1-20-3224/271

Kriminaalasi nr 1-20-3224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3224 (19930000316, 19930000287) Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts rahvakohtunikud Heli Viitak, Kaia Vask Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Kriminaalasi Marti Viljamaa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav MARTI VILJAMAA, isikukood: 38112240272; elu- või asukoht: viibib vahistatuna xxxx, vabaduses viibides xxxx; kodakondsus: xxxx kodanik; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht või õppeasutus: xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 03.12.2019.a. Kahtlustatavana kinnipidamine 01.12.2019.a. Kaitsja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marti Viljamaa KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Marti Viljamaa kinnipidamisest, s.o alates 01.12.2019.a. 1 Marti Viljamaa suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Marti Viljamaa’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1635 eurot; - ½ narkootilise aine ekspertiisikulust summas 5208 euro, s.o 2604 eurot; Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 4239 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 353,25 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99922700023573. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - - - - - - - Xxxx kinnistul asuva garaaži 01.12.2019.a läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaal, kilepakendid - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; ekspertiisiaktist nr 19E-AN1398 järele jäänud ained (asuvad EKEI-

1. s)- konfiskeerida KarS § 83 lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; ekspertiisiaktist nr 19E-AN1398 järele jäänud pakendid (9 tk: Paberkott märkega „Garaaž 1“, Paberkott märkega „Garaaž 6“, Paberkott märkega „Garaaž 10“, Paberkott märkega „Garaaž 7“, Paberkott märkega „Garaaž 8“, Paberkott märkega „Garaaž 9“, Paberkott märkega „Garaaž 11“, pakend märkega „Volvo 3“, pakend „Töökoda 2“, pakend „Garaaž 3“) (asuvad MTA asitõendite laoruumis) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; sõiduauto Xxxx Läti registreerimisnumbriga xxxx 01.12.2019.a läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud mobiiltelefon Nokia xxxx (sinist värvi); hollandikeelne T-K-Maxx ostutšekk; musta värvi tükkideks tehtud GPS-seade; (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; sõiduk Xxxx Läti registreerimisnumbriga xxxx, sõiduki registreerimistunnistus nr xxxx ja sõiduki süütevõti – (asuvad Maksu- ja Tolliameti lepingulise partneri OÜ Astro Service’i laos hoiul) - tagastada sõiduki seaduslikule valdajale E. F. ja/või A. N. või nende poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel; Marti Viljamaa elukoha aadressil Xxxx 01.12.2019.a läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud 6 paberit, millel erinevad käsikirjalised märkmed ning mis on pakendatud turvakotti nr 92966326 (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; sõiduauto Xxxx registreerimisnumbriga xxxx 01.12.2019.a läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed Oxfordi kaaned, mille vahel 34 erineva suurusega märkmepaberit, mis on pakendatud turvakotti nr 2153402 (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2 - - - - - - - sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx 11.02.2020.a läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud autosalongi kindalaekast leitud sõiduki registreerimistunnistus sõidukile Volvo registreerimismärgiga xxxx (omanik A. A.) ja rahvusvaheline kindlustuspoliis sõidukile registreerimismärgiga xxxx kokku 4 lehel (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx (asub hoiul Maksu- ja Tolliameti lepingulise partneri OÜ Astro Service’i laos) - anda üle sõiduki uuele omanikule, s.o G.-L. N. (isikukood xxxx) või tema poolt volitatud isikule; sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx (läbiotsimise hetkeks on numbrimärk eemaldatud) 11.02.2020.a läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud autosalongi kindalaekast leitud lätikeelne BTA kindlustuspoliis (kehtivusega kuni 25.02.2020) E. F. nimele kokku 2 lehel – (asub Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; sõiduauto Xxxx registreerimismärgita (eelnevalt reg. nr xxxx) (asub hoiul Maksu- ja Tolliameti lepingulise partneri OÜ Astro Service’i laos) - tagastada sõiduki seaduslikule valdajale E. F.le või tema poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel; sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx (asub hoiul Maksu- ja Tolliameti lepingulise partneri OÜ Astro Service’i laos) ja antud sõiduki läbiotsimisel äravõetud sõiduki registreerimistunnistus ja rahvusvaheline kindlustuspoliis kokku 2 lehel (asuvad MTA asitõendite laoruumis) - anda üle A. J.’le või tema poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel; Xxxx 26.10.2020.a narkootilise aine amfetamiini asendamise käigus ära võetud narkootilise aine amfetamiini pakendid (kaks valget ämbrit kilepakendites), narkootilise aine asendamiseks kasutatud ainete (jahu ja soola) pakendid (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 11.06.2019.a varjatud jälgimise käigus äravõetud DHL kullersaadetise ja saadetise vastuvõtmise dokumendi katki rebitud tükid; 07.11.2019 E. K. ütluste ja olustiku seostamise käigus ära võetud 2 ämbrit asendatud ainega (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 30.06.2022. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 30.06.2022. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU A. K.’it ja Marti Viljamaa´d süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, mis seisneb alljärgnevas: 3 Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid suvel 2019 said Jurmala linnas Läti Vabariigis tuttavaks N. K., tema elukaaslane K. H. ja A. N.. N. K. tutvustas end A. N.’ile kui „N.’d“. Peale tutvumist pidasid A. N. ja N. K. omavahel suhtlusprogrammis Telegram ühendust ning sügisel 2019 tegi N. K. A. N.’ile ettepaneku sõiduauto ostmiseks ja transportimiseks. Seejärel 11.11.2019.a-l sõitis S. H. sõidukiga Xxxx registreerimismärgiga xxxx Läti Vabariiki ning kohtus N. K. juhendamisel aadressil Xxxx asuva maja juures A. N.’iga ning andis N.’ile mobiiltelefoni Nokia koos paroolidega. Mobiiltelefonis Nokia oli paigaldatud krüpteeritud suhtlust võimaldav SKY ECC rakendus N. K.’ga suhtlemiseks. Seejärel järgmisel päeval, s.o 12.11.2019.a-l sõitis A. N. N. K. juhendamisel Läti Vabariigist Eesti Vabariiki Pärnu linna, kus kohtus S. H.’ga, kes andis talle 10 000,00 eurot sularaha sõiduauto ostmiseks. N. K. edastas A. N.’ile Xxxx registreerimismärgiga xxxx müügikuulutuse ja andis juhised sõiduauto Läti Vabariigist soetamiseks ning Eesti Vabariiki toomiseks. Eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 20.11.2019.a-t ostis A. N. N. K. juhendamisel Läti Vabariigist sõiduauto Xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mille N. registreeris oma tuttava J. nimele. 