ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik 04.01.2023 kinnitas, et nõustub kohtu välja pakutud usaldusisikuga.
4.3 Hinnang makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Usaldusisiku hinnagul on A.K.´i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine (sh laenude võtmine teiste isikute soovil ja nende jaoks) ning kolmandatele isikutele kuuluva äriühingu kohustuste käendamine. Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2020 aasta alguses, kui võetud laenude tagasimaksed moodustasid ca 90% tema sissetulekust. 4/4 2-22-18694 4.4 Hinnang edasise menetluse osas, sh, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsusest. Võlgnik on maksejõuetusavalduses soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisikule on võlgnik täpsustanud, et soovib võlgade ümberkujundamist selliselt, et ümberkujundamiskava tähtaeg oleks 5-10 aastat, kõrvalnõuded kustutatakse 100% ja põhiosad käendustest tulenevatel kohustustel vähendatakse 50% ja teistel laenudel 25% võrra. Igakuiste maksete summa võiks olla 350-400€. Võlgniku soovitud tingimustel oleks ümberkujundatavate nõuete suuruseks 38 780,83€ ja 8-aastase tähtaja puhul oleks igakuise makse suuruseks 403,97€ ( vt Võlanimekirja lk 9 olev tabel). Taolistel tingimustel kava võiks olla võlgnikule jõukohane. Samas on küsimus, kas võlausaldajad võiksid selliste tingimustega nõustuda? Usaldusisikule vastas võimaliku ümberkujundamise kava osas 9-st võlausaldajast 3. Neist 2 olid nõus 8-aastase tähtajaga, kuid vaid üks neist põhinõuete vähendamisega soovitud määral. Vastanutest 1 ei olnud nõus põhinõudeid üldse vähendama ning nõustus vaid 3-aastase kavaga. Isegi kui õnnestuks leppida kokku nt 5-aastases kava pikkuses ja nõuete vähendamises võlgniku poolt soovitud ulatuses, oleks igakuine makse 646,35€, mis oleks võlgniku jaoks liiga suur. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kaalumisel arvestada ka järgmiste asjaoludega: - Võlgnik on olnud pikaajaliselt, st vähemalt 2 aastat, maksejõuetu; - Ta võttis laene juurde ka siis, kui tagasimakset ületasid tema sissetulekut, mis näitab, et ta ei tunnistanud probleeme ja ei osanud olukorda õigesti hinnata; - ta sõlmis kohtuasjades võlausaldajatega 2021- 2022 aastal maksegraafikuid, kuigi oli selge, et kõigi maksegraafikute täitmine ei ole võimalik ( kõik maksed kokku 1571,70€/kuus), millest järeldub, et võlgnik on kokkulepete sõlmimisel kas põhjendamatult optimistlik või ei taju tegelikku olukorda; - tema praegune sissetulek on arvestatud töölepingus fikseeritud töötasu alusel, kuid tal on praegu alles katseaeg, mis lõppeb 07.03.2023; - 2 võlausaldajat ( sh suurim võlausaldaja) on juba usaldusisikule teatanud, et nad ei ole nõus võlgniku poolt soovitud ulatuses põhiosa nõuete vähendamisega ning üks neist on nõus kuni 3-aastase kavaga, mis tähendab, et tegelikkuses kujuneks ümberkujundatavate kohustuste summa võlgniku poolt pakutust suuremaks ning kava tähtaeg jõukohasest tähtajast lühemaks; - 5-8 aastase tähtajaga kava oleks võlgniku suhtes ebaproportsionaalselt koormav, arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat. Eeltoodust lähtuvalt tuleks usaldusisiku hinnangul võlgniku suhtes algatada praegu pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul, kui pankrotimenetluses saab selgeks, et kõik võlgade ümberkujundamiseks vajalikud tingimused on võlgniku poolt täidetavad (võlgniku sissetulek on arvestatud suuruses vähemalt 6 kuu jooksul, sellest jääb igakuiselt piisavalt vahendeid pankrotivarasse ja võlgnik suudab talle allesjääva summa arvelt kõik oma igapäevased kohustused tasuda) on võimalik taotleda võlausaldajatelt kompromissi sõlmimist pankrotimenetluses. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu
lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (
lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). A.K. on maksejõuetusavalduses taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid on usaldusisikule vastuses märkinud, et usaldab kohtu ja usaldusisiku hinnangut. Käesoleval ajal 5/4 2-22-18694 ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku koostatud ja 01.02.2023 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku poolt kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on A.K. teadaolevad kohustused kokku 66 846,26 eurot, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 34 504,50 eurot on võlgniku ainukohustused ja 32 341,76 eurot solidaarkohustused. Usaldusisik on kogutud andmetele tuginedes järeldanud, et võlgnik ja R.L. käendasid Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx, kohustusi. Käesoleval ajal on Xxxxxxxxxxx OÜ ainuomanik ja ainuke juhatuse liige võlgniku vend A. K.. Kuni 14.10.2022 oktoobrini olid ühingu omanikeks ja juhatuse liikmeteks A. K. ja R.L.. Ühingul on alates juunist 2021 maksuvõlg summas 4921,71€. Esitamata on 2021.a. majandusaasta aruanne. Alates 2022 aasta kolmandast kvartalist käivet deklareeritud ei ole. Usaldusisikule on võlgnik teatanud, et laene võttis ta R.L.e ja oma venna A. K.´i soovil. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et ta on korduval kontole laekunud laenusummad koheselt suuremas ulatuses R.L.ele üle kandnud. Selgituses on peamiselt kas „ük“ või “ülekanne“. Usaldusisiku poolt vaadeldud viimase 3 aasta jooksul on võlgnik R.L.ele kandnud ca 7530€ rohkem, kui R.L. talle tagasikandeid on teinud. Avalikest andmetest on nähtav, et R.L.e suhtes on algatatud täiteasju ja alates novembrist 2021 on välja kuulutatud enampakkumisi talle kuulunud Xxxxxxxxxxx OÜ ja Sander Grupp OÜ osakute müügiks. Ajavahemikul 17.06.2021-14.03.2022 sõlmitud kokkulepete alusel oli võlgnik võtnud kohustuse tasuda igakuiselt graafikujärgseid makseid kokku 1571,70€. Usaldusisiku aruande kohaselt on A.K. arvestuslik sissetulek hetkel 1597 eurot kuus. Vastavalt maksejõuetusavaldusele on tema igakuised hädavajalikud kulud 841 eurot. Võlgnikul vara, sh koduse majapidamise esemed, puudub. Viimase kolme aasta jooksul on võlgnik oma isale võõrandanud korteriomandi 6/4 2-22-18694 registriosa nr 1926236, sõiduauto Ford Mondeo, 2012 vl, sõiduauto Ford Mondeo Turnier, 2002 vl ja mootorratta Kawazaki, 19xxxxxxxxxxx vl. Käesoleval hetkel on ebaselge, kas ja mis ulatuses võib olla tegemist tagasivõidetavate tehingutega. Samuti pole käesoleval ajal veel selge, kas ja mis ulatuses on alus nõuete esitamiseks R.L.e, A. K.´i ja Xxxxxxxxxxx OÜ vastu ja kas nõuete esitamine võiks olla perspektiivne. Käesoleval ajal on tal pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-3076, hagis Helmemetal IMS OÜ vastu seoses vallandamisega. Usaldusisik ei ole võlgniku vara hulka lugenud konto jääke, kuna võlgnikul ei ole keelatud konto kasutamine ilma usaldusisiku nõusolekuta ning seega konto jääk võib olla käesolevaks ajaks muutunud. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2020 aasta alguses, kui võetud laenude tagasimaksed moodustasid ca 90% tema sissetulekust. 7. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 9.
lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja. 10. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
11. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (
FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 7/4 2-22-18694 13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku A.K. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt
§-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2). 14. Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 04.01.2023 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 04.01.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (
) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.
lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.
150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 8/4 2-22-18694 18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 19.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. 20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot (käibemaksuga). 21.
lg 51 sätestab, et
lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 22. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni 9/4 2-22-18694 pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 23.
lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. 24. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 10 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.