KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tõlk Prokurör Kriminaalasi SüüdistatavJ. L. Kaitsja Kannatanu Kannatanu esindaja Menetlustoiming Harju Maakohus, Talli

§ 344lg 1, § 345 lg 1 ning Kar

S 121 lg 1 järgi üldmenetluses A. M., ik xxxx; xxxx kodanik; emakeel xxxx; xxxx; elukoht xxxx; töökoht xxxx, xxxx. Tõkend puudub. Varem karistamata isik. advokaat Madis Mahlapuu (riigi õigusabi korras) J. L. Advokaat Kaspar Koppel Prokuröri taotluse, lõpetada kriminaalasi KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel, lahendamine RESOLUTSIOON 1. Lõpetada kriminaalmenetlus A. M. süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ning KarS 121 lg 1 järgi seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. 2. A. M.il tuleb hiljemalt 09.08.2023 hüvitada kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

1. a)hüvitada riigile kriminaalmenetluse kulud kokku 1369,20 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 805,20 eurot ja käekirjaekspertiisi kulu 564 eurot. Menetluskulud 1369,20 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole EE351010052031000004 SEB Pank AS-s, EE522200221013264447 Swedbank AS-s, EE401700017002872300 Luminor Bank ASs või EE957700771001523585 LHV Pank AS-s ja maksekorraldusele märkida selgitusena „A. M., kriminaalasi 1-21-8966, menetluskulud“ ja viitenumber 99923700005273;
2. b)hüvitada kannatanule J. L.le tekkinud menetluskulu 1914 eurot, mis kanda kannatanu arveldusarvele xxxx Xxxx AS-s ja maksekorraldusele märkida selgitusena „kriminaalasi 1-21-8966, menetluskulud“. 3. DVD-R ja CD-R plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. 4. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Süüdistatava nimi ja isikuandmed asendada kohtumääruse avalikustamisel initsiaalide või tähemärkidega. 6. Määrus teha teatavaks süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule, kannatanu esindajale ja prokuratuurile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa KrMS § 202 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebust. KOHTU SEISUKOHT 1. Harju Maakohus sai 30.12.2021 üldmenetluse korras menetlemiseks kriminaalasja nr 1-218966

§ 121

lg 1 järgi ning 22.09.2022 üldmenetluse korras menetlemiseks kriminaalasja nr 1-22-5653 A. M.

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

22.09.2022 ühendas kohus kriminaalasjad 1-21-8966 ja 1-225653, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 1-21-