20.11.2019 kell 18:19 sisenes sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Sõidukit juhtis eeluurimisel seni tuvastamata isik ja kaasreisijana oli sõidukis A. N.. Autoga sõideti Tallinnasse ning pargiti vastavalt SKY ECC kaudu N. K.lt saadud juhistele Tallinna bussijaamast üle tee parklasse, auto süütevõtmed jäeti kindalaekasse. A. N. sõitis vastavalt N. K. antud juhistele peale sõiduauto parkimist tagasi bussiga Läti Vabariiki. Seejärel ehitati sõiduk Xxxx Eestis spetsiaalselt narkootiliste ainete veoks ümber, s.o maasturisse ehitati sisse narkootiliste ainete veoks peidikud, ning 25.11.2019.a jäeti sõiduk pärast ümberehitusi uuesti Tallinna bussijaamast üle tee asuvasse parklasse ning sõiduki süütevõtmed jäeti sõidukisse kõrvalistujapoolse porimati alla. 25.11.2019 kell 06:50 jõudsid bussiga Läti Vabariigist Tallinna bussijaama N. K. juhendamisel E. F. ja A. N.. SKY ECC programmis edastas N. K. A. N.ile juhised sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx leidmiseks, mis oli pargitud samasse kohta, kuhu N. selle viimane kord jättis (Tallinna bussijaama parklast üle tee). Sõiduauto kindalaekasse oli jäetud sõidukuludeks 2000 eurot ja lisaks valget värvi IPhone, milles samuti SKY ECC programm. Valget värvi IPhone’is olevas SKY ECC programmis oli kaks vestlust eeluurimisel tuvastamata isikutega „F.“ ja „M.“. N. K.lt saadud juhiste põhjal alustasid N. ja F. ühiselt ja kooskõlastatult Xxxx-ga sõitu Läti Vabariiki. Kell 09:57 ületasid N. ja F. Ikla piiripunktis Eesti-Läti piiri. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal jõuti autoga Riiga, kuhu jäädi ka ööseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid peale 25.11.2019 Xxxx-ga Riiga jõudmist, võttis A. N.’iga ühendust Nokia SKY ECC programmis N. K. ja saatis N.ile automüügi kuulutuse Xxxx’u kohta, mis asus Läti Vabariigis Riia linnas müügiplatsil ning andis juhised Xxxx’u ostmiseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastama ajal läks A. N. ja ostis sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx hinnaga 3500 – 3600€, mis registreeriti E. F.’i nimele. Vastavalt N. K. antud juhistele tuli sõiduauto Xxxx toimetada Eesti Vabariiki ning parkida samasse parklasse bussijaamast üle tee, kus varem oli olnud Xxxx. Xxxx’u transportis Eestisse A. N.’i kriminaalmenetluses tuvastamata tuttav, kes 26.11.2019 kell 16:07 sisenes koos sõiduautoga Xxxx registreerimismärgiga xxxx Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Ka osundatud sõiduk ehitati seejärel Eestis spetsiaalselt narkootiliste ainete veoks ümber ning sõidukilt eemaldati numbrimärgid. 4 26.11.2019 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal alustasid A. N. ja E. F. sõiduautoga Xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitu Läti Vabariigist Riiast Hollandisse, Eindhovenisse. Sõiduks vajalikud juhised edastati SKY ECC programmis. Eindhovenisse jõudes lahkus A. N. eraldi Saksamaale, võttis kaasa SKY ECC programmiga telefoni Nokia ja jättis E. F.’ile SKY ECC programmiga valget värvi IPhone’i ning sõiduauto Xxxx. SKY ECC programmi vahendusel edastas kasutaja „F.“ F.’ile juhised koos koordinaatidega, et järgmisel päeval sõiduauto Xxxx viia eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohta Hollandis. Jõudnud saadetud koordinaatidele, jättis E. F. vastavalt kasutaja „F.“ edastatud juhistele auto lukustamata ja süütevõtme bensiiniluugi taha ning lahkus ise sõiduauto juurest. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid samal päeval sai F. SKY ECC programmis „F.’ilt“ juhised sõiduauto Xxxx samast kohast ära võtta ning sellega tagasi Riia linna sõita. 29.11.2019 jõudis E. F. Xxxx-ga tagasi Riia linna, kus ta võttis bussijaamast peale ka Saksamaalt tagasi tulnud A. N.’i. 01.12.2019 alustasid „F.’i“ juhendamisel E. F. ja A. N. sõitu sõiduautoga Xxxx registreerimismärgiga xxxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, ületades Ikla piiripunkti kell 13:52. Kasutaja „F.“ edastas läbi SKY ECC programmi N.’ile ja F.’ile juhised, mille järgi pidid nad sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx viima Viikingite külla, Saulasse, Harjumaal. Kell 16:26 jõudsid N. ja F. autoga Viikingite küla teeotsal olevasse parklasse, jätsid vastavalt SKY ECC programmis saadud juhistele auto uksed lukust lahti ning süütevõtme asetasid kindalaekasse. N. ja F. lahkusid Volvo juurest ning läksid Viikingite külas asuvasse majutusning toitlustuskompleksi. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid 01.12.2019 enne kella 16:40 sõitsid Marti Viljamaa ja A. K. sõiduautoga Volvo xxxx registreerimismärgiga xxxx Viikingite küla teeotsal olevasse parklasse Xxxx registreerimismärgiga xxxx juurde. Marti Viljamaa antud juhiste põhjal võttis A. K. Xxxx süütevõtme kindalaekast ning istus auto juhikohale. Kell 16:50 startisid Viikingite küla teeotsal olevast parklast sõiduauto Xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mille roolis oli A. K. ja sõiduauto Volvo xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mille roolis oli Marti Viljamaa, sõitu Vaida poole. Kell 17:06 parkis Marti Viljamaa sõiduauto Volvo xxxx Vaidas oleva Rukkilille tänava ja Vana-Vaida tee ristmiku vahetuslähedusse ning istus ümber Läti numbrimärkidega sõiduautosse Xxxx, mida juhtis A. K.. Kell 17:08 startis sõiduauto Xxxx Vaidast ning sõitis Vaskjalga, jõudes kell 17:18 Xxxx kinnistul asuvasse garaaži. Garaažis võtsid A. K. ja Marti Viljamaa Xxxx-s olevatest peidikutest välja narkootilised ained. Marti Viljamaa sorteeris välja võetud pakendeid garaaži tagaruumis. Kell 18.20 pidasid Maksu- ja Tolliameti ametnikud Marti Viljamaa ja A. K.a Xxxx asuval kinnistul kinni. Xxxx kinnistul asuvas garaažis 01.12.2019 tehtud läbiotsimise käigus leiti kokku 56 pakendit kogumassiga 62 615,88 grammi, milles narkootilised ained. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 19E-AN1398 oli garaažis leitud pakenditest kolmes pakendis puhta ainena 1064 grammi kokaiini, ühes pakendis 12,58 grammi hašišit, 46 pakendis 32 538 grammi amfetamiini ja kuues pakendis 4439 grammi MDMA-d. Lisaks leiti sõiduauto Xxxx, registreerimismärgiga xxxx 01.12.2019 läbiotsimise käigus sõiduautos olnud peidikutest 4 pakendit kogumassiga 2092 grammi, millest kahes pakendis oli puhtainena 1383 grammi amfetamiini ja kahes oli puhtainena 709 grammi MDMA-d. 02.12.2019 kell 14:48 edastati A. N.ile ja E. F.’ile valget värvi Iphone’is olevas SKY ECC rakenduses kasutaja „F.“ poolt juhised koos kahe pildiga sõidu eest teenitud raha kätte saamiseks. Sularaha 8000€ oli peidetud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee tagasipööramise teele, „Saula“ bussipeatuse lähistele, peale liiklusmärki viienda posti juurde lume sisse. Kell 15:11 leidsid N. ja F. peidetud raha, peale mida nad sõitsid kasutaja „F.“ soovitusel ühistranspordiga Tallinnasse, et sealt edasi bussiga Riiga sõita. N. ja F. peeti kell 16:25 Tartu 5 mnt 75, Tallinn juures asuvas bussipeatuses kinni, kinnipidamisel oli A. N.’il kaasas sularaha 8000€ ja E. F.’il oli kaasas sularaha 2000€. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. MDMA, kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (sh hašiš) ning amfetamiin kuuluvad NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist (puhtal kujul), kokaiini puhul 0,65 grammist (puhtal kujul), MDMA puhul 1,4 grammist (puhtal kujul) ja hašiši puhul 1 grammist (puhtal kujul). Seega süüdistatakse A. K.’it ja Marti Viljamaa’d ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. II MENETLUSE KÄIK 18.05.2020.a saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt kriminaalasjas 19930000316 A. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, Marti Viljamaa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses. 24.07.2020.a saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt kriminaalasjas 19930000287 R. L. süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi; S. H. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 424 lg 2 järgi; K. T. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; E. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2, § 26 lg 1 järgi; K.-K. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses. Prokurör koos süüdistusaktiga oli lisanud taotluse ühendada kriminaalasi 19930000287 kohtunik M. Partsi menetluses oleva kohtuasjaga 1-20-3224 (süüdistatavad A. K., Marti Viljamaa). 06.10.2020.a Harju Maakohtu määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja ühendati ühte menetlusse kriminaalasi nr 19930000316 (kohtuasi 1-20-3224) A. K. ja Marti Viljamaa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses ja kriminaalasi nr 19930000287 (kohtuasi 1-20-5280) R. L. süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi; S. H. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 424 lg 2 järgi; K. T. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; E. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2, § 26 lg 1 järgi; K.-K. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses. Kohtuasja numbriks loeti 1-20-3224. 04.01.2021.a kohtuistungil tegi prokurör kohtule taotluse nimetatud kohtuasjast materjalide eraldamiseks süüdistatavate S. H., K. T., E. K., K.-K. K. osas, kuivõrd eelnimetatud isikutega 6 olid sõlmitud kokkulepped. Harju Maakohtu 04.01.2021.a määrusega eraldas kohus eelnimetatud süüdistavate osas materjalid eraldi menetlusse. 14.01.2021.a kohtuistungil tegi prokurör kohtule taotluse nimetatud kohtuasjast materjalide eraldamiseks süüdistatava A. K.’i osas, kuivõrd antud süüdistavaga oli sõlmitud kokkulepe. Harju Maakohtu 14.01.2021.a määrusega eraldas kohus süüdistatava A. K.’i osas materjalid eraldi menetlusse. 13.12.2021.a eraldati R. L. kokkuleppe sõlmimise tõttu eraldi menetlusse. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Marti Viljamaa süü KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokuröri seisukoha kohaselt pani M. Viljamaa temale süüks arvatava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Prokurör palus M. Viljamaa süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning taotles tema karistamist vangistusega 6 aastat, millise algust arvestada alates 01.12.2019.a. Ka palus prokurör välja mõista süüdistatavalt sundraha 1635 eurot ning narkootilise aine ekspertiisi nr 19E-AN1398 maksumusest 5208 eurot, s.o 2 604 eurot. Kaitsja palus Marti Viljamaa õigeksmõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 alusel. Ka palus, et Marti Viljamaa õigeksmõistmisel mõistetaks välja Eesti Vabariigilt Marti Viljamaa nimel esitatud 05.10.2021.a mittevaralise kahju taotlus alusetult kinnipeetud päevade eest selles märgitud ulatuses ehk kuni 05.10.2021.a (kaasa arvatud) summas 34 555, 98 eurot ning alates 06.10.2021.a kuni Marti Viljamaa vabastamiseni iga kalendripäeva eest hüvitis päevamääras 51,27 eurot. Alternatiivselt märkis, et M. Viljamaa süüdimõistmisel oleks põhjendatud mõista karistuseks KarS § 73 alusel osaliselt reaalne vangistus, äärmisel juhul KarS § 74 alusel osaliselt reaalne vangistust (reaalse vangistuse hulka arvestada alates M. Viljamaa kinnipidamisest kuni tema vabastamiseni kohtuotsuse kuulutamisel). Süüdistatav end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. III JÄLITUSTOIMINGUTE SEADUSLIKKUSE KONTROLL Kaitsjad taotlesid kohtul kontrollida jälitustoimingute seaduslikkust, mida kohus ka tegi perioodil 10.02-06.04.2021.a ja kohus avaldas 30.04.2021.a. kohtuistungil ka antud seisukoha, et kogu jälitustegevus on toimunud seaduslikel alustel ja on olnud põhjendatud. Riigikohus on oma mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus ei pea vajalikuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu. Kohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja 7 kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. (RKK 3-1-1-112-16 p 32). Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud ning tuleb märkida ka seda, et tegemist oli kuriteoliigiga, millises on isikute tegevus varjatud. IV KOHTU JÄRELDUSED Süüdistatavatest A. K.ile ja Marti Viljamaale esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ühes ja samas tegevuses (süüdistuse tekst on identne). A. K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu 29.01.2021.a kohtuotsusega kohtuasjas 1-21-20 ning kohtuotsus on jõustunud. Käesolevas kriminaalasjas Marti Viljamaale esitatud süüdistuse tekstist 9 alalõiku sisaldasid teiste isikute tegevusi, mis eelnesid Marti Viljamaa tegevusele ja kogu eelnimetatud süüdistuste osas on jõustunud kohtulahendid olemas ja kogu eelmainitud süüdistuse tekst on nendega kaetud ning selles osas on juba jõustunud kohtuotsustega antud asjaolud tuvastamist leidnud ning kohtul puudub põhjus antud küsimusi taaskordselt käsitleda. Lisaks A. K.ile mõisteti Harju Maakohtu 29.01.2021.a otsusega süüdi ka S. H., K. T., E. K., K.-K. K.. N. K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu 20.10.2021.a kohtuotsusega kohtuasjas 1-216621, A. N. ja E. F. mõisteti süüdi Harju Maakohtu 18.05.2020.a kohtuotsusega kohtuasjas 120-2809. Kohus järgnevalt käsitleb vaid Marti Viljamaa tegevust puudutavat, millele on seni juriidiline hinnang andmata ning millisele tegevusele kohus hinnangu andma peab. Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Süüdistatav Marti Viljamaa end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja 27.05.2021.a kohtuistungil toimunud ristküsitlusel keeldus ütlusi andmast. Ka ei ole ta neid andnud kohtueelsel uurimisel. Otse loomulikult on selline õigus süüdistataval olemas. Küll aga märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada (RKKKo 1-18-2262 p 66). See, et kaitsja püstitab kaitsekõnes erinevaid versioone, mis kõik võis olla, seda eelnevalt tõendamata, ei ole asjakohane. Kaitsja ei pidanud paljuks viidata lausa isikule, kes on surnud (kaitsekõne lk 19). Põhjendamatu on sellistes oludes, kus süüdistatav ei soovi mingit versiooni esitada, kaitsjal vaidluste käigus esitada hulgaliselt erinevaid hüpoteese selle kohta, et paljud teised isikud võisid hoopis asjaga seotud olla M. Viljamaa asemel (kaitsekõne tekst lk 15, 18, 19 jm). Kui süüdistatav ise ega ka tema kaitsja ei ole enda versioone tõendanud, puudub põhjus kritiseerida prokuröri tööd. Kohus nõustub täiel määral prokuröriga, et kuna M. Viljamaa ise selgitusi andnud ei ole, siis kogu tõde tulebki välja selgitada kohtu käsutuses olevate teiste isikute ütluste ja teiste tõendite alusel. Kuivõrd ka A. K. keeldus kohtus ütluste andmisest, avaldati 14.01.2021.a kohtuistungil tema kahtlustatavana antud ütlused (t kd 3 lk 144) ning samuti ütluste ja olustiku seostamise 8 protokoll. Kaitsja küll vaidles 02.12.2019.a ülekuulamise protokolli avaldamisele vastu, väites, et isikul ei olnud kaitsjat, kuid tulenevalt antud ülekuulamise protokollist on isik väitnud, et kaitsjat ta ei soovi (t kd 3 lk 179), seega ei ole kaitsja Toomemägi väide asjakohane. Ka on A. K. 02.12.2019.a väitnud, et kõik on kirja pandud tema sõnade kohaselt ja õigesti ja märkused puuduvad ning kinnitanud seda omakäeliselt (t kd 3 lk 181). Kohtul puudub alus kahelda tema esmastes kahtlustatavana antud ütlustes, kuna need riimuvad kõikide teiste kogutud ja kohtus uuritud tõenditega, mida on hulgaliselt. 02.12.2019.a ütlustest tulenevalt tunnistas A. K. oma süüd ja kinnitas, et 01.12.2019.a õhtul koju jõudes ütles M. Viljamaa talle, et ,,tal on väike ots“, on vaja tuua auto ära Vaida tagant. M. Viljamaa tuli tema juurde valge Xxxx, kuid kuna A. K. just saabus ja Volvol oli mootor soe, sõideti selle Volvoga ning sõideti Siniallikani, kus on Viikingite küla. Seal seisis Xxxx Läti numbritega ning M. Viljamaa ütles, et auto võti peaks olema tagaratta peal, või kindalaekas ning autovõti oligi kindalaekas. A. K. sõitis edasi antud autoga, M. Viljamaa aga A. K.i Volvoga. M. Viljamaa tegi tee peal erinevaid keerutusi ja A. K. järgnes. M. Viljamaa jättis A. K.i auto Vaita ja seal tuli A. K.i poolt juhitud Volvosse. Edasi ütles A. K. ,,õues on pime ja külm ja väidetavalt ei tahtnud õues hakata asju välja võtma“. A. K. selgitas, et seepärast ta tema poole pöörduski, et kuna on pime ja külm, siis ei saanud seda õues teha. A. K. selgitas, et sõideti tema garaaži, auto pandi tõstukile. A. K. poleks üldse teadnud, kus „need asjad“ on, aga Martil oli teadmine, kust neid otsida. Koos pääseti abivahenditega peidikuni. Selgus, et on ka taga mingid luugid ja Marti avas ka need. Pakke tuli ja tuli, lõppu ei paistnud. M. Viljamaa läks taha ruumi ja sorteeris pakke, A. K. pani sõiduki vaibad tagasi, millegipärast jäeti 3 pakki eraldi. Seejärel tõsteti auto uuesti üles, sel ajal käis keegi K.-J. garaažist läbi, võttis keldrivõtme, aga ei näinud nende tegemisi, edasi peeti nad kinni. A. K. selgitas ka, et see ei olnud tal esimene kord, ka Hollandis ehitatud varjatud kastiga Renault xxxx käis tema garaažis ja just M. Viljamaalt kuulis ta, et sellele autole oli Hollandis ehitatud spetsiaalne kast salakauba veoks. Antud Renault käis seal kaks korda ja nagu tavaliselt, sorteeriti kaup ära ja viidi ära, edasi toimetas seda M. Viljamaa, tema sai lihtsalt 700 ja 800 eurot tasu. Ka teab ta, et M. Viljamaaga on ta veel ühe auto toonud kunagi Lagedi raudteejaamast, eks sellega oli ka ainet toodud Eestisse ning läbiotsimise käigus leitud kaal ja muud asjad tõi garaaži M. Viljamaa ja M. Viljamaa alati kaalus ainet (t kd 3 lk 180-181). Viidi läbi ka ütluste seostamine olustikuga, kus A. K. jäi samasuguste ütluste juurde ja näitas ette kõik olulisemad asukohad, näiteks asukoha, kus Viikingite Küla teeotsa sõidukitega sisse keerati, asukoha, kust võeti Läti numbrimärkidega Xxxx, asukoha, kus nemad M. Viljamaaga parkisid (t kd 4 lk 1-6). Kaitsja Anu Toomemägi rõhutas, et kohtus tuleks arvestada hoopis A. K.i 26.02.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli ja kahtlustatava märget, et talle eelmisel ülekuulamisel dikteeriti uurija poolt tekst ja ta ei lugenud seda üle, ta ei kasutanud prille (kd 3 lk 198), kuid kohus ei pea sellist väidet eluliselt usutavaks ja nende ütlustega kui tõendiga ei arvesta. Kohus juba märkis, et isik on 02.12.2019.a ülekuulamise protokolli isiklikult allkirjastanud loetavalt ja selgelt, omakäeliselt sinna väga selges kirjas lisanud, et kõik on õigesti kirjas ja märkused puuduvad. Kui isikul oleks olnud probleeme nägemisega, ei oleks antud omakäeline kirjutis selgelt loetav. Kohtul puudub igasugune põhjus 02.12.2019.a kahtlustatavana antud ütlustes kahelda, kuna need ütlused riimusid ka ütluste seostamise olustiku protokolliga ja paljude kirjalike tõenditega, mida kohus edaspidi refereerib. Edaspidiselt tema poolt väidetut kohus usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta. Tõepoolest on õige, et KrMS § 15 lg-le 3, ei saa kohtulahend tugineda üksnes isiku ütlustele, keda vahetult küsitleda ei olnud võimalik ning A. K. keeldus ütluste andmisest, kuid antud kriminaalasjas kinnitavad A. K.i esmasel ülekuulamisel antud ütlusi ka muud tõendid ning A. 9 K.i ütlused ei ole ainsaks tõendiks. Nii nt kuulas kohus vahetult istungil videosilla teel üle Läti kohtus viibiva tunnistaja E. F., kes kinnitas, et ta on käinud Eestis 2019.a detsembri alguses koos A. N.iga, tema oli autojuht ja nad tulid Xxxx-ga (t kd 12 lk 33-37). Ka märkis ta, et hetkel ei mäleta asjaolusid täpsemalt ning soovib, et kasutatakse tema varem antud ütlusi. Kohtus avaldati tema eeluurimisel antud ütlused ning protokoll ütluste seostamine olustikuga (t kd 12 lk 76-79), kus E. F. näitas ette asukohad ja selgitas, et 01.12.2019.a hommikul kel 10-11 hakati Volvoga sõitma Tallinnasse, tema oli roolis, õhtul umbes kell 16:00 jõuti Viikingite külla ja auto jäeti sinna, autovõtmed jäeti kindalaekasse ja juhised, kuhu tuli auto jätta, saabusid A. N.i telefoni. Järgmisel päeval tuli telefoni sõnum koordinaatidega, kuhu on raha peidetud, see oli Viikingite külast teisel pool Tartu mnt, mingi posti juures. A. N. võttis raha enda kätte ja andis talle 2000 eurot. Ka tema ütlused ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll riimuvad A. K.i 02.12.2019.a ütlustega ning ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, mis viidi A. K.iga läbi. Oluline on, et A. K. väitis, et autovõtmed saadi kindalaekast ja ka E. F. on väitnud, et autovõtmed jäeti kindalaekasse (t kd 12 lk 77). Kohtul ei ole andmeid, et E. F. ja A. K. üksteist isiklikult tundnud oleksid või kokku puutunud, mistõttu ei saa nad olla kokku olla leppinud ütlustes, vaid nende mõlemate separaatsed ütlused kinnitavad tegelikult toimunut. Teine autot Eestisse toonud isik, s.o A. N., keeldus 24.05.2021.a kohtus ütlusi andmast, mistõttu avaldati tema eeluurimisel antud ütlused (t kd 14 lk 153-169). A. N. on eeluurimisel selgitanud, et nad viisid sõiduki Volvo Hollandisse, pidid selle jätma korraks kusagile mingiks ajaks ja hiljem tuli tuua antud sõiduk Eestisse ja jätta Viikingite külla. Võtmed tuli panna kindalaekasse (t kd 14 lk 155). Ka selgitas ta, et ta