Obsah (14)

§ 113§ 14§ 76§ 100§ 108§ 402§ 403§ 197§ 198§ 8§ 82§ 397§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1049 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 21.01.2022 Pärnu Maakohtule hagi T. O. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 13506,53 eurot, intressi 1194,92 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, viivise 3898,39 eurot ja sissenõudekulude 35 eurot nõudes. Pärnu Maakohus edastas 24.01.2022 kohtumäärusega hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista F OÜ ja kostja vahel 08.10.2019 sõlmitud tarbimislaenu lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 13506,53 eurot, intressid 1194,92 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, viivised 3898,39 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 13506,53 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 24,50% aastas, alates 22.01.
3. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja F OÜ 08.10.2019 tarbimislaenu lepingu nr xxxx, mille kohaselt võimaldas laenuandja laenusumma 15 000 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 443,69 eurot alates 15.11.2019 kuni viimase osamakseni 15.10.2024 summas 443,49 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 24,50% aastas. Intressi arvestamisel lähtus Laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Hagi kohaselt asus kostja laenuandja poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus lepingu tingimuste p. 7.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu tingimuste p 7.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 15.07.
4. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas laenuandja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas laenuandja laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 16.11.
5. Peale lepingu ülesütlemist muutus sissenõutavaks kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 13 506,53 eurot, tasumata intressiosamaksed summas 1194,92 eurot ja lepingu haldustasu 12,50 eurot. Lisaks nõuab hageja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.2.
6. ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 seitsmenda lõigu kohaselt kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist intressimääraga võrdses määras perioodi 17.11.2020 kuni 21.01.2022 eest kokku 3 898,39 eurot ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 08.12.2020 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult ning alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 29.12.2020, 21.06.2021, 21.12.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx. Seetõttu juhindudes

§ 113

2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 2

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et F OÜ ei andnud vaidlusalust laenu vastutustundlikult ning ei hinnanud laenu andmisel kostja krediidivõimekust. Laenuandja ei küsinud kostjalt kontoväljavõtet, vaid väljastas laenu kostja pangakontole kohe peale laenutaotluse esitamist. Kostja toob välja, et juba 2020 tekkisid tal vaidlusaluse ja