulised selgitused juhtunu kohta andnud ka häirekeskusele helistades ja kirjeldanud arstile vigastuste fikseerimisel. Nimelt asitõendi (2 kõnet häirekeskusesse) vaatlusprotokollist nähtub, et esimene kõne on tehtud 09.04.2021 kell 01:31:40 ja teine kell 01:51:27 kannatanu N. K.i telefonilt xxxx. Kõnedest nähtub kokkuvõtvalt, et kannatanu küsib nõu, kuhu pöörduda, kui mees on teda just praegu kõvasti ja jõhkralt peksnud, täpsustades, et eriti kõvasti. Kinnitab, et tema jooksis ära. Kannatanu uurib vigastuste fikseerimise kohta, kinnitab, et süüdistatav andis talle peksa. Kõnest on aru saada, et kannatanu on endast väljas, nt ei ole võimeline enda isikukoodi kohe ütlema. Kannatanu selgitab, et asub taksos ja soovib sõita vigastusi fikseerima. Kannatanu nimetab mehe nimena süüdistatav nime. Selgitab, et mees on peksnud ka oma endist tüdruksõpra ja on elektroonilise valve all hetkel (I kd, tl 11-21). Lähisuhtevägivalla infolehelt nähtub, et see on koostatud 09.04.21 kell 01:

1. Kannatanul on tuvastatud kätel kriimustused, kaelal punetus. Kannatanu sõnul oli Xxxx, tema ja elukaaslase vahel perevägivald, mille käigus oli meesterahvas muutunud agressiivseks ja tarvitanud tema peal füüsilist jõudu. Kannatanu nimetab süüdistatava nime (I kd, tl 22). Seega on kannatanu helistanud politseisse ja viibinud arstilikul läbivaatusel tema poolt märgitud ajal, mis on kokkulangev tema poolt ütlustes antud ajaga. Samuti on ta kirjeldanud, et tegemist oli perevägivallaga ning nimetanud enda kallal vägivallatsejana süüdistatava nime. Tähele tuleb panna, et kannatanu ütlused esitatud süüdistuse kontekstis on kokkulangevad ka teiste objektiivsete tõenditega. Nii on 09.04.2021 isiku (N. K.) läbivaatuse protokollis koos lisadega kajastatud, et tema mõlemal käel on kriimustused, kaelal väike punetus (I kd, tl 6-10) ning täiendavalt 12.04.2021 isiku (N. K.) läbivaatuse protokollis koos lisadega nähtuvad parema käe siseküljel tugev kriim, mille ümber kollakat värvi verevalum. Kollakas verevalum parema käe randmel ning õlavarre sisemisel küljel. Otsmikul punased laigud, punasem laik lõua all. Vasaku käe siseküljel paranevad kriimud. Seljal, paremal küljel punakas marrastus, selle ümber kollakas verevalum. Kollakad verevalumid vasakul õlal ja rinna esisel (I kd, tl 74-84). Märgitud vigastused langevad kokku kannatanu ütlustes antud vigastuste koha ja tekitamise viisiga. Eelmärgitud järeldust toetab ka eksperdiarvamus kannatanu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis. Nimelt ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0087 antud ekspertarvamuse kohaselt on N. K.il sedastatud järgmised tervisekahjustused: pea ja kael: marrastused üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid otsmikul vasakul, vasaku silma ülalaul, ninajuurel, ülahuulel, lõuatsil, paremal pool kaela külgpinnal ja kaela tagapinnal; kehatüvi: nahamarrastused paremal tuharal ja ristluu piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas ja mõlemapoolselt seljal; üla- ja alajäsemed: põrutus- rebimishaav parema küünarvarre painutuspinnal, nahakriimustused mõlema küünarvarre painutuspinnal ja vasakul labajalal selgmiselt, nahaalused verevalumid parema õlavarre painutuspinnal ning parema küünarvarre sirutus- ja painutuspinnal (p 1). Eksperdiarvamuse kohaselt võisid tervisekahjustused olla tekitatud mitte rohkem kui 1-2 päeva enne fotografeerimist 09.04.21 (p 2). Nahamarrastused huulte limaskestal ning nahaalused verevalumid näol ja kaelal on tekitatud löökidest/survest kõva tömbi esemega, nt löökidest rusikaga või lahtise käega, sõrmede survest. Põrutus-rebimishaav parema küünarvarre painutuspinnal ning nahakriimustused mõlema küünarvarre painutuspinnal ja vasakul jalalabal selgmiselt on tekitatud teravat serva või otsa omava esemega, võimalik et sõrmeküüntega kannatanu jäsemete kinnihoidmisel. Nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, mõlemapoolsel seljal, paremal õlavarrel ja mõlemal küünarvarrel võisid olla tekitatud löökidest / survest kõva tömbi esemega, sealjuures ei saa välistada mõnede neist saamist kukkumise tagajärjel, kuid kõikide nende vigastuste saamine üksnes kukkumise tagajärjel on välistatud (II kd, tl 18-26). Kohtu hinnangul on ekspertiisi aktis tuvastatuga kinnitust leidnud vigastuste tekitamine kannatanu poolt kirjeldatud viisil ja ajal. Tunnistaja V. K.i ütlustest nähtuvalt (I kd, tl 93-97) töötas ta taksojuhina, kui ca kella 01-02 paiku võttis kannatanu xxxx maja juurest takso peale. Trepikoja ukse ees seisid mees ja naine, maas olid mingid asjad. Kehakeele järgi tundusid nad rahulikud. Meesterahvas aitas naise asjad pagasiruumi 7 tõsta. Mees oli rahulik, ära sõites karjus naisterahvas talle kõva häälega järgi, millest taksojuht mõistis, et naine on nüüd lõpuks vaba. Sõidu ajal rääkis naiserahvas, et tal oli mehega konflikt ja ta ei taha temaga rohkem koos elada. Tunnistaja selgitas, et ei näinud naisterahval ühtegi tõsist ja suurt vigastust, kuid ta ise näitas oma kätel olevaid kriime ja marrastusi. Naisterahvas helistas politseisse ning küsis nõu, kas ta peaks esialgu minema politseisse või haiglasse, et fikseerida vigastused. Ta rääkis politseile, et tal oli elukaaslasega konflikt ja soovib selle kohta kirjutada avaldust. Seejärel sõitsid nad Pinna tänaval asuvasse politseijaoskonda. Samal ajal tuli politseijaoskonna juurde patrull ning naisterahvas läks politseiautosse. Sõidu ajal rääkis veel, et meesterahval on jalavõru peal. Seega on kannatanu ka vahetult peale juhtunut esimesele inimesele ehk tunnistajale kirjeldanud sündmust samuti nagu enda ütlustes, sealjuures näidanud enda vigastusi. Lisaks eelmärgitud häirekeskusesse helistamisele, arstile ja tunnistajale antud selgitustele on kannatanu juhtunut vahetult peale sündmuse toimumist koju jõudes kirjeldanud ka enda emale. Tunnistaja M. K.i (I kd, tl. 102-106), kes on kannatanu ema, ütlustest nähtub mh, et ta juba magas, ja kell võis olla 00:30-01:30 paiku kui N. K. tegi oma võtmega ukse lahti ja tormas korterisse. Tal olid asjad kaasas, terve nägu oli ära nutetud, värises, täiesti endast väljas. Märkas, et tema kael oli punane nagu oleks teda kägistatud, õlal ja seljal olid samuti punakad laigud. Tütar hakkas rääkima, et ta elas ühe mehega, kes on väga armukade. Mees oli purjus, peksis teda ja kägistas teda. N. oli vaevu sealt jooksu saanud. N. ütles, et ta tahab politseisse ja haiglasse minna. Kui ta haiglast tagasi tuli, nägi vigastusi: kael oli punane, õlal olid vigastused, rinnal, suurem verevalum oli seljal, verevalumid reitel ülemises piirkonnas. Ema kinnitab, et tütart ei ole varasemalt vägistatud ega kehaliselt väärkoheldud, ta ei ole ise loomult agressiivne, ta ei karda oma arvamust välja öelda. Hiljem on kannatanu sündmustest teada andnud ka enda sõbrale. Tunnistaja R. K., kes on kannatanu sõber, ütlustest nähtub, et ta käis kannatanul öösel Lasnamäe politseijaoskonnas autoga järel. Kannatanu oli endast väljas ja ütles lühidalt, et ta oli elukaaslasega tülli läinud, kodus oli mees teda peksma hakanud ning kannatanu oli talle vastu hakanud. Tunnistaja selgitab, et kannatanu ei ole tema teada kunagi tarvitanud narkootikume. Tunnistaja iseloomustab kannatanut kui otsekohest, oma arvamust väljaütlevat, ausat, avalat, seltsivat, abivalmis inimest, kes oskab abi paluda, ei ole näägutaja, ei ole kättemaksuhimuline, kuid võitleb oma õiguste eest (I kd, tl 98-101). Seega on kannatanu vahetult peale sündmust andnud ühetaolisi selgitusi juhtunu kohta nii esimesena kohatud