2. 24.10.2022 eelistungil, samuti 07.02.2023 põhiistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätete alusel. Taotlust põhistas prokurör kokkuvõtvalt sellega, et süüdistatav on eelnevalt karistamata isik ning kohtueelses menetluses ei ole ühtegi menetlust, kus A. M.il oleks kahtlustatava staatus. Kehaline väärkohtlemine, dokumentide võltsimine ja kasutamine on toimepandud isiklike suhete pinnal. A. M. tunnistab toimepandut, on nüüdseks käitunud õiguskuulekalt, on hüvitanud kehalises väärkohtlemises kannatada saanule tsiviilhagi moraalse kahju nõudes. A. M.i puhul on saavutatud õigusrikkumiste edasise vältimise eesmärk ning puudub vajadus teda sama preventiivse eesmärgi saavutamise nimel karistada. Prokurör palus süüdistatavale panna kohustuseks üksnes menetluskulude (määratud kaitsja tasud, käekirjaekspertiisi kulud, kannatanule tekkinud menetluskulud) hüvitamise kohustuse kuue kuu jooksul lõpetamise määruse koostamisest, ettepanekuga vaadata üle kannatanule tekkinud menetluskulud nende mõistlikkuse aspektist. Kaitsja toetas prokuröri esitatud taotlust. Süüdistatav kinnitas kohtule, et saab aru mida tähendab kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel, on sellise lõpetamisega nõus, ja seda ka juhul, kui kohus peaks leidma kannatanu kõik menetluskulud mõistlikud olevat.
3. Kohus leiab, et prokuröri kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on võimalik rahuldada ning kriminaalmenetlus A. M. süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ning KarS 121 lg 1 järgi seoses avaliku menetlushuvi puudumisega lõpetada.
4. KrMS § 274 lg 5 ja § 202 lg 1 järgi võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul teise astme kuriteos kriminaalmenetluse lõpetada, kui süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
5. Käesoleval juhul on prokurör taotlenud KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist, millega süüdistatav nõustus. Kõik süüdistatavale etteheidetavad kuriteod on teise astme kuriteod. Süüdistatav on hüvitanud kehalises väärteos kannatanule tsiviilhagis esitatud nõude ning on valmis kandma kõik kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatava teosüü on tavaline, kuid seda ei saa pidada selliseks, mis välistaks KrMS § 202 kohaldamise. Asjaolu, et süüdistatav hüvitas vabatahtlikult 1000 euro suuruse haginõude, annab alust järeldada, et süüdistatav tunnistab kannatanu suhtes lubamatut käitumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistab süüdistatav ka muid talle etteheidetavaid rikkumisi. Kehalise väärkohtlemise episood jääb
6. aasta lõppu, dokumendi võltsimise ja kasutamise episoodid
7. aasta lõppu. Seega on süüdistatav suutnud õiguskuulekas olla nüüdseks üle aasta. See annab tunnistust, et kriminaalmenetlusele kahtlustatavana ja seejärel süüdistatavana allutamine on pannud süüdistatava oma käitumise üle järele mõtlema ning seda positiivses suunas muutma, vältimaks edasisi õigusrikkumisi. Kuivõrd senine kriminaalmenetlus on süüdistatavat õiguskuulekuse suunas mõjutanud, siis see kahandab avalikku huvi süüdistatava suhtes kohtumenetlus täies mahus läbi viia ja teda rikkumiste eest karistada.
8. KrMS § 202 lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena mh ette, et kriminaalmenetluse kulud on tasutud või peab süüdistatav olema valmis nende hüvitamise kohustuse endale võtma. Ka see tingimus on täidetud. Nimelt nõustus süüdistatav kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude tasumisega hiljemalt kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemisest, s.o hiljemalt 09.08.
10. Menetluskulud on kriminaalasja materjalide järgi järgmised. Määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses KarS § 121 lg 1 episoodis olid 97,20 eurot ja 64,80 eurot ning KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 episoodis 259,20 eurot. Kohtumenetluses olid määratud kaitsja tasud 194,40 eurot ja 189,60 eurot. Määratud kaitsja tasutaotluses märgitud õigusabi on 2 olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on kaitsjatasu suuruste puhul arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 sätestatud kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis. Käekirjaekspertiisi kulu oli 564 eurot. Ekspertiisikulu arvutatud KES § 277 p 9 järgi õigesti. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 tulenevalt, tuleb süüdistataval hüvitada määratud kaitsja tasud ja käekirjaekspertiisi kulu riigile hiljemalt 09.08.