pillas ühe valge iPhone Maksu- ja Tolliameti juures maha (t kd 14 lk 158) ja valges iPhones olid juhised, et sõita Viikingite külla ja jätta auto parklasse. Selle tegevuse eest oli jäetud neile üle tee Viikingite külast 6000 eurot, millest 2000 eurot andis ta E. F.ile. Seega on E. F.i ja A. N.i poolt väidetu omavahel riimuv ja kohtul puudub alus selles kahelda ka muudel põhjustel. Samuti kinnitavad A. N.i ütluste usaldusväärusust A. N.i poolt ütluste seostamisel olustikuga ette näidatud asukoht Maksu- ja Tolliameti juures, kuhu ta iPhone maha pillas, samuti ette näidatud kohad, kus Viikingite küla juurde sõiduk Volvo jäeti (t kd 14 lk 170175) ning need riimusid ka mobiili leidmise asukoha (Maksu- ja Tolliameti sissepääsu juures leitud iPhone vaatlusprotokoll t kd 4 lk 173-175) ja Viikingite küla turvasalvestisega. Asjaolu, et A. N. väitis, et antud sõiduk käis enne Hollandis, riimub ka sõidukist Xxxx reg nr xxxx hollandikeelse kviitungi leidmine (t kd 4 lk 82-97, t kd 5 lk 4). E. F. väitis, et kõik juhised saabusid A. N.ile telefoni teel ja antud asukohas viibinud A. N.i telefonist ka nähtus (asitõendi vaatlusprotokoll t kd 4 lk 176- 211), et just 01.12.2019.a antigi juhised Viikingite külla auto jätmiseks, samuti sisaldusid seal juhised võtmete kindalaekasse jätmise kohta, mida kinnitasid ju nii E. F. kui ka A. N.. Ka A. K. oma antud ütlustes väitis, et võtmed sealt ka saadi. Prokurör viitas ka telefonist nähtuvale kirjutisele ,,kohe lähevad ja vaatavad“ (t kd 4 lk 202), millest prokurör järeldas, et tegemist oligi M. Viljamaa ja A. K.iga ning järelikult omasid auto toonud isikud ja auto viinud isikud (M. Viljamaa, A. K.) omavahel suhtlust. Kui ühed isikud viivad auto punkti X ja kaks teist isikut võtavad auto punktist X ja teavad, kust leida auto võtmed, on ilmne, et informatsioon on nende vahel liikunud ja tegutsetakse koostöös. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Repliigina märgib kohus, et kaitsja A. Toomemägi kohtuvaidlustes esitatud väited selle kohta, et eelnimetatud Maksu- ja Tolliameti juurest leitud iPhone-s vaadeldud vestluses on mainitud ka Pärnut ja muid isikuid, ei oma tähtsust, kuna mobiilis on vaadeldud mitut vestlust ning vestlus, milles puudutati mingit T. ja nn narkotsi tõmbamist, ei ole käesoleva süüdistuse aspektist asjakohane. 10 Samuti riimuvad A. K.i ütlustega ja eelkäsitletud teiste tõenditega 06.02.2020.a koostatud jälitustoimingu protokoll (t kd 5 lk 105-106), millest nähtuvalt Xxxx saabus mööda Tln-Pärnu Ikla maanteed Viikingite küla juurde, sealt väljusid kaks meest ja lahkusid. Seejärel sõitis sinna Volvo xxxx reg nr xxxx, kust väljusid kaks isikut, kes toimetasid maasturi juures ja seejärel alustati teineteise järel sõitmist, eespool sõitis M. Viljamaa, kes A. K. ütluste järgi teed näitaski ning tema järel sõitis A. N.i ja E. F.i poolt toodud sõiduki roolis A. K.. Kell 17:18 jõuti Xxxx garaaži. Antud tõendiga riimub ka asitõendi vaatlusprotokoll, millises vaadeldi Viikingite küla turvakaamera salvestust ja seal on näha A. N.it ja E. F.it 01.12.2019.a. äratuntava selgusega (t kd 5 lk 99-101). Tulenevalt isikuandmete registri päringust antud kinnistu, kus asub eelnimetatud garaaž, on elukohaks A. K.ile (t kd 5 lk 107-108). Kuna leidis tõendamist, et antud sõiduki järgi Viikingite külla saabusid M. Viljamaa ja A. K., siis pidid nad olema teadlikud auto olemasolust seal, võtmete asukohast ja edaspidiselt refereeritavad tõendid kinnitavad, et nad olid teadlikud narkootiliste ainete olemasolust autos. See nähtub mitte ainult A. K.i ütlustest, vaid ka paljudest teistest tõenditest, mis riimuvad A. K.i ütlustega. Nii näiteks riimub A. K.i ütlustega tema poolt kasutatud garaažis teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll (t kd 4 lk 30-81), millest nähtuvalt asus ühe garaaži osas tõstuk, millisel asus Xxxx reg nr xxxx ning tõstuki kõrval oli kilekotis 3 pakendit. A. K. ju selgitaski oma ütlustes, et kolm pakendit jäeti auto kõrvale, ülejäänud viis M. Viljamaa taha ruumi. Läbiotsimisel leiti kolmandast ruumist kaal ning külmkapi külmkambrist leiti must prügikott, millises oli vaakumpakendisse pakendatud valge pulber. Samast kohast leiti erinevad kilepakendid. Värvikambrist leiti 4 rohelist kilekotti, millises olid väiksemad teibitud pakendid tundmatu ainega, nii 20 tükki, siis 20 tükki, siis 10 tk jne. Kardin ju ka selgitas, et pakendeid muudkui tuli ja tuli autost, seega on tema ütlused antuga riimuvad. Kokku leiti garaažist 56 pakendit kogumassiga 62 615,88 grammi. Samuti on tõendiks läbiotsimisprotokoll (t kd 4 lk 82-97), millises vaadeldi A. K.i garaažis asunud sõiduautot Xxxx reg nr xxxx. Sõiduki keskkonsoolist leiti hollandikeelne ostutšekk, sõiduki registreerimistunnistus, juhiistme alla ehitatud peidikust leiti 2 pruuni teibiga kinni teibitud ainega pakendit ning kõrvalistuja istme alla ehitatud peidikust leiti samuti 2 pruuni teibiga kinni teibitud ainega pakendit. Samuti riimub A. K.i ütlustega ka asjaolu, et samas asukohas, samas garaažis, kus asusid narkootilised ained, mis olid sõidukist ka välja tõstetud, osa teise ruumi viidud, peeti ka kinni ju M. Viljamaa. A. K.i kinnipidamisel leiti tema taskust ka sõiduki Xxxx reg nr xxxx süütevõti (t kd 4 lk 7-8). Samuti riimub kõigi eelkäsitletud tõenditega see, et 02.12.2019.a kinnipeetud A. N.i ja E. F.i juurest leiti A. N.ilt ka Viikingite küla Lyoness kaart ja E. F.i käest sularaha 2000 eurot, millise saamist oli ta ka kohtueelsel uurimisel kinnitanud. 2000 euro üleandmist antud auto asukohta viimise eest kinnitasid teatavasti eelnevalt refereeritud tõenditest nii A. N. kui ka E. F.. Samuti riimub kõigi eelnevate tõenditega asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millises on vaadeldud Automaatse numbrituvastuse süsteemi (ANTS) väljavõtteid (t kd 5 lk 4764). Eelnimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduk Xxxx reg nr xxxx sisenes Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 20.11.2019.a kell 18:19:48, väljus Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki 25.11.2019.a kell 09:57:25, 01.12.2019.a kell 13:52:11 sisenes sõiduk Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Ka nähtub vaatlusprotokollist, et sõiduk Renault reg nr xxxx sisenes 16.11.2019.a kell 16:07:33 Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Samuti riimub A. K.i ütlustega asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millises on vaadeldud Jüri alevikus Circle K tankla turvakaamerate videosalvestist (29.11.2019.a kella 23:50-00:27), samuti riimub A. K.i 11 ütlustega, et M. Viljamaa saabus valge Xxxx tema juurde, Jüri alevikus Alexela AS Jüri teenindusjaama turvakaamerate kaks videosalvestist (25.11.2019.a kell 16:30-16:33 ja 01.12.2019.a kell 14:20-14:33) (t kd 5 lk 65-71), millest nähtuvalt M. Viljamaa seda autot kasutas. Vaatlusprotokollist nähtuvalt samal päeval kui oli Viikingite küla episood, 01.12.2019.a kell 14:30:30 on tankur 1 juures valge Citröen xxxx reg nr xxxx, auto tagant väljub M. Viljamaale sarnanev meesterahvas, läheb makseterminali taha, tuleb sealt välja, tangib ja seejärel siseneb autosse. Samuti tõendavad A. K.i eelkäsitletud ütluste paikapidavust ning A. K.i, M. Viljamaa ja A. N.i omavahelist seotust asitõendi vaatlusprotokoll (t kd 5 lk 73-77), mille kohaselt A. K.i kasutuses olnud sõidukis Volvo reg nr xxxx läbiotsimisel leitud telefon ja tahvelarvuti kuulusid A. N.ile ning tuvastatud tahvelarvuti sõnumite sisust nähtuvalt oli sellele saadetud Tallinna reisi ja hotelli broneeringuid puudutav info, mis oli saadetud just nimelt A. ehk N.ile (t kd 5 lk 73-77). E. F.ilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist leiti sealt Riia-Tallinn bussipileteid, mis kinnitavad isikute vajadust liigelda Tallinna ja Riia vahel (t kd 5 lk 78-83) ja pilet olid lisaks E. F.ile ka A. N.ile. Seega on seos A. K.i ja A. N.i ja E. F.i ja M. Viljamaa vahel tuvastatud ja M. Viljamaa seotust iseloomustab see, et A. K. kasutuses olnud sõiduki Volvo läbiotsimisel (protokoll t kd 4 lk 143) märkis A. K., et sealt leitakse tahvelarvuti (A. N.i oma), millise M. Viljamaa võttis Läti numbrimärkidega Volvost ja pani tema Volvosse ning see sealt ka leiti. Samuti riimub A. K.i ütlustega selle kohta, et ta sai M. Viljamaalt sularahana tasu narkootiliste ainete käitlemisel osutatud abi eest ka asitõendi vaatlusprotokollis sularaha sissemakseid kajastav dokumentatsioon (t kd 5 lk 88-96). Kõik eelnev kinnitab, et puudub igasugune põhjus A. K.i esmastes ütlustes kahelda ning kõik tõendid kogumis tõendavad otseselt M. Viljamaa süüd temale inkrimineeritavas. M. Viljamaa süüd tõendavad ka M. Viljamaa elukohas Xxxx teostatud läbiotsimisel leitu ning sellel tõendil puudub igasugune seos A. K.i ütlustega, mistõttu on kaitsjal põhjendamatu väita, et kõik tõendid baseeruvad vaid A. K.il. M. Viljamaa elukohast leiti vaakumpakendaja, kütuse tšekid, märkmed, sülearvuti, 4 mobiiltelefoni, millest üks oli peidetud vannitoa pesukorvi (t kd 4 lk 109-126). Kaitsja väitis, et vaakumpakendajat kasutas isik liha konserveerimisel, kuid taaskord märgib kohus, et oluline on arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel. Kui suur hulk tõendeid kinnitab, et M. Viljamaa käitles narkootilisi aineid, siis ei ole eluliselt usutav, et vaakumpakendaja otstarve oli muu. Teatavasti on vaakumpakendaja kasutatav narkootiliste ainete ümber pakendamisel, s.o käitlemisel. Tulenevalt M. Viljamaa kodust leitud kütuse ostutšekkidest, millised riimusid ka eelkäsitletud tanklas tehtud videosalvestistega, tankis M. Viljamaa mitmel korral kütust valgesse Citröen xxxx ja seega oli tema isikuks, kes kasutas enne 01.12.2019.a. sõidukit Citröen xxxx aktiivselt. Samuti on M. Viljamaa ostnud kütust enne Viikingite küla episoodi 01.12.2019.a. kell 14:30 ja kell 14:33 ning ostnud ka Elisa kõnekaardile aega. Kui M. Viljamaa ja A. K. peeti kinni Xxxx tn garaaži juures, siis toimus läbiotsimine ka M. Viljamaa sõidukis Citröen xxxx, selles samas, mida ta oli eelnevalt aktiivselt kasutanud ning sealt leiti mh käsikirjalisi märkmeid, mobiiltelefon ning pagasiruumist 2 kilekott, kus ühe kilekoti sees olid teibirullid, pakend kummikinnastega ja kummikindad olid ka kõrvalistuja uksesahtlis (t kd 4 lk 128-139). Antud tegevus leidis aset detsembris 2019.a, see on perioodil, millisel puudus seotus covidiga ning kummikinnaste rohkus riimub samuti vajadusega käidelda narkootilisi aineid ja/või varjata DNA-d. Ka nõustub kohus prokuröriga selles, et kuigi märkmetes, mis autost leiti, ei ole üheselt mustvalgel kirjas, et tegemist on narkootikumide käitlemisega, siis märkmete sisu siiski sellele viitab. Asitõendi vaatlusprotokollis (t kd 5 lk 1-46) vaadeldi mh. M. Viljamaa kasutuses olnud Citröen xxxx ära võetud paberilipikuid erinevate käsikirjaliste märkmetega, mis mh sisaldavad viiteid Volvole, viiteid sõnale ,,tõime“, termineid ,,kõik läks uuesti läbi“, sõnu ,,viimised, 12 toomised, hoiustamised“, näiteks tekst ,,tõime valge nunnu“, ,,panime koos peale“, ,,viia-tuuaedasitagasi + aitasin 300 eurot“. Samuti on lisatud joonis märkega ,,kuuse juurikate vahel sambla all“ ja selline vihje ei saa kuidagi seonduda sõidukite remontimisel osutatava teenusega, küll aga on igasugune ainete ja raha üleandmine seotud peidikutega. Nii näiteks väitsid ka A. N. ja E. F., et raha peideti loodusesse. Samuti on kasutatud märkmetes sellised väljendid nagu ,,kuivatamine“, ,,nätsu kokku“, ,,segamine kahes jaos“, ,,seejärel uuesti kuivama, aga ainult 20 min ja pakkimine“ (t kd 5 lk 28). Edasi on põhjalikud arvutused ,,Kiff andis 2750, poiss võttis endale 250 euri, ehk Rix sai 2500, millest andis 1250 minule ja 1250 Buratinole“ (t kd 5 lk 29). Samuti viitas prokurör põhjendatult mõnele fraasile, mis viitab otseselt narkootikumidega seonduvale. Prokuröri toodud näited olid: ,,700 g õige kuiv“, „umbes 150g kollane odav ei tea sisaldust ja täpset kaalu“ ning prokurör põhjendatult märkis, et sellised M. Viljamaa sõidukist leitud tekstid, kirjeldavad peaaegu identselt 01.12.2019.a Volvo maasturist leitud narkootikumide leitud pakendite välimust ja markeeringuid. Samuti ka juhiseid, mis viitavad narkootilisele ainele, selle tükeldamisele ja lahjendamisele ning samuti sisaldusid leitu hulgas ka juhiseid telefoni ja raha kindalaekasse jätmise kohta, mis tulenes mõlema eelnimetatud (A. N.i ja E. F.
2. i)ütlustest. M. Viljamaa süüd tõendab ka narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN1398 (t kd 4 lk 150158), millises on analüüsitud garaažist leitud pakendeid ning jõutud järeldusele, et kogumis kolmes pakendis oli puhta ainena 1064 grammi kokaiini, edasi oli hašišist 12,58 grammi ja edasi oli 32 538 grammi amfetamiini 46-s pakendis ja 4439 grammi MDMA-d 6-s pakendis. Peidikutest leiti 2029 grammise kogumassiga 4 pakendit, milles kahes pakendis oli puhtaainena 1383 grammi amfetamiini ja ülejäänud kahes pakendi oli puhtaainena 709 grammi MDMA-d. Kõiki eeltoodut kogumis hinnates on kohtu seisukoha kohaselt täiekindlusega leidnud M. Viljamaa süü tõendamist temale inkrimineeritavas. Kõik tõendid on omavahel riimuvad, üksteist kinnitavat ning arvestades antud kuriteoliigi eripära ja tehiolusid, siis sellise kuriteo puhul tõendamine ongi keerukam ja hetkel ei saa ette heita asjaolu, et esinevad vaid kaudsed tõendid (RK 3-1-1-38-11). Käesolevas kriminaalasjas seisneb tõendite paljusus ja paljud tõenditest on kogutud separaatselt ning ilmselgelt pärast kinnipidamist ei saanud nt A. K. ja M. Viljamaa räägitut kokku leppida, kuid A. K. ja A. N.i ja E. F.i väidetu on kooskõlas ja riimub ka kõikide eelkäsitletud vaatlus- ja läbiotsimisprotokollidega jne. Kõiki tõeneid hinnataksegi kogumis. Prokurör esitas kohtule ka ekspertiisimääruse ja akti 20E-AN0226 (t kd 4 lk 168-170), milliseid kohtus uuriti ja antud ekspertiisi käigus võrreldi 3 erineva ekspertiisi käigus uuritud amfetamiini ja sh oli ka A. K.i ja M. Viljamaa garaažis leitud narkootiline aine. Ülejäänud olid seotud teiste süüdimõistetutega ja jõuti järeldusele, et osa pulbrist on pärit samast laborist või on kasutatud samu tingimusi ja on täpsustatud, et üks osa on samast partiist, mis kinnitab, et kogu nimetatud isikud omasid seotust ning süüdistuses ei ole neid põhjendamatult seotud n-ö narkoketiks. Antud asjaolu seob M. Viljamaa tegevuse juba varasemalt süüdimõistetud ja süüdistuses nimetatud isikute tegevusega ja grupis tegutsemine A. K.iga on tõendamist leidnud. Oluline on ka M. T.’i koostatud vastus teabenõudele, millest nähtub, et narkootilise aine amfetamiini puhul on ühekordne narkojoovet tekitav kogus 130 milligrammi, kokaiini puhul 65 milligrammi ning MDMA puhul 0,14 grammi. Selliselt piisanuks garaažist ja sõidukist läbiotsimisel leitud kokaiinist narkojoobe tekitamiseks enam kui 16 369 inimesele, leitud amfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 250 292 inimesele ning leitud ecstasy tablettidest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 31 707 inimesele. Kokku piisanuks leitud narkootikumidest narkojoobe tekitamiseks enam kui 298 368 inimesele (t kd 4 lk 161-164). 13 Tulenevalt EMTA andmete väljatrükist M. Viljamaa keskmise päevasissetuleku kohta (t kd 5 lk 113-115) puudusid M. Viljamaal aastatel 2017-2019 tulud. Tulenevalt eelpool käsitletud märkmetest, olid sinna kantud erinevad sissetulekud ja väljaminekud, mis näitavad tegeliku tulu saamist. Lähtudes eeltoodust on kõigi kogutud tõenditega kogumis tõendamist leidnud Marti Viljamaa poolt KarS § 184 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o koos A. K.iga ühiselt ja kooskõlastatult, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemise. Repliigina kohus märgib, et kaitsja püstitas M. Viljamaa kaitsmise eesmärgil erinevaid hüpoteese, kuid kaitsja taotlusel küsitletud tunnistajad tegelikkuses ei andnud mingit informatsiooni selle kohta, et M. Viljamaa süü oleks välistatud. Nii näiteks tunnistaja A. S. puhul üritas kaitsja tõendada, et M. Viljamaa korteris võis elada keegi teine, kelle esemed seal olid, aga tunnistaja A. S. kõik ütlused olid oletuslikku laadi, nt ,,äkki elas“, kui küsiti millal, siis vastas, et ,,ma ei oska öelda“, kui küsiti, kust te seda teate, siis vastas, ,,äkki venna käest kuulsin“ (t kd 13 lk 172). Kohus küsis tunnistajalt, kas ta ise on midagi näinud ja kas kõik baseerub kuulujuttudel, vastas tunnistaja, et ise ta midagi näinud ei ole ja kõik ongi vaid kuulujutuude tasemel (t kd 13 lk 180). Kaitsja taotlusel kuulati tunnistajana üle ka K. V., kellele puhul samuti kaitsja küsitles M. Viljamaa elukoha kohta ja kui kaitsja esitas küsimuse, millal tunnistaja viimati käis M. Viljamaal külas, vastas ka tema oletuslikult ,,…ma tõesti ei oska öelda, see võis olla mingil sügisel 2019’’ ja kui kaitsja küsis, kas M. Viljamaa elas seal üksi, vastas tunnistaja, et tema teada küll. Tunnistaja selgitas, et M. Viljamaa on talle rääkinud, et seal elas küll keegi veel, kuid küsimusele, kaua see tuttav seal elas ja kas ta elas, vastas tunnistaja, et ta ei tea (t kd 13 lk 185). Ka ei osanud tunnistaja mitte midagi öelda selle kohta, kuidas ja miks M. Viljamaa sattus garaaži ja miks ta kinni peeti. Samuti kuulati kaitsja taotlusel üle tunnistaja T. N., kes ütles, et ta ei ole tihedalt M. Viljamaaga läbi käinud, oli vaid tuttav, kes remontis autosid ning kui küsiti taas M. Viljamaa elukoha kohta, et millal ta seal käis, vastas tunnistaja T. N. nagu teisedki tunnistajad oletuslikult ,,äkki 2019. aasta“ (t kd 13 lk 153). Kui kaitsja küsis, kas M. Viljamaa elas seal üksi, siis tunnistaja vastas, et tema teada küll (t kd 13 lk 154). Pigem oli kaitsja poolt ristküsitletud tunnistaja T. N. ütlused süüstavad, kuna ta kinnitas, et ta on näinud sõitmas M. Viljamaad valge Citröen xxxx, milline asjaolu ka eelnevalt tõendamist leidis ja kinnitab väidet, et sõidukist leitud esemed kuuluvad M. Viljamaale. Asjaolu, et isik väitis, et seda sõidukit kasutasid ka teised isikud, ei ole oluline, kuna eelnevalt leidis tõendamist, et M. Viljamaa kasutas seda sõidukit just vahetult enne sõiduki läbiotsimist korduvalt ning sõidukist leitud esemed riimusid ülejäänud tõendites käsitletavaga. Kaitsja loobus 27.05.2021.a kohtuistungil tunnistaja V. P.i ülekuulamisest. Kaitsja taotles ka üheksa Maksu- ja Tolliameti menetleja küsitlemist, kes osalesid 01.12.2019.a menetlustoimingus ja ühe menetleja ülekuulamist, kes osales 02.12.2019.a menetlustoimingus, kuid kohus võttis antud küsimuses seisukoha 28.05.2020.a kohtumääruses ning kohus märgib, et läbiotsimisel ja A. N.i kinnipidamisel toimuva osas ei tekkinud mingeid kahtlusi menetlustoimingute õigsuses ja puudus vajadus mingeid tehiolusid täpsustada. Kohtule jäi arusaamatuks taotlus küsitleda kõiki menetlustoimingus osalenud ametnikke ja paisutada kriminaalasja mahtu. Kohus kuulas üle käesolevas menetluses ka tunnistaja K.-J. M.i, kes kinnitas, et töötas Xxxx aadressil ning ta väitis kohtus, et ta ei tea, miks M. Viljamaa 01.12 seal oli, kuna ,,…mina ei olnud nende tegevuse juures“ (M. Viljamaa ja A. K.i). Seega antud tunnistaja ei saa teada garaažis toimunu asjaolusid. Kohus ei tuvastanud M. Viljamaa süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 14 Kohus nõustub prokuröriga selles, et M. Viljamaa pani toime temale süüks inkrimineeritava kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta omas teadlikkust autos olevatest narkootilistest ainetest, ta oli teadlik, et käitleb narkootilisi aineid ja möönis, et tegemist võib olla suure kogusega. Kohus peatub ka M. Viljamaa poolt esitatud kriitikal kohtu suhtes. Viimases sõnas ja ka varasemalt on M. Viljamaa süüdistanud kohut erapooletuses ning samuti esitas tema kaitsja menetluse ajal taotluse kogu kohtukoosseisu taandamiseks. Kohus on käsitlenud enda seisukohti Harju Maakohtu 29.03.2022.a määruses ning pidanud taandust põhjendamatuks. V KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seaduseandja on KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näinud ette ainsa karistusliigina vangistuse ja seda määras 3-15 aastat. KarS § 56 sätestab karistuse alusena esmalt isiku süü, isik tegutses kaudse tahtlusega. Tema süü suurust ilmestas narkootilise aine kogus, tema roll. Riigikohus on rõhutanud (RKKKo 118-2232/179 p 76), et narkootilise aine ebaseadusliku käitelemise hukkamõistetavus ja karistamisväärtus oleneb eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist ohustati. M. Viljamaa teosüü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tuvastamist leidis, et M. Viljamaa käitles kokku enam kui 62 kilo narkootilisi aineid kokaiini, amfetamiini ja ecstasy´t, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks pea 300 000 inimesele, mistõttu on prokuröri võrdlus asjakohane, et see on enam kui pooltele Tallinna või rohkem kui kolmele Tartu-suuruse linna elanikele. Selliselt ületas ta enam kui 30 000-kordselt seadusandja poolt sätestatud väärteo ja kuriteo piiriks olev kümme doosi. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et M. Viljamaa teosüü suuruse hindamisel on vajalik arvestada ka tema rolli narkootiliste ainete käitlemises, milline seisnes tegevuses neid n-ö peidikuteks ümber kohandatud sõidukitest välja võtta ja ümber pakendada, seega M. Viljamaa täitis suures narkokäitlemise ahelas lihtsalt töötegija rolli, millise eest maksti talle ka tasu, kuid ei ole tõendatud, et M. Viljamaa oleks narkootikumide müügist vahetult ise kriminaaltulu saanud. Ka ei ole tõendatud, et M. Viljamaa oleks olnud narkootikumide käitlemise 15 organisaator. Kohus nõustub prokuröriga, et M. Viljamaa süü on keskmisest määrast väiksem. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Küll aga nähtus A. K.i ütlustest, et saadi tasu oma rolli täitmise eest, talle tasus A. K. ja ei ole eluliselt usutav, et A. K. ise tulu ei saanud ja tegeles keelatu ja ohtliku tegevusega tasu saamata, mistõttu karistust raskendavatest asjaoludest esineb kuriteo toimepanemine omakasu ajendil. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, siis M. Viljamaal ametlik sissetulek puudus, kuid leitud märkmed kinnitasid tulu saamist ja seostusid narkootiliste ainetega. Kohus karistuse mõistmisel peab võtma lähtaluseks sanktsiooni keskmise määra (RKK 3-1-177-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13). Kohus ei saa arvestamata jätta ka üldpreventsiooni, asjaolu, et selline narkootilise aine suures koguses käitlemine on tendentsilt ohtlik. Ka tuleb arvestada eripreventsiooni, isik ei saanud aru oma teo keelatusest, ei andnud negatiivset hinnangut oma teole. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka asjaolu, et isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Ka arvestab kohus M. Viljamaa „töömesilase“ rolli, kes täitis vaid üht lüli narkoahelas. Kohus peab põhjendatuks karistada M. Viljamaad sanktsiooni keskmäärast madalamal määral, s.o vangistusega 5 aastat 6 kuud, millise algusajaks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 01.12.2019.a. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Süüdistatav viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. Süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse. VI MENETLUSKULUD Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o 1635 eurot, mis kuulub M. Viljamaalt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks narkootilise aine ekspertiisakt nr 19EAN1398. Kohus märgib, et antud ekspertiisi vajadus oli tingitud M. Viljamaa ja A. K.i süülisest tegevusest ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Narkootilise aine ekspertiisikulu oli 5208 eurot, millest M. Viljamaalt kuulub väljamõistmisele ½, s.o 2604 eurot. Kohus märgib, et A. K.’ilt mõisteti eelnimetatud ekspertiisikulust välja ½, s.o 2604 eurot Harju Maakohtu 29.01.2021.a kohtuotsusega 1-20-20. Kohtu hinnangul ei esine M. Viljamaa puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude, kas osaline või täielik riigi kanda jätmine. M. Viljamaa on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab vangistuses tööle asuda. Arvestades asjaolu, et isik viibib kinnipidamisasutuses, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 16 VII ASITÕENDID Xxxx kinnistul asuva garaaži 01.12.2019.a läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaal, kilepakendid tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel, kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Ekspertiisiaktist nr 19E-AN1398 järele jäänud ained tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks ning ekspertiisiaktist nr 19E-AN1398 järele jäänud pakendid (9 tk: Paberkott märkega „Garaaž 1“, Paberkott märkega „Garaaž 6“, Paberkott märkega „Garaaž 10“, Paberkott märkega „Garaaž 7“, Paberkott märkega „Garaaž 8“, Paberkott märkega „Garaaž 9“, Paberkott märkega „Garaaž 11“, pakend märkega „Volvo 3“, pakend „Töökoda 2“, pakend „Garaaž 3“) ning sõiduauto Xxxx Läti registreerimisnumbriga xxxx 01.12.2019 läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud mobiiltelefon Nokia xxxx (sinist värvi); hollandikeelne T-K-Maxx ostutšekk; musta värvi tükkideks tehtud GPS-seade tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel, kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sõiduk Xxxx Läti registreerimisnumbriga xxxx, sõiduki registreerimistunnistus nr xxxx ja sõiduki süütevõti tuleb tagastada sõiduki seaduslikule valdajale E. F.’ile ja/või A. N. või nende poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel. Marti Viljamaa elukoha aadressil Xxxx 01.12.2019 läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud 6 paberit, millel erinevad käsikirjalised märkmed ning sõiduauto Xxxx registreerimisnumbriga xxxx 01.12.2019 läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed Oxfordi kaaned, mille vahel 34 erineva suurusega märkmepaberit, mis on pakendatud turvakotti nr 2153402 tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx 11.02.2020 läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud autosalongi kindalaekast leitud sõiduki registreerimistunnistus sõidukile Volvo registreerimismärgiga xxxx (omanik A. A.) ja rahvusvahelise kindlustuspoliis sõidukile registreerimismärgiga xxxx kokku 4 lehel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. Sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx tuleb anda üle sõiduki uuele omanikule, s.o G.-L. N. (isikukood xxxx) või tema poolt volitatud isikule, kuivõrd käesolevaks hetkeks on selgunud, et sõiduki eelmine omanik A. A. müüs sõiduki 15.01.2022.a G.-L. N.ile. Sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx (läbiotsimise hetkeks on numbrimärk eemaldatud) 11.02.2020 läbiotsimise käigus ära võetud lätikeelne BTA kindlustuspoliis (kehtivusega kuni 25.02.2020) E. F. nimele kokku 2 lehel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. Sõiduauto Xxxx registreerimismärgita (eelnevalt reg. nr xxxx) tuleb tagastada sõiduki seaduslikule valdajale E. F. või tema poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel. Sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx ja sama sõiduki 11.02.2020 läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud autosalongist kindalaekast leitud sõiduki registreerimistunnistus sõidukile (omanik A. J.) ja rahvusvaheline kindlustuspoliis kokku 2 lehel tuleb anda üle A. J.’le või tema poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel. Xxxx 26.10.2020 narkootilise aine amfetamiini asendamise käigus ära võetud narkootilise aine amfetamiini pakendid (kaks valget ämbrit kilepakendites), narkootilise aine asendamiseks kasutatud ainete (jahu ja soola) pakendid ning 11.06.2019 varjatud jälgimise käigus äravõetud DHL kullersaadetise ja saadetise vastuvõtmise dokumendi katki rebitud tükid; 07.11.2019 E. K. ütluste ja olustiku seostamise käigus ära võetud 2 ämbrit asendatud ainega tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 181, § 306, § 311313, § 315, § 318-319. 17 Merle Parts kohtunik Heli Viitak rahvakohtunik Kaia Vask rahvakohtunik 18