tunnistajale (taksojuht), häirekeskusesse helistades (politseile), enda emale, arstile (läbivaatusel) ning maininud ära ka enda sõbrale. Kohus märgib, et need vahendlikud tunnistajad ei ole juhtunu osas iseseisvad tõendiallikad (nagu viitas kaitsja), vaid nendelt kuuldu põhjal on võimalik teha kohtul järeldusi kannatanu ütluste usaldusväärsuse kohta. Kohus juba märkis, et need kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust, kuivõrd kannatanu on nii erinevates kohtades, erineval ajal ja erinevatele inimesetele rääkinud juhtunu osas sama juttu, mis omakorda on kokkulangev eksperdi arvamusega. Seega kinnitavad need vahendlikud tunnistajad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et Xxxx on üheksakordne maja. Korter xxxx asub teisel korrusel, paremat kätt trepi kõrval vaheukse taga. Trepikoja esimesel korrusel on välisukse suunas turvakaamera, korteris nr xxxx on diivan ja voodi (I kd, tl 134-144). Kannatanu ütlused süüdistatava elukoha asukoha ja korteris olevate asjade osas on kattuvad ka sündmuskoha vaatluses tuvastatuga, kuid toimepandud väärkohtlemise osas iseseisvat tõendiväärtust see ei oma, kuivõrd kuriteojälgi korteris sedastatud ei ole. Kannatanu viibimine koos süüdistatavaga viimase elukohas süüdistuses märgitud ajal nähtub ka asitõendi (Xxxx turvakaamerate salvestised) vaatlusprotokollist, millest mh nähtub, et 09.04.2021 kell 00:21:05 kannatanul on jope seljas ja käes kilekotid ja ta väljub majast. Seejärel tuleb trepist 8 alla Alexander, kellel ühes käes on kassi ronimispuu ja teises kassipuur. Seejärel tuleb trepikotta kannatanu ja vaidleb Alexandriga, seejärel nad väljuvad ja sisenevad uuesti, kannatanu võtab kassi ja nad väljuvad uuesti, siis siseneb trepikotta kass, seejärel siseneb kannatanu, kes võtab kassi sülle ja nad väljuvad uuesti (I kd, tl 146-155). Kohus möönab, et käesolevalt salvestiselt ei ole nähtavad kannatanule tekitatud vigastused. Samas arvestades vigastuste kergust ja paiknemist ei saanudki need videolt nähtavad olla. Nimelt varjab kannatanu kuklal olevat punetust juustele lisaks ka tema peaasend ja riietus, samuti ei ole videol nähtavad kannatanu käte siseküljed, vaid tema liikumisel on nähtavad käte välisküljed. Vaidlus puudub selles, et kannatanu ei naasnud pärast taksoga lahkumist ega saanud alles siis vigastusi. Seega kohtu hinnangul kehalisse väärkohtlemisse puutuvalt ei lükka ega kinnita käesolev salvestis juhtunut. Teisalt on aga videosalvestiselt tuvastatav kannatanu lahkumise kellaaeg, mis on kokkulangev kannatanu antud ütlustega, sh takso saabumisega. Asjaolu, et kannatanu on ärritunud, vaidlev, on eluliselt usutav seisund pärast aset leidnud kehalist väärkohtlemist. Samuti on keskse tähtsusega, et käesolev salvestis lükkab ümber süüdistatava ütlused selle kohta, et trepikojas kannatanu teda ründas füüsiliselt – lõi vist isegi mõned löögid näkku, kriimustas kaelast mõlemast küljest, hammustas rinnast läbi riiete, tahtis sõrmedega silmi välja suruda, tema kaitses ennast, tõukas eemale, siis ta rahunes. Ühtegi sellist tegevust salvestiselt ei nähtu. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel vaatleb kohus lisaks eelnevalt märgitule sündmuste jada tervikpildina ning tuleb möönda, et kannatanu on tunnistanud ka ise süüdistatavale tervisekahjustuste tekitamist. Tegemist on küll süüdistusest välja jäänud episoodiga seotud osaga, kuid see omab tähendust kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Süüdistatav ise on samuti kirjeldanud, et kannatanu tekitas talle tervisekahjustusi, kuid seda teisel viisil. Süüdistatava tervisekahjustused on fikseeritud Balneom erakliiniku tõendis, millisest nähtub, et 14.04.2021 on Alexander Eliseevil tuvastatud kaela piirkonnas lahtine haav ja rindkere eesseina lahtine haav (II kd, tl 14-15). Samad andmed nähtuvad isiku (Alexander Eliseevi) läbivaatuse protokollist koos lisadega, millest nähtub, et 15.04.2021 kahtlustatava kaelal mõlemal küljel kriimustused, paremal õlal punane marrastus. Paremal rinnal kaarjad marrastused, mis meenutavad hammaste jälgi. Marrastuste ümber nahk kollakas. Kahtlustatava sõnul tekitas need vigastused talle kannatanu (I kd, tl181-192). Tervisekahjustuste olemasolu ja tekkemehhanismi osas on andnud arvamuse kohtuarst. Nimelt ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0086 antud eksperdiarvamusest nähtub, et A. Eliseevil sedastatud kehavigastused võisid olla tekitatud 5-7 päeva enne isiku läbivaatust 15.04.
2. Kaarja kujuga nahamarrastus paremal pool rindekere eespinnal on tekitatud hammustamisest. Nahamarrastus parema ülaliigese eespinnal võib olla tekitatud löögist/survest kõva tömbi esemega või kukkumisest/paiskumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Vigastused võivad olla tekitatud kannatanu poolt kirjeldatud viisil. Rinnal paikneva vigastuse saamine süüdistatava poolt kirjeldatud viisil ei ole tõenäoline (II kd tl 29-33). Seega on ka antud juhul kohtu hinnangul objektiivne leid kinnitanud kannatanu ütluste usaldusväärsust ning süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust. Eeltoodud tõendite alusel kohus möönab, et kannatanu ja süüdistatava suhe ei olnud tavapärane, selles esines kummagi väitel pidevat mõlemapoolset kergemat vägivalda. Samuti möönab kohus, et kannatanu võis ka ise tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kuid peale ekspertiisis tuvastatu teised tõendid ei kinnita, et see tema tavapärane käitumisviis oleks. Nii kannatanu enda, tema ema, kui ka pikaajalise tuttava ütlustest nähtuvalt kannatanu narkootikume ei tarbi. Kannatanu ema ja teda vahetult sündmuskohalt ärasõidutanud taksojuhi ütlustest ei tulene kannatanu käitumise ega reageerimise osas viiteid, mis annaksid aluse kahtlustada, et ta võinuks olla narkojoobes või sellest joobest tingituna ebaadekvaatne (kõne, pupillid, koordinatsioon, jutu loogilisus). Kannatanu ütlused, nagu öeldud on eluliselt usutavad, loogiliselt esitatud. Märgitu viitab sellele, et sündmuste toimumise ajal oli kannatanu (piisavalt) adekvaatne, et toimunut mõista ja seda ka hiljem edasi anda. Isegi juhul, kui jaatada kannatanupoolset narkootikumide tarvitamist, siis ei muudaks see 9 asjaolu iseenesest olematuks toimunud vägivalda ega ainuüksi sellest tulenevalt ei muutuks kannatanu ütlused ebausaldusväärseteks. Samuti tuleb tähele panna, et see asjaolu ei oma tegelikkuses puutumust süüdistusse (ehk kannatanu kehalisse väärkohtlemisse). Teisisõnu – kehaliselt väärkohelda ei tohi ka joobes isikut. Samuti tuleb kohtul möönda, et prokuratuur ei ole kõikide kannatanu väidete alusel pidanud põhjendatuks süüdistust esitada. Samas märgib kohus, et kannatanu on seejuures üle kuulatud mitmete episoodide osas, sh nende osas, milles menetlus lõpetati. Viimased ei ole käesoleva kohtuasja raames vaatluse all, mistõttu ei ole välistatud, et kannatanu võib mäletada näiteks tõuklemist vm vägivallaakte ka muudest kordadest. Olukorras, kus vägivald tundus olevat üks osa suhtest, on eluliselt usutav, et ka kannatanu võib detailides eksida, neid osaliselt valesti mäletada. Lisaks eeltoodule märgib kohus (etteruttavalt puutuvalt ka järgmisesse episoodi), et kohtule ei ole esitatud andmeid, et kannatanu oleks varem karistatud, sh et ta oleks esitanud varasemalt kellegi suhtes valekaebusi (avaldusi). Kannatanu osas antud iseloomustused tema ema, sõbranna ja sõbra poolt on positiivsed ja kajastavad eelkõige ka kannatanu ausat meelt ja otsekohesust. Samal ajal ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav on varasemalt nii

§ 121

kui § 118 järgi süüdi mõistetud ning märgitud teod on ta toime pannud enda tolleaegse elukaaslase suhtes ning eitada ei saa ka teatud määral käitumismustri (kasutatud vägivalla) sarnasust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kannatanu ütlused on esitatud süüdistuse piires vaatluse all olevates asjaoludes usaldusväärsed. Nimelt kannatanu ütlustes puuduvad sisemised vastuolud, tema ütlused on kokkulangevad eksperdiarvamusega, tunnistajate V. K.i ja M. K.i ütlustega, videosalvestiselt nähtuvaga, häirekeskusesse tehtud kõnede, kannatanu läbivaatustel tuvastatuga, need on loogilised ja eluliselt usutavad, sh vigastuste tekitamise viisi ja asukoha osas, sh kannatanu poolt süüdistatavale tekitatud vigastuste tekitamise viisi ja asukoha osas. Samal ajal on märgitud tõendid ümber lükanud süüdistatava ütlused ja temaga seotud tunnistajate ütlused kehalise väärkohtlemise osas. Süüdistatava ütlused tervisekahjustuste (nii tema enda kui kannatanu) tekitamise viisi osas ei ole kokkulangevad kohtuarstlikus ekspertiisiaktis sedastatuga, samuti on vastuolud videosalvestiselt nähtavaga ning kannatanu ütlustega, mistõttu ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed ning kohus jätab need vägivalda puudutavas osas tõendikogumist välja. Kohus arvestab teiste tõenditega kooskõlas olevaid ütlusi selle kohta, et süüdistatav ja kannatanu elasid koos, nende vahel tekkis tüli ja süüdistatav saatis kannatanu takso peale. Kohtu hinnangul on süüdistatava emal ja ema elukaaslasel motiiv anda süüdistatava kasuks ütlusi, kuivõrd tegemist on nende lähedasega. Seega jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava ema ja tolle elukaaslase ütlused selles, et süüdistatavapoolset vägivalda kannatanu suhtes nemad tajunud ei ole. Esiteks on kohus lugenud usaldusväärseteks kannatanu ütlused ja tal puudub igasugune motiiv valetada selle kohta, et süüdistatava ema nägi ja kuulis juhtunut pealt, see on eluliselt usutav ja loogiline, arvestades, et ema viibis samas korteris ja üldteadaolevalt kostuvad paneelelamu korterite seinad piisavalt hästi läbi. Samadel põhjustel pidi ka ema elukaaslane vähemalt kuulma, mis toimub. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel samal kujul Põhja Ringkonnaprokuratuuril võtta vastu otsustus kriminaalmenetluse alustamises. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on täielikult tõendatud, et Alexander Eliseev ajavahemikul 08.04.2021 kell 22:46 kuni 09.04.2021 kell 00:21 Xxxx puhkenud tüli käigus tõmbas N. K.i juustest põrandale pikali, seejärel kägistas teda, lõi jala või rusikaga püsti tõusvat naist selga, seejärel lükkas ta diivanile ja hoides kõrist lõi labakäega naisele vastu nägu ja pead, seejärel lõi jalaga korduvalt kõhtu, tõmbas ta uuesti diivanilt maha, hoides naist kaelast raputas teda, seejärel lõi rusikaga nina, huulte ja lõua piirkonda. Kohus annab hinnangu süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise osas 29.09.2021 episoodi lõpus. 10 29.09.2021 N. K.i kehaline väärkohtlemise episoodis leiab kohus, et süüdistatava ütlused on ennast õigustavad, enda süüd pisendavad ja ebausaldusväärsed ning kannatanu ütlused on usaldusväärsed, riimuvad teiste tõenditega ning eluliselt usutavad järgmistel põhjustel. Süüdistatav Alexander Eliseev kohtuistungil enda ülekuulamist ei ole taotlenud, ta jäi varem kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, mille kohaselt (ülekuulamistel koos lisadega 30.09.2021; 16.11.2021) läksid nad kannatanuga tülli siis, kui ta pidi apteegis N.le mõeldud rohtude eest maksma, misjärel läks koju s.o Xxxx külaliskorterisse. N. tuli ca 22:30 paiku, hakkasid tülitsema, sõimlema ja teineteist tõukama. Tahtis, et N. pakiks oma asjad ja lahkuks. N. tõmbas ta käekella katki ja tekitas ta käele kriimud. Ta tõmbas naise T-särgi katki, see juhtus kogemata. Lõi jalaga N. kohvrit, mille peale N. viskas teda kohvriga. N. vehkis kätega ja need tabasid teda, tõrjus lööke ja tõukas teda eemale, et naine teda ei vigastaks. Kui naine WC-sse jooksis, läks koridori end riidesse panema, seejärel jooksis naine koridori ja hakkas teda kinni pidama, sest oli helistanud politseisse, kuid tema teadis, et on joobes (oli joonud 3 purki 0,33liitrist õlut Saku Kuld). kuna naine teda ründas, siis tõukas tema eemale teda (III kd, tl 144-156). Süüdistatav ei ole ennast seega sisuliselt temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, mööndes konflikti kannatanuga ning enesekaitsest tulenevat tegevust kannatanu rünnete vastu. Tähele tuleb panna, et ta ei ole kordagi tunnistanud kannatanu kohvriga löömist, kaelast kinnivõtmist, kägistamist, vastu seina lükkamist, rusikaga korduvalt vastu pead ja jalaga jalgade piirkonda löömist. Toimunud vägivallateod ei ole jäädvustunud videomaterjalile, mistõttu on oluline kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsus, eluline usutavus ja nende kokkulangevus teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav ei ole ennast sisuliselt temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, mööndes konflikti kannatanuga ning enesekaitsest tulenevat tegevust kannatanu rünnete vastu. Samas leiab kohus, et vaatamata eelmärgitud tõenditele, on süüdistatava süü tõendatud ja kannatanu ütlused kitsalt praeguse süüdistuse piires usaldusväärsed. Kohtu hinnangul tõendavad esitatud süüdistust, sh kannatanu ütluste usaldusväärsust ja lükkavad eelmärgitud süüdistatava ja tunnistajate ütlused kehalise väärkohtlemise osas ümber järgmised tõendid. Kannatanu N. K.i ütlustest koos lisadega (29.09.2021; 07.10.2021; 05.11.2021) nähtub, et xxxx tuli ta koos Alexandriga 28.09.2021, sest Alexander pidi tööle minema. 29.09.2021 õhtul läksid nad koos Maksimarketisse. Söögikoha terrassil tülitsesid ja Alexander läks ära. Kui ta ca kella 22:30 paiku koju läks, siis Alexander hakkas teda sõimama, lõi toidukotti jalaga. Kui tema kummardus seda üles võtma, lõi teda põlvega näkku. Löök oli tugev ja tegi haiget, ta kukkus maha, hakkas nutma. Maas lamades hakkas süüdistatav teda oma jalgadega vastu tema jalgu lööma. Keelas asju külmikusse panna ja hakkas teda toiduainetega loopima, hakkas teda lükkama ja nügima. Tema jooksis WC-sse, kui kuulis, et süüdistatav väljus, tuli välja, kuid süüdistatav tuli tagasi ja lükkas ta voodi peale, võttis kaelast kinni ja hakkas aluspükse rebima, kattis oma käega tema suu, pigistades ta põski tugevasti, et oli valus. Lõi oma peaga teda ja hakkas tema pead vastu voodit taguma, vägistas. Pärast seda lõi lahtise käega vastu nägu, sülitas näkku. Pärast lükkas uuesti voodile pikali, andis kõrvakiilu, lõi rusikaga pea piirkonda. Loopis toiduainetega, seejärel lõi teda kohvriga, kohver kukkus maha ja ta hakkas selle peal hüppama. Ta hakkas voodist üles tõusma, kuid süüdistatav võttis ta kaelast kinni ja lükkas vastu seina maast üles, kannatanul käks silme eest mustaks, ta tundis, et hakkab lämbuma, seepeale lasi süüdistatav ta lahti ja lõi teda rusikaga vastu lagipead, mitmel korral lõi ka jalaga. Temal õnnestus WC-sse joosta ja politsei telefonitsi kutsuda (III kd, tl 11-23; 24-30). Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähele panna, et kannatanu tõepoolest helistas ülekuulamisel märgitud ajal häirekeskusesse ja palus kohest abi. Nimelt asitõendi (kõne 11 häirekeskusesse) vaatlusprotokollist nähtub, et kõne on tehtud kell 22:59:

1. Kõne on tehtud numbril xxxx (kannatanu), milles kannatanu palub koheselt politseid Xxxx ja vastab et ei tea veel, kas kiirabi on vaja (III kd tl 110-112). Kannatanu samasisulised ütlused nähtuvad ka asitõendi (vormikaamera salvestised) vaatlusprotokollist, millest mh nähtub, et salvestis algab kell 23:
2. Salvestiselt nähtub kannatanu, kes mh selgitab, et: „me natuke läksime tülli, täpsemalt kõvasti. Ta hakkas kõike seda toppima, peksma (näidates voodite vahelisele alale, näitab endal seljas olevale katkisele pluusile). Ta hakkas mind peksma (asetades samal ajal vasaku käe enda lõua alla), hakkas kägistama, tõstis toolilt (näidates ette), hakkas peksma minu kohvriga, tõmbas kõik lõhki, jooksin tualetti, lukustasin ukse ja hakkasin politseid kutsuma.…See pole mitte esimene kord, et Xxxx juba oli selline asi“. Näha on tuba laiali loobitud asjadega. Näitab sinikaid, et: „kõik on temast (näitab voodile enda selja taga)….. et selle kõik loopis minu pihta“ (III kd, tl 88-90). Tunnistaja S. K., kes on politseiametnik, ütlustest nähtub samuti, et 29.09.21 oli tööl. Umbes kella 23:00 paiku said väljakutse Xxxx, kus pidi olema perevägivald. Sõites sündmuskohale nägi, et mööda xxxx tänava poole jookseb üks meesterahvas, kellel oli seljas sinine jope ja jalas mustad püksid. Sõitsid autoga talle järgi ja peatasid isiku kinni. Isikuks ostus Alexander Eliseev. Küsis temalt kuhu ta läheb, vastas, et sõbra juurde. Kui küsis, et kas tal oli naisega mingisugune tüli, siis ta vastas, et neil oli mingisugune erimeelsus naisega ja tema tahtis end sõbra juurde tuulutama minna. Tundis alkoholi lõhna, alkomeetrisse puhumist isik saboteeris, mistõttu ei saadud tulemust korduvatel katsetel. Tema korteris sees ei käinud, seda tegi paariline, kellel salvestas ta vormikaamera. Teel haiglasse rääkis naisterahvas, et mees oli teda peksnud ja oli püüdnud seina ääres kägistada, lõi korduvalt, lükkas voodile pikali ja vägistas (III kd, tl 85-87). Seega on kannatanu nii häirekeskusesse helistades kui ka politseiametnikule rääkinud juhtunu osas sama juttu, mis on kokkulangev tema antud ütlustega. Kannatanu ütluste usaldusväärsus on kinnitust leidnud ka kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud ekspertarvamusega. Nimelt ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0199 antud eksperdiarvamusest nähtub, et kannatanul sedastati järgmised tervisekahjustused kaelal: nahakriimustused paremal pool kaela külgpinnal, punane laik paremal pool kaela külgpinnal ja kaela eespinnal, nahamarrastus vasakul pool kaela külgpinal, valulikkus komplemisel kuklapiirkonnas; üla- ja alajäsemed: nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel, nahamarrastused mõlemal käeseljal, nahaalune verevalum aremal reiel, nahakriimustus vasakul käeseljal, punane laik parema põlve eespinnal ning imendumisjärgus nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel, imendumisjärgus nahaalune verevalum mõlemal küünarvarrel, imendumisjärgus nahaalused verevalumid vasaku reie eespinnal, paranemisjärgus nahamarrastus vasaku sääre eespinnal, paranemisjärgus nahakriimustus paremal küünarvarrel, millised on tekitatud 29.09.
3. Tervisekahjustused on saadud tömbi ja terava vägivalla toimel (III kd, tl 77-84), punane laik paremal pool kaela külgpinnal ja kaela eespinnal võivad olla tekitatud nt löökidest/survest kõva tömbi esemega, nt löökidest rusikaga või lahtise käega, sõrmede või labakäe survest kaela piirkonda. Nahakriimustused paremal ja vasakul pool kaela külgpinnal võivad olla tekitatud teravat serva või otsa omava esemega, nt võimalik et sõrmeküüntega kannatanu kaela kinni hoidmisest. Valulikkus kukla piirkonnas võib olla saadud pea löömisest vastu kõva tömpi pinda, nt seina/põrandat või löögist kõva tömbi esemega, nt rusikaga kukla piirkonda. Nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel ning nahaalune verevalum paremal reiel võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega, nt rusikaga või sõrmede survest jäsemee kinnihoidmisel. Nahamarrastused mõlemal käeseljal võivad olla saadud tömbi vägivalla toimel, nt enesekaitse käigus kätega löökide pareerimisel. Nahakriimustus vasakul käeseljal on tekitatud teravat või otsa omava esemega, nt sõrmeküünega kannatanu käest kinni hoidmisel. Punane laik parema põlve eespinnal võib olla tekitaud kõva tömbi esemega löömisel, nt rusikaga või jalaga, samas ei saa välistada vigastuse saamist kukkumise tagajärjel. Kohtu hinnangul kinnitab ekspertarvamus kannatanu ütlusi saadud 12 vigastuste tekkemehhanismi ja asukohtade osas, mis omakorda näitab, et kannatanu on andnud usaldusväärseid ütlusi. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi teostatud sündmuskoha (Xxxx) vaatlusprotokoll koos lisadega, millest mh nähtub, et tegemist on kahekordse puitmajaga. Korter xxxx ees on betoontrepp, uksest paremal pool on turvakaamera, mis on suunatud trepile ja sisehoovile. Korter nr xxxx valitseb üleüldine segadus. Toas on kahe- ja üheinimese voodid. Voodite ees põrandal toiduained, salat, põrandal, laial voodil, toa seintel on salatikaste. Kahe voodi ees maas reisikohver (III kd, tl 2-10). Selline paigutus ja korteri olukord on samuti kokkulangevad kannatanu kirjeldustega. Asitõendi (kannatanu mobiiltelefonis oleva videosalvestise) vaatlusprotokollist nähtub, et salvestis on tehtud 29.09.2021 kell 22:54:53 ja salvestise pikkus on 01:28 minutit. Salvestiselt kostub kuidas kahtlustatav keelab enda asjade võtmise, räägib ebatsensuurselt kannatanuga, küsib, kes kannatanu kutsus ja miks ta tuli. Videosalvestis lõppeb sellega, et süüdistatava hääletoon märgatavalt tõuseb, kehahoiak muutub agressiivsemaks ja ta liigub otse kaamera suunas, öeldes veelkord, kes sind siia kutsus. Sellega videosalvestis lõppeb. (III kd, tl 251-254). Märgitud salvestis näitlikustab kohtu hinnangul süüdistatava poolset negatiivset suhtumist ja ebaviisakat suhtlemisviisi kannatanuga, kuid samas ka tema enda nn üleskeeramist ja kerget ärrituvust. Tähele tuleb panna, et süüdistatava viimase agressiivse lähenemise ja küsimuse ajal salvestis katkeb. See on aga kokkulangev kannatanu ütlustega selles, et A. Eliseev tuli voodi juurde ja sel momendil kukkus telefon maha ning seejärel sai ta esimese löögi voodil (III kd, tl 35). Käesolev videosalvestus ei kajasta kannatanupoolset provokatsiooni vm ebaviisakat, kohatut käitumist/suhtlemist. Kannatanu on rahuliku häälega. Seega nähtub kogutud tõenditest, et kannatanu ütlused on kokkulangevad eksperdiarvamusega, tunnistaja ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokollis ja asitõendite vaatluse protokollis kajastatuga, mistõttu peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. Eelnevast tulenevalt loeb kohus usaldusväärseks süüdistatava ütlused selle kohta, et tema viibis koos kannatanuga märgitud ajal ja kohas, et kannatanu helistas politseisse, et ta ise oli tarvitanud alkoholi (langeb kokku ka tunnistaja ütlustes väljendatud kahtlusega) ning lahkus sellest korterist. Ülejäänud osas, st tervisekahjustusi puudutavas osas loeb kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need tõendi kogumist välja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on täielikult tõendatud, et Alexander Eliseev 29.09.2021 ajavahemikul umbes kell 22:56-22:59 Xxxx külaliskorteris puhkenud tüli käigus lõi N. K.it kohvriga, võttis tal kaelast kinni, kägistas ja lükkas vastu seina, lõi rusikaga korduvalt vastu pead ja lõi jalaga jalgade piirkonda.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi on kvalifitseeritav teise inimese tervise kahjustamine ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Kohtu hinnangul on täidetud kuriteokoosseisu objektiivne koosseis mõlemas episoodis. Ilmselgelt on kannatanu süüdistatava suhtes teine inimene. Esmalt (08.04.2021 episoodis) kannatanu juustest põrandale pikali tõmbamine, kägistamine, jala või rusikaga selga löömine, diivanile lükkamine ja kõrist hoides labakäega naisele vastu nägu ja pead löömine, jalaga korduvalt kõhtu löömine, diivanilt maha tõmbamine, kaelast kinni hoides tema raputamine, rusikaga nina, huulte ja lõua piirkonda löömine ning teiseks (29.09.2021 episoodis) kannatanu kohvriga löömine, kaelast kinni võtmine, kägistamine, vastu seina lükkamine, rusikaga korduvalt vastu pead löömine, jalaga jalgade piirkonda löömine on kõik käsitatavad teise inimese tervisekahjustamise ja temale valu tekitava kehalise väärkohtlemisena ehk kannatanu keha mõjutamistes viisidel, mis ei ole 13 normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritavad. Kannatanu on kirjeldanud, et tajus valu ja tal on tuvastatud tervisekahjustused: 08.04.2021 episoodis- marrastused üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid otsmikul vasakul, vasaku silma ülalaul, ninajuurel, ülahuulel, lõuatsil, paremal pool kaela külgpinnal ja kaela tagapinnal; nahamarrastused paremal tuharal ja ristluu piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas ja mõlemapoolselt seljal; põrutus-rebimishaav parema küünarvarre painutuspinnal, nahakriimustused mõlema küünarvarre painutuspinnal ja vasakul labajalal selgmiselt, nahaalused verevalumid parema õlavarre painutuspinnal ning parema küünarvarre sirutus- ja painutuspinnalja 29.09.2021 episoodis- nahakriimustused paremal pool kaela külgpinnal, punane laik paremal pool kaela külgpinnal, kaela eespinnal ja parema põlve eespinnal, nahamarrastus vasakul pool kaela külgpinnal, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel, nahamarrastused mõlemal käeseljal, nahaalune verevalum paremal reiel ning nahakriimustus vasakul käeseljal. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuse tulemusena kannatanule valu tekitamine talle mõlemas episoodis objektiivselt omistatav, kuivõrd objektiivse kõrvaltseisja seisukohast oleks sellistel juhtudel valu aistingu tajumine süüdistatava tegude (kirjeldatud vägivallateod) tüüpiline tagajärg. Seega on süüdistatav enda tegevusega põhjustanud kannatanule tervisekahjustused ja teda valu tekitavalt väärkohelnud. N. K. ja Alexander Eliseev olid süüdistuses märgitud ajal elukaaslased, kes elasid samas korteris ehk tegemist on

§ 121lg 2 p 2 mõistes lähisuhtes olevate isikutega.

Kuivõrd süüdistatav on toime pannud N. K.i kehalise väärkohtlemise kahel korral (08.04.2021. ja 29.09.2021), sealjuures on ta varasemalt ehk 26.09.2018 süüdi mõistetud

§ 121

lg 2 p 2 ja § 118 lg 1 p 1 järgi, siis on tegu korduvusega nii 08.04.2021 kui ka 29.09.2021 episoodis. Kohtu hinnangul on süüdistatav subjektiivsest küljest mõlemad teod toime pannud kavatsetult. Nimelt,

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Antud juhul süüdistatav mõlemas kuriteoepisoodis teadlikult ja kavatsetult löönud N. K.it rusikas käega ja/või jalaga erinevatesse keha piirkondadesse, tirinud juustest, kägistanud, diivanile lükanud, tõmmanud põrandale, hoidnud kaelast kinni, raputanud, kohvriga löönud. Kõik märgitud tegevused on füüsiliselt võimalikud vaid tahtlike, kontrollitud liigutustena realiseerida. Seega soovis süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda kasutada, ta tegi seda sihipäraselt ja kavatsetult ning pidi vähemalt võimalikuks pidama, et vägivald realiseerub ehk et ta tegevus nii tabab kannatanut(löömised), kui mõjutab füüsiliselt kannatanu asukohta (lükkamine, tõmbamine), tekitab kannatanus lämbumistunde (kägistamine, kaelast kinnihoidmine), mis ilmselgelt põhjustab valu ja võib põhjustada tervisekahjustusi, mida süüdistatav (nagu ka keskmine kõrvaltseisja) pidi ise samuti teadma. Eeltoodu alusel on süüdistatava süü tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Ühtegi enesekaitsele viitavat tegevust süüdistatava käitumises kohus tuvastanud ei ole, samuti ei nähtu süüdistusega hõlmatud sündmustes kannatanupoolset provokatsiooni, veel enam sellist, mis õigustaks ükskõik millises määras (rääkimata kasutatud määras) vägivalla kasutamist. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja 14 raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-28-14, p 29). Kohus selgitab, et

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, millest tulenevalt on sanktsiooni keskmine määr 2, 6 aastat vangistust. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Praeguses asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kaks teise astme kuritegu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. 08.04.2021 episoodis on süüdistatav kannatanu suhtes kasutanud järgmist vägivalda: juustest põrandale pikali tõmbamine, kägistamine, jala või rusikaga selga löömine, diivanile lükkamine ja kõrist hoides labakäega naisele vastu nägu ja pead löömine, jalaga korduvalt kõhtu löömine, diivanilt maha tõmbamine, kaelast kinni hoides tema raputamine, rusikaga nina, huulte ja lõua piirkonda löömine ning 29.09.2021 episoodis järgmist vägivalda: kannatanu kohvriga löömine, kaelast kinni võtmine, kägistamine, vastu seina lükkamine, rusikaga korduvalt vastu pead löömine, jalaga jalgade piirkonda löömine. Seega tuleb arvesse võtta, et süüdistatav on kasutanud kannatanu suhtes mitmesugust, vahelduvat ja korduvalt kestvat vägivalda (mitte nt üks kord rusikaga näkku löömine). Kuigi ründed on olnud mõlemal juhul episoodiliselt küll suhteliselt lühiajalised (minutites), on need olnud samas äärmiselt intensiivsed (lühikese aja jooksul rohkelt lööke, vigastused eri kehapiirkondades). Siinkohal on iseloomustav ka asjaolu, et ta lõi ka nö põgeneda püüdvat kannatanut, maas olevat kannatanut ja eri kehapiirkondadesse, teisi sõnu peksis valimatult endast nõrgemat. Alexander Eliseev on keskealine meesterahvas (s 1985), kes on keskmisest pikemat kasvu ja tugeva kehaehitusega, siis kannatanu on süüdistatavast mõnevõrra vanem naisterahvas (s xxxx), kuid keskmise kehaehitusega (163 cm 54 kg) ehk kokkuvõtvalt füüsiliselt süüdistatavast märgatavalt nõrgem. Kannatanu on kirjeldanud, et tajus valu ja tal on tuvastatud tervisekahjustused: 08.04.2021 episoodis- marrastused üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid otsmikul vasakul, vasaku silma ülalaul, ninajuurel, ülahuulel, lõuatsil, paremal pool kaela külgpinnal ja kaela tagapinnal; nahamarrastused paremal tuharal ja ristluu piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas ja mõlemapoolselt seljal; põrutus-rebimishaav parema küünarvarre painutuspinnal, nahakriimustused mõlema küünarvarre painutuspinnal ja vasakul labajalal selgmiselt, nahaalused verevalumid parema õlavarre painutuspinnal ning parema küünarvarre sirutus- ja painutuspinnal- ja 29.09.2021 episoodis- nahakriimustused paremal pool kaela külgpinnal, punane laik paremal pool kaela külgpinnal, kaela eespinnal ja parema põlve eespinnal, nahamarrastus vasakul pool kaela külgpinnal, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel, nahamarrastused mõlemal käeseljal, nahaalune verevalum paremal reiel ning nahakriimustus vasakul käeseljal. Kohus möönab, et süüdistatav on kannatanule tekitanud seega kergemad, lühiajaliselt mööduvad tervisekahjustused, mistõttu tuleb tõdeda, et tervisekahjustuste mõttes on süüdistatava teosüü väiksemas määras. Samas tuleb arvestada, et tegemist oli sama kannatanu suhtes korduvalt toimepandud lähisuhtevägivallaga, mistõttu esineb kaks koosseisulist raskendavat asjaolu sama kannatanu suhtes, millised on teosüüd suurendavad asjaolud. Süüdistatava puhul on oluline märgata ka seda, et mõlemas episoodis kasutatud vägivalla puhul saabki olla eesmärgiks teisele inimesele (kannatanu) valu põhjustamine, süüdistatav on tegutsenud teadlikult ja tahtlikult. Arvestades rünnete intensiivsust näitab see süüdistatava kohta seda, et ta sooviski kannatanut intensiivselt väärkohelda. Mõlemad teod on toimepandud tahtluse raskeimas vormis ehk kavatsetult, mis samuti suurendab süüdistatava teosüüd. Samuti on oluline, et süüdistatav lahkus peale seda, kui kannatanu teises episoodis temale arusaadavalt politseisse helistas, mis viitab tema soovile vältida vastutuse võtmist toimepandu eest. Viimane väljendub ka selles, et süüdistav ei ole ennast sisuliselt süüdi tunnistanud, omistades süü kannatanule. Samuti 15 tuleb tähele panna, et kohtus ei leidnud tuvastamist mistahes kannatanu või kannatanu narkootikumide/alkoholitarbimise roll konflikti tekitamisel, vastupidi, kannatanu ei ole osanud peksmise põhjusi nimetada, v.a. süüdistatava poolne alusetu armukadedus. Seega, kuigi tervisekahjustuste osas on süüdistatava süü vähene, siis arvestades teosüüd suurendavaid teisi märgitud asjaolusid, on süüdistatava teosüü

§ 121lg 2 p 2, 3 mõistes kogumis keskmääras.

Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil toimepandus küll sõnaliselt osaliselt süüdi, kuid sisuliselt asetas kogu süü kannatanule, leides, et kannatanu on teda provotseerinud ja ta tegutses enesekaitses. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole süüdistatav kohtu hinnangul väljendanud, kuigi ta tõepoolest kohtusaalis pöördus ka kannatanu poole ja vabandas. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal põhjust siiski rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest ja vabandamisest, sest seda ta tegude tunnistamise mõistes väljendanud ei ole, tema vabandus keskendus sellele, et omavahelisi konflikte ei peaks kohtus lahendama (IV kd tl 11pö). Teisisõnu ei ole ei tema puhtsüdamlik kahetsus ega ka kannatanule edastatud vabandus sisaldanud tegelikkuses vabandust või mõistmist enda poolt toimepandusse ega selle hukkamõistu. Siirast kahetsusavaldusest saab kohtu hinnangul rääkida vaid juhul, kui süüdistatav nii sõnaliselt avaldab kahetsust, kuid see avaldub ka tema teokirjelduses, põhjendustes oma teo osas, kui ka hilisemas suhtumises enda teosse ja kannatanusse. Seega, ei pea kohus süüdistatava poolt väljendatud viisil kannatanu ees vabandamist ega puhtsüdamlikku kahetsust antud juhul asjaoludeks, mis tingiksid tema süü suuruse vähendamise. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kaitsja väide süüdistatava koostööst kui karistust kergendavast asjaolust jääb kohtule mõistmatuks. Esimese episoodi osas ei ole mingeid andmeid süüdistatava käitumise osas politseis, sh, milles kehalise väärkohtlemise fakti eitades temapoolsest koostööst rääkida saab. Teise episoodi osas ei saa jätta tähelepanuta, et ta oli korterist lahkunud, kui taipas, et kannatanu politsei kutsus. Samuti ei võimaldanud ta alkomeetris enda joovet tuvastada. Sellistes tingimustes ei näe kohus mingiski osas koostööd ega politsei abistamist. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid, siis need ei mõjuta ka süüdistatava süü suurust. Lisaks eeltoodule tuleb eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtus uuritud Alexander Eliseevit iseloomustavast materjalist selgub, et karistusregistri andmete kohaselt on Alexander Eliseevil üks kehtiv kriminaalkaristus 26.09.2018 Harju MK otsus nr 1-185370, millega ta tunnistati süüdi

§-de 118 lg 1 p 1 ja 121 lg 2 p 2 järgi (III kd, tl 214). Märgitud Harju Maakohtu otsusest nr 1-18-5370 (III kd, tl 220-226) nähtub, et isik on süüdi mõistetud enda elukaaslase kehalises väärkohtlemises. Sealjuures tuleb tähele panna, et käitumismuster ehk kohaldatud vägivald eelmise lähedase isiku suhtes on analoogne käesoleval juhul kohaldatud vägivallaga, st lõi korduvalt vastu nägu ja keha, lükkas kannatanu selili, misjärel lõi vastu pead ja keha. Märgitud andmetest nähtub ka see, et A. Eliseev oli käesolevate tegude toimepanemise ajal katseajal ning tema katseaeg kestab tänase päevani. Katseajaga seoses nähtub esitatud tõenditest, et Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 24.09.2020 nr 1-18-5370 tühistati Harju Maakohtu 24.08.20 määrus A. Eliseevi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. A. Eliseev vabastati määruse jõustumisel ennetähtaega ja allutati koos elektroonilise valve kohaldamisega käitumiskontrolli nõuetele (III kd, tl 244-248). Katseaja läbimise kohta nähtub 13.04.2021 Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kokkuvõttest, et A. Eliseev on arvele võetud 13.10.

1. Elektroonilisele valvele allumise tähtaeg on 13.03.
2. Ametnikuga on teinud koostööd. On võtnud ennast arvele töötukassas, läbis programmi Viha Juhtimine (II kd, tl. 76-77). 10.09.2021 Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kokkuvõttest nähtub 16 mh, et A. Eliseev töötas lühiajaliselt L OÜ-s ja M OÜ-s xxxx. 15.07.21 esitas tõendi kodeerimise kohta (II kd, tl 78-80). Samuti tuleb tähele panna, et 07.10.2021 esitas Tallinna Vangla erakorraline ettekande ettepanekuga pöörata karistuse täitama osa täitmisele (III kd, tl 249, 250). 13.12.2021 Harju MK määrusest nr 1-18-5370 nähtub, et Tallinn Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata täitmisele karistus, jäeti rahuldamata (III kd, tl 255-257). Kohus märgib, et süüdistatav vabastati seega eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Sealjuures olid olulise tähtsusega asjaolud: sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ning „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine; distsiplinaarkaristuste puudumine ning hea käitumine vanglas, ametnikega viisakas ja norme arvestav, vabaduses kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu ning toetavad suhted ema ja õega. Alexander Eliseev väljendas arusaama alkoholi tarbimisest loobumiseks, oma süü mõistmiseks ja valmisolekuks muutuda, sh väljendas ta soovi minna ravile ja kavatsust haigusega tegeleda. Tõepoolest ei ela süüdistatav enam koos tolleaegse kannatanuga, kuid tähele tuleb panna, et tema uueks ohvriks osutus uus elukaaslane, sealjuures on tõendatud ka temapoolne alkoholi tarvitamine. Seega on kohtu hinnangul käesoleva asja pinnalt leidnud kinnitust, et süüdistatav jätkab alkoholi tarvitamist ega suuda hoiduda vägivalla tarvitamisest, sh katseajal. Teisisõnu, tema käitumismuster on jäänud tegelikkuses samaks. Märgitud korduvust ei ole ära hoidnud ei töökoha, elukoha ega lähedaste (õde, ema) toetus, samuti mitte erinevate programmide läbimine. Seega, eelnevalt mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale teele asuma. Märgitud asjaolud annavad aluse tema teosüü korrigeerimiseks suurema karistuse (süü) poole eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Kuivõrd süüdistatav on kehalise väärkohtlemise lähisuhtes toime pannud korduvalt, sh olles eelnevalt samalaadse teo eest karistatud ning olles toime pannud uued kuriteod katseajal, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub oluliselt rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Samuti on ilmselgelt taunitav endast nõrgema ehk mehe poolt naisterahva kehaline väärkohtlemine. Siinkohal on oluline jaatada ka signaali andmist ühiskonnale, et lähisuhtes vägivald ei ole aktsepteeritav. Seda arvesse võttes, leiab kohus, et olles karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, pannes uued korduvad

§ 121

lg 2p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad süüteod toime katseajal, tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale eelnevast rangem karistus ning märgitud asjaolu suurendab süüdistatava süü suurust. Võttes arvesse, et süüdistatava teosüü on keskmises määras, esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused tema süü suurendamiseks, on süüdistatava süü keskmäärast mõningal määral suurem, kuid mitte ülemmäära lähedane, siis on kohane karistada süüdistatavat käesolevate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Kuigi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus, siis vaatamata sellele, et A. Eliseevil on väidetavalt töökoht säilinud, arvestades eelkõige, et tegemist on kahe episoodiga sama kannatanu suhtes ning, et isik on teod toimepannud katseajal, sealjuures on ta eelnevalt karistatud vägivallategude toimepanemise eest enda elukaaslase suhtes, oleks rahalise karistuse mõistmine ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Sel viisil ei oleks tagatud õiguskorra kaitsmise huvid ega omaks selline karistusliik ilmselgelt süüdistatava suhtes mingit mõju ega tagaks õiguskorra kaitsmise huve. 17 Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei pea süüdistatava suhtes tema karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega süüdistatava isikus. A. Eliseev on toime pannud 6 kuu vältel kaks vägivallakuritegu enda elukaaslase suhtes, sealjuures katseajal olles ning olles varasemalt süüdi mõistetud samuti elukaaslase suhtes vägivallategude toimepanemise eest. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on vähemalt üks episood toime pandud alkoholijoobes ja mõlemad episoodid lähisuhtes ning isik ei ole kuni enda vahistamiseni astunud ühtegi sammu olukorra muutmiseks. Seega tuleb tähele panna, et tegelikkuses on süüdistatav lisaks uute kuritegude toimepanemisele rikkunud ka temale kohtuotsusega seatud lisakohustusi. Kõigi nimetatud asjaolude valguses ei pea kohus võimalikuks ega ka Alexander Eliseevi suhtes põhjendatuks jätta vangistus reaalselt täitmisele pööramata. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust, s.o 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust 1/3 võrra ja mõista Alexander Eliseevile karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millisest arvata

§ 68lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg.

Kuivõrd käesoleva menetluse raames peeti Alexander Eliseev kahtlustatavana kinni 15.04.2021 (I kd, tl 164-167), Harju Maakohus vahistas ta 16.04.2021 (kuni 15.06.2021; I kd, tl 198-201) ning 14.06.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega vabastati ta vahi alt ja tõkendina kohaldati elukohast lahkumise keeldu (I kd, tl 208-209), siis tuleb karistusest maha arvata 1 kuu 29 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 2 aastat 2 kuud 1 päev vangistust. Kohus märgib siinkohal selguse huvides, et selles aspektis eksis prokurör kohtuvaidlustes eelvangistuses viibitud aja nimetamisel (2 kuud vs tegelikkuses 1 kuu 29 päeva).

§ 65

kohaselt tuleb käesolevale karistuse liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 29.08.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 1 aasta 9 kuu ja 25 päeva võrra, mistõttu on lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Kuivõrd Alexander Eliseev peeti kinni KrMS § 217 alusel 29.09.2021 (III kd, tl 121-126), siis tulenevalt

§ 68

lg 1 tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 29.09.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.09.2021.a. Tallinna Vangla ja kannatanu on taotlenud kohtult süüdistatava suhtes lisakaristusena EV väljasaatmist koos sissesõidukeeluga. Tallinna Vangla viitab taotluses asjaolule, et isik ei ole EV kodanik, ta ei ole abielus, tal puuduvad alaealised lapsed, ta on süüdi mõistetud ja teda kahtlustatakse uute kuritegude toimepanemises, tema ohvriteks on olnud elukaaslased. Xxxx on ta omandanud xxxx. Arvestades, et ta on süüdi mõistetud vägivallakuritegudes on kohtuparkatika kohaselt tõendatud tema oht julgeolekule. Kannatanu taotleb tema riigist välja saatmist, kuivõrd 18 kardab enda elu ja tervise pärast, sh tulevikku suunatult, kui süüdistatav peaks karistuse kandmiselt (sh ennetähtaegselt vabanema). Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt on A. Eliseev xxxx kodanik, kes on EV-s elades toime pannud kuritegusid. Tema alaline elukoht on xxxx, ta jagab elukohta koos enda ema L. E.ga. Alaealised ülalpeetavad tal puuduvad, abielus ta ei ole. A. Eliseev on kohtulikult karistatud ja samuti käesoleva kohtuotsusega süüdi mõistetud

§ 121järgi.

Eelmised kuriteod ja käesolevas asjas ühe episoodi on A. Eliseev toime pannud enda elukohas, mõlemad episoodid ja varasemad kuriteod on toime pandud lähisuhtes, st enda elukaaslaste suhtes. Isiku väljasaatmise otsustamisel tuleb arvestada, et A. Eliseevi väljasaatmistaotlusega seoses ei ole kohtule esitatud mingeidki tõendeid, nt tema seotuse või sidemete kohta Vene Föderatsiooniga (sugulased, sõbrad, töötamine, õppimine vms). Kohtule teadaolevalt on süüdistatav elanud pikemaajaliselt Eestis nagu nähtub karistusregistriväljavõttest ja eelnevast kohtuotsusest. Samuti nähtub toimikust, et süüdistatav elab koos emaga, kellele on määratud eestkoste (küll mitte süüdistatav) ja tal on Eestis õde. Kohus möönab, et süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega teistkordselt süüdi mõistetud vägivalla kuriteo toimepanemises, s.o

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, kuid siinkohal tuleb tähele panna, et teod on toimepandud lähisuhtes, st mitte temale võõraste inimeste suhtes ning mitte ka avalikes kohtades, kus oleksid kõrvalised isikud ohustatud olnud (kodu, külaliskorter, mis oli elukohaks). Ilmselgelt korduvkurjategija puhul püsib risk, et ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid, kuid see ei ole ainuüksi määrav isiku väljasaatmise küsimuse otsustamisel. Vastavalt Riigikohtu juhistele asjas nr 1- 17- 9941 p 12: „ Kui isiku süü ja õiguskorra kaitsmise huvid annavad põhjust kaaluda integreerunud välismaalase Eestist väljasaatmist, tuleb kohtul esitada asjaolud, mis kaaluvad üles püsivate, s.h perekondlike sidemete katkemise asukohamaal. Muu hulgas ei tohi tähelepanuta jätta ka välismaalase sidemeid kodakondsusjärgses riigis“, tuleb maakohtul tõdeda, et selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Seega arvestades puudulikke tõendeid süüdistatava suhtes puutuvalt tema väljasaatmisesse Vene Föderatsiooni, leiab kohus, et käesoleval hetkel ei ole võimalik esitatud taotlust rahuldada. Ilmselgelt arvestades, et süüdistatava süü on keskmäärast mõningal määral suurem, ta on tõepoolest korduvalt

§ 121

järgi süüdi mõistetud, kuid mõlemal juhul on teod toimepandud enda elukaaslaste vastu, need ei ole ohustanud avalikku julgeolekut, süüdistataval on Eesti taust, tal on Eestis ema ja õde, töökoht ning elukoht ning arvestades, et kohtul puudub igasugune teadmine süüdistatava seoste kohta Vene Föderatsiooniga ning et õiguskorra huvid on kaitstud ka mõistetud reaalse vangistusega, siis jätab kohus esitatud taotlused rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et sellekohase taotluse esitamisel tulnuks tõendada süüdistatava ajaline seotus Eestiga (siin sündinud, kasvanud, koolis käinud, ehk siin kaua elanud või hiljuti siia kolinud), tema perekondlikud sidemed, mis seovad teda Eestiga (vanemad, lapsed, lähisugulased, nendega tegelik seotus), tema elamine, töötamine jm sidemed Eestiga, kuid samavõrd selliste sidemete (seotuse) olemasolu tema (antud juhul) kodakondsusriigiga. Lisaks eelnevale tuleb hinnata riski uute kuritegude toimepanemise tõenäosuses, tema Eestis viibimisega seotud ohu suurust ja konkreetses asja süü suurust. Eraldi ei ole tõendatud need eripreventiivsed kaalutlused, mis annaksid aluse (põhjendatuse) süüdistava eraldamiseks perekonnast (antud juhul ema, õde). Riigikohus on viidanud sama lahendi punktis 13, et: „ Kuna perekondlike sidemete tõttu on selline välismaalane lahutamatult seotud Eestiga, siis võib tema väljasaatmine lisakaristusena tulla kõne alla vaid juhul, kui seda õigustavad toimepandud kuriteo raskusest tulenev süü suurus ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 3-1-2-1-12, p 9.2)“. Käesolevate kuritegude puhul ei saa rääkida sedavõrd suurest süüst ja väljasaatmise kontekstis õiguskorra kaitsmise huvidest nagu eelmärgitud lahendis on viidatud. 19 Kuivõrd kohus on mõistnud süüdistatavale üle 3 aasta pikkuse reaalse vangistuse, siis ei aktualiseeru tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamine. Kohus juhib tähelepanu, et lähenemiskeelu saaks kohus kohaldada kannatanu taotlusel, kuid selle maksimaalne kestvus on 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Alexander Eliseev olnud 15.04.2021 kahtlustatavana kinnipeetud (I kd, tl 164-167). Harju Maakohus vahistas 16.04.2021 Alexander Eliseevi kuni 15.06.2021 (I kd, tl 198-201). 14.06.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuur muutis Alexander Eliseevi tõkendit, vabastas vahi alt ja kohaldas elukohast lahkumise keeldu (I kd, tl 208-209). 29.09.2021 Alexander Eliseev peeti kahtlustatavana kinni (III kd, tl 121-126). 01.10.2021 Pärnu Maakohus vahistas Alexander Eliseevi kuni 29.11.2021 (III kd, tl 198-204). 23.11.2021 Pärnu Maakohus pikendas Alexander Eliseevi vahistamist kuni 29.01.2022 (III kd, tl 234-238). Harju Maakohus jättis 21.01.2022 tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini (IV kd tl 1- 2). Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistusena ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on katseajal olles toime pannud kaks II astme kuritegu, olles eelnevalt samuti karistatud vägivallakuriteo sooritamiste eest, sealjuures katseajal viibimine ning omatud töö- ja elukoht ei ole teda takistanud kuritegusid toimepanemast. Märgitud asjaolud viitavad kohtu hinnangul üheselt, et esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabadusekaotus, esineb kohtu hinnangul ka põhjendatud oht, et süüdistatav hakkab kõrvale hoiduma mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. TSIVIILHAGI Kannatanu N. K. on esitanud kaks tsiviilhagi, summades 1000 eurot (08.04.2021.a episoodis) ja 2700 eurot (29.09.2021.a episoodis), millede sisuks on esimesel juhul mittevaralise kahju nõue summas 1000 eurot ja teisel varalise kahju ja mittevaralise kahju nõuded vastavalt 200 eurot ja 2500 eurot. VÕS 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2, 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; samuti kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus viitab, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest 20 väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13). Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu tervise kahjustamine süüdistuses märgitud ulatuses. Samas on oluline tähele panna, et kumbki tsiviilhagi on esitatud suures osas varem esitatud kahtlustuse pinnalt, mille maht ja etteheidetud tegude raskus oli oluliselt suurem praeguses asjas tuvastatust (sh hõlmas kahtlustus vägistamist). Kohus osundab, et eespool leidis tuvastamist see, et süüdistatav 08.04.2021.a episoodis kägistas kannatanut, lõi jala või rusikaga püsti tõusvat teda selga, seejärel lükkas ta diivanile ja hoides kõrist lõi labakäega naisele vastu nägu ja pead, seejärel lõi jalaga korduvalt kõhtu, tõmbas ta uuesti diivanilt maha, hoides naist kaelast raputas teda, seejärel lõi rusikaga nina, huulte ja lõua piirkonda. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kergeid kehavigastusi: marrastused, verevalumid, põrutus-rebimishaav parema küünaravarrel. Küll aga ei ole esitatud käesolevas asjas süüdistust selles, et kannatanut oleks vägistatud või seeläbi alandatud. Kohus saab kriminaalmenetluses tsiviilhagi väljamõistmisel lähtuda üksnes esitatud süüdistuse piiridest. Kannatanu poolt 08.04.2021.a episoodi osas esitatud tsiviilhagi lähtub aga valdavalt eeldusest, et lisaks peksmisel saadud vigastustele esines tal püsiv trauma ja alandatus vägistamise tõttu, ta vajas psühholoogi poole pöördumist ja kolis elama naiste varjupaika. Hagis on märgitud, et nähtavatel kohtadel olevate vigastuste tõttu tundis ta end avalikes kohtades ebamugavalt. Kohus on seisukohal, et põhjuslik seos A. Eliseevi tegevuse ja N. K.il tekkinud kahju vahel esineb üksnes A. Eliseevile süüdistuse pinnalt etteheidetavas osas ehk peksmise, kägistamise, tõmbamise ja kinnihoidmise käigus saadud tervisekahjustuste, s.o marrastuste, verevalumite ja põrutus-rebimishaava tekitamises. Hagile ei ole lisatud ühtki tõendit selle kohta, et kannatanu oleks pöördunud psühholoogi poole, kolinud elama naiste varjupaika, et tal on raskused magamisega ja hirm vägivalla kordumise ees. Püsiva trauma, magamisraskuste, hirmu jm esinemise vastu räägib ka kõnekas asjaolu, et need väidetavad mõjud ei takistanud kannatanul ka hiljem (
3. aasta septembris) otsimast süüdistatavaga kontakti, sõitmast juba pärast Xxxx tekkinud tüli teise linna ning seal ka ise provotseerivalt käitumast. Need asjaolud ei viita sellele, et kannatanul oleks mingeid püsivaid üleelamisi või hirmu seoses 08.04.2021.a toimunuga. Kannatanu poolt 29.09.2021.a episoodi osas esitatud tsiviilhagi aluseks on samuti väidetav vägistamine ja kehaline väärkohtlemine. Hagi järgi on tagajärjeks see, et tema elukvaliteet on langenud, ta kardab mehi ja ei suuda uut suhet luua, tal on füüsiline ja vaimne valu (III kd tl 38). Ka siin tuleb tõdeda, et hagi ja tekkinud üleelamiste peamine lähtepunkt on vägistamisepisood, mille osas süüdistust A. Eliseevile ei ole esitatud. Seega ei ole kohtul võimalust sellest eeldusest lähtuda. Ka ei ole hagile lisatud ühtki tõendit selle kohta, mis kinnitaks väidetavat elukvaliteedi olulist langust praeguses asjas menetletud 29.09.2021.a toimunud peksmise tagajärjel. Seega ei ole teadaolevalt kannatanu vajanud psühholoogilist vmt abi. Objektiivselt puudub alus arvata, et kannatanu peaks kartma ühtki teist meesterahvast, kellega ta võiks soovida usalduslikku suhet luua. Vägivald kannatanu suhtes lähtus ainult A. Eliseevist, kellega kannatanu jätkas suhtlust nii pärast A. Eliseevi endise elukaaslase hoiatusi (III kd, tl 25), pärast 08.04.2021.a vägivallaepisoodi, pärast 2021.a septembris toimunud tülisid. Võttes arvesse seda, et kohus on mõistnud A. Eliseevile pikaajalise vanglakaristuse, ei ole mistahes tõendite puudumisel alust arvata ka sellise vägivalla kordumist. 21 Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt kannatanule süüliselt A. Eliseevi poolt tekitatud tervisekahjustuste tagajärgi, st kannatanu eeldatavat „valu suurust“. Kohus arvestab, et süüdistatava süü on leidnud tuvastamist kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, mis väljendus kannatanu mitmekordses löömises käte, jalgade ja kohvriga, juustest rebimises, kägistamises, vastu seina lükkamises, tõmbamises ja kinnihoidmises, millega kaasnesid vaid kerged vigastused. Nende tervisekahjustuste püsivaid tagajärgi ei ole menetluses tuvastatud. Tegemist on menetluspraktikat arvestades kergete vigastustega, milliste tekitamisel ei ole eluliselt usutav see, et kannatanul oleks võinud tekkida pikema kestusega tervisekahjustus, mis tingiks tal selles osas tõsiseid vaevusi. Kannatanu mittevaralise kahju nõuded on hagide aluste järgi ajendatud suuresti nendest tagajärgedest ja üleelamistest, mis seostuvad väidetavate vägistamise ja sellest tingitud üleelamistega. Samas, neis episoodides vägistamine tõendamist leidnud ei ole (süüdistust ei ole esitatud, menetlus lõpetatud) ning A. Eliseevi süülisus selles puudub. Seega, hetkel kriminaaltoimikust ühtki püsivat mõju kannatanule ei nähtu ning seejuures on ta teadvalt jäänud ka pärast süüdistuse muutmist oma nõuete juurde (III kd tl 267-269). Eelnevalt on juba tuvastamist leidnud põhjuslik seos süüdistatava õigusvastase käitumise ja kannatanul tekkinud kergete kehavigastuse ehk marrastuste, verevalumite, kriimustuste ja põrutusrebimishaava vahel. Kohus möönab, et kannatanul võis esineda vahetult üleelamisi seoses süüdistatava poolt tema ründamisega, peksmisega ja kergete tervisekahjustuse tekkimisega ning need paigutuvad hagides märgitud füüsilise valu ja psüühiliste üleelamiste alla. Siiski, arvestades rünnete kergeid tagajärgi, kannatanu lähtepunkti mittevaralise kahju tekkimise põhjuste kohta ning mistahes tõendite esitamata jätmist püsivate vaimsete üleelamiste kohta, ei ole põhjendatud välja mõista hüvitist kannatanu poolt soovitud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused (1000 ja 2500 eurot) põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Ka Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika analüüsidest („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