12. Kriminaalmenetluses tekkisid kulud ka kannatanule seoses valitud esindajale makstud tasudega. Kohus rõhutab, et füüsilisest isikust kannatanu võib KrMS § 41 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Ehk teisisõnu kannatanul on õigus võtta endale esindaja, kes menetluses tema huvide eest seisab. Prokuratuur juhib KrMS § 30 lg 1 järgi kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Seega ei ole õige lähenemine, et kannatanu ei peaks enesele esindajat võtma, sest tema õiguste eest võitleb menetluses riiklik süüdistaja. Kriminaalmenetluse seadustikust ega ka prokuratuuriseadusest ei tulene, et prokurör täidaks kannatanu esindaja funktsioone. Kui kannatanu on kasutanud kriminaalmenetluses valitud esindaja abi ja sellega on kaasnenud kulud, siis loetakse KrMS 175 lg 1 p 1 järgi valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskuludeks. Kannatanu esindaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise ja nende süüdistatavalt väljamõistmise taotluse. Esindaja tasu suuruse ja selle kandmise tõenduseks on esitatud menetluskulude nimekiri, arve ja arve tasumist tõendav pangatehingu väljavõte. Menetluskulude nimekirja ja arve järgi osutas kaitsja õigusteenust tunnihinnaga 145 eurot (lisandub käibemaks) ning taotletakse ka 07.02.2023 kohtuistungi kulu hüvitamist. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud olid vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Arvel olev õigusabiteenus puudutab kohtueelse menetluse etappi. Kannatanule osutatud õigusabi hõlmas kliendiga kohtumist ja tõendite analüüsi, kuriteokaebuse koostamist, kliendiga ülekuulamisel osalemist, tsiviilhagi koostamist, täiendavate tõendite kogumist, lähenemiskeelu koostamist, toimikuga tutvumist ja kliendiga konsulteerimist. Kõik need toimingud on seostatavad käesoleva kriminaalasjaga ning kohtu hinnangul kannatanu tulemuslikuks esindamiseks kriminaalmenetluses vajalikud. Kannatanu räägib emakeelena vene keelt, mistõttu on usutav, et kliendiga kohtumine ja tõendite analüüs võttis aega 1,80 tundi. Kuriteoteade on kahel lehel, kuid selle lisad viitavad põhjalikumale ettevalmistustööle. Näiteks oli vajalik tervishoiuasutuselt meditsiinidokumendi hankimine, sest kohtueelse menetleja võimalused selliste dokumentide väljanõudmiseks on patsiendisaladuse tõttu piiratud. Samuti oli ilmselgelt põhjendatud videokaamerate salvestiste hankimine, sest on üldteada, et videosalvestised kustutatakse mõne aja möödudes. Seega on 3-tunnine ajakulu aktsepteeritav. Kliendiga ülekuulamisel osalemise ajakulu 0,8 tundi on arvestatud õigesti. Tsiviilhagi on neljal lehel ning hagis toodud väidete ja nõude tõendamiseks on kogutud tõendeid. Ka selle dokumendi koostamise kulu 2,50 tundi loeb kohus mõistlikuks. Lähenemiskeeld on neljal lehel, kehalise väärkohtlemise tegu võimaldab sellise taotluse esitamist, mistõttu selle koostamise ajakulu 1,50 tundi on aktsepteeritav. Toimikuga tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 0,70 tunni ulatuses on normaalne ajakulu. Tõsi, kehalise väärkohtlemise episood on materjalilt pigem vähene ning õiguslikult tavapärase keerukusega, kuid valitud esindaja koostatud dokumendid on põhjalikud, sisukad ning õiguslikult kõrge kvaliteediga. Peab märkima, et kohtupraktika on aktsepteerinud isegi tagasihoidliku keerukusega asjades kvaliteetse õigusabi korral 170 eurost käibemaksuta tunnihinda (vt nt RKKK 10.11.2022 otsus nr 1-21-2039). Eelnevast tulenevalt peab kohus kogu õigusteenusele kulunud aega ning õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 tulenevalt, tuleb süüdistataval hiljemalt 09.08.2023 hüvitada kannatanule J. L.le valitud esindajale kohtueelses menetluses 1792,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ning lisaks kohtumenetluses 07.02.2023 istungil osalemisega seotud kulu. 07.02.2023 kohtuistung kestis 0,7 tundi, mistõttu kannatanule hüvitamisele kuulub (0,7x145x1,2) 121,80 eurot. 3
13. Toodust tulenevalt puuduvad menetluslikud takistused prokuröri esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks ja menetlus tuleb lõpetada. Kohtu hinnangul on süüdistatavale pandav kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustus riigile ja kannatanule proportsionaalne menetluse kestuse ja keerukusega ning süüdistatava süü suurusega. Süüdistatavale on selgitatud, et KrMS § 202 järgi menetluse lõpetamine on võimalik ainult tema nõusolekul ning menetluse lõpetamist ei saa vaidlustada.
14. Juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega.
15. Määrus teha teatavaks süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule, kannatanu esindajale ja prokuratuurile.
16. Kohus juhindus määruse tegemisel KrMS § 145 ja § 202, § 206, § 274 lg 5, ja § 276 lg 2 sätetest. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4