4. aastal“ ja „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
5. aastal“, „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
6. aastal“; kättesaadavad arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee) järelduvalt jäid kergemate tervisekahjustuste puhul väljamõistetud summad vahemikku 50–2000 eurot. Kohus arvestab ka asjaoluga, et eelpool viidatud kohtupraktika analüüside kohaselt mõisteti nt 100 euro suurune hüvitis kägistamise tagajärjel saadud mittepüsiva kaelavigastuse eest, luumurdudega seonduvalt summades 400–500 eurot ja nt 1500-eurone hüvitis tööõnnetuse tõttu silmavigastuse tekkimise eest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid (esimeses episoodis elukaaslase poolt peksmine, rebimine jm tegevused, püsti tõusmise takistamine ning teises episoodis endise elukaaslase poolt peksmine, sh ka kohvriga ja vastu seina lükkamine) ning menetluses tuvastatud paljusid kergeid kehavigastusi arvestades peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 08.04.2021.a episoodis 300 eurot ja 29.09.2021.a episoodis arvestades 200 eurot. Seejuures tuleb 29.09.2021.a episoodis arvestada sedagi, et kuigi kannatanu nõue on eelmisest oluliselt suurem, siis ekspertiisis välja selgitatud värskeid vigastusi (kannatanul esines ka vanu vigastusi) oli oluliselt vähem kui esimesel korral ning need olid kergemad. Püsivaid kahjustusi ei ole kohus tuvastanud. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu N. K.i tsiviilhagid talle tekitatud mittevaralise kahju osas osaliselt ning mõista süüdistavalt A. Eliseevilt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena kokku 500 eurot. Varalise kahju osas on kannatanu nõudnud reisikohvri maksumuse hüvitamist, summas 200 eurot. Seejuures leidis kohtu tõendamist, et antud kohvriga peksis süüdistatav kannatanut. Hagile ei ole selle kohvri väärtuse kohta tõendeid lisatud, kannatanu on vaid märkinud, et ta ostis selle
7. 22 aastal 200 euro eest. Kohvrit kriminaaltoimiku pinnalt eraldi vaadeldud ei ole, kuid toimikust nähtuvalt oli see sündmuskohal esiküljele ümberkukkunud asendis teiste esemete peal (III kd tl 9). Neid asjaolusid ning tõendamist leidnud vägivallategude toimepanemise viisi (sh kohvriga peksmist) arvestades, on eluliselt usutav, et kohvriga peksmine võis seda vigastada nii, et see muutus kasutuskõlbmatuks. Samas ei nõustu kohus sellega, et antud kohvri väärtuseks olnuks 200 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb kannatanu asetada kahju hüvitamise läbi samasugusesse olukorda kui kahju ei oleks põhjustatud ning VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimise korral maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavale mõistlikule kulutusele. Kuigi kannatanule on korduvalt antud võimalus kohvri maksumust ka tõenditega põhistada, siis seda ta teinud ei ole (III kd tl 268, IV kd tl 9). Kannatanu pole nimetanud ka seda, mis tüüpi ja marki kohvriga on tegemist ja kust on see soetatud ning millised on selle kasutamist takistavad vigastused. Sündmuskoha vaatluse fotodelt nähtuvalt on tegemist tekstiilist kohvriga, mis on nt märksa soodsamad kõvakohvritest. Kuna kannatanu pole seda välja toonud, siis ei ole alust arvata, et tegu oleks mõne nimeka tootja kohvriga. Kohus märgib, et VÕS § 127 lg-s 5 väljendatud põhimõtte kohaselt ei tohi kahju hüvitamise nõude rahuldamine viia kannatanu rikastumiseni ehk selle olukorrani, kus kannatanu oleks pärast temale tekitatud kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitanud sündmuseta. Üldteada asjaoluks tuleb pidada seda, et taolisi uusi tekstiilist kohvreid saab soetada vähem kui 100 euro eest. Arvestades siia juurde asjaolu, et kannatanu väitel oli see kohver juba 5 aastat vana ehk pikemat aega kasutatud, peab kohus põhjendatuks analoogse kasutatud kohvri asendamise kuluks 50 eurot. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N. K.i tsiviilhagid tuleb rahuldada osaliselt ning süüdistatavalt A. Eliseevilt välja mõista kannatanu N. K.i kasuks kahjuhüvitis kokku summas 550 eurot. MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kokku summas 1432,80 eurot (sh 1170 eurot kohtueelses menetluses, millest kaitsja sõidukulud 45,60 eurot); isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot; günekoloogiliste ekspertiiside kulud summas 218 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulud summas 88 eurot; vereja uriiniproovi kulud summas 154 eurot. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Kohus leiab, et siiski on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasudest tuleb osa riigi kanda jätta põhjusel, et süüdistuse maht on oluliselt vähenenud. Samas ei ole põhjendatud tasu sedavõrd suur vähendamine nagu taotles kohtuistungil kaitsja, sest kohtueelses menetluses oli vajalik nt nii kaitsja sõidukulu, kui isiku vahistamise taotluse lahendamisel osalemine, seda sõltumata süüdistuse mahust. Kõigi kulude täpne seostamine allesjäänud süüdistusega osaga ei ole võimalik ning ka kaitsja pidas tasu riigi kanda jätmist võimalikuks osa, mitte konkreetse summana. Eelnevat arvestades tuleb jätta riigi kanda 60% kohtueelses menetluses kantud määratud kaitsja sisulise tegevuse (ettevalmistus, kohtueelses menetluses osalemine jmt, kokku 1124,40 eurot) tasudest, s.o 674,64 eurot. Ülejäänud 40% kaitsja sisuliste tegevuste kuludest kohtueelses menetluses (449,76 eurot) jääb A. Eliseevi kanda. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud jäävad täielikult süüdistatava kanda. Seega on põhjendatud A. Eliseevilt välja mõista määratud kaitsja tasude katteks kokku 758,16 eurot (sh kaitsja sõidukulud 45,60 eurot). Kuivõrd kahtlustuses välja toodud versioonid kahest vägistamisepisoodist, kus kannatanu arvati olevat ka uimastatud, süüdistust ei ole esitatud, tuleb riigi kanda jätta mõlemad günekoloogiaekspertiisi (kogusummas 218 eurot) ja kannatanu joobeseisundi tuvastamisega seonduvad kulud (vastavalt 88 ja 154 eurot). Puutuvalt kohtuarstlikku ekspertiisi (akt 21E-AOI0086), tuleb tähele panna, et see on tehtud A. Eliseevi suhtes seoses 08.04.2021.a sündmustega, mis kahtlustuse järgi seostus ka vägivaldse suguühtega. Kuna viimases ei ole süüdistust esitatud, siis tuleb tõdeda, et kehalise väärkohtlemise süüdistuse jaoks oli ekspertiisi tegemine osalt ülemäärane. Samas on selles saadud tõendusteave olnud oluline 23 ka kehalise väärkohtlemise seisukohast ning seega tuleb 50% sellest kulust süüdistatavalt välja mõista (s.o 30,50 eurot) ja ülejäänu jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid, erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks lisaks eelnevale põhjendatud menetluskulude täiendav riigi kanda jätmine. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 981 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus A. Eliseevi parema resotsialiseerumise huvides võimalikuks ajatada kulude hüvitamine, määrates et need tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest järgnevast kuust. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaaltoimikus asuvad 8 DVD-plaati, 2 CD-plaati ja 1 mälukaart salvestistega on asitõendite vaatlusprotokollide juurde kuuluvad lisad, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja materjalide juurde. PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos asuvad kannatanult võetud ja Lääne prefektuuri asitõendite keskhoidlas asuv karp, milles kannatanult võetud proovid, rebenenud aluspüksid, rebenenud pluus ja plastiktoru, on väärtusetud esemed ja need tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Põhja prefektuuri asitõendite laos asuv mobiiltelefon Nokia3.2 võeti ära Alexander Eliseevilt ja see tuleb talle tagastada ehk edastada vanglasse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. Kohus juhindub KrMS § 126; § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.04.2022 kohtuotsus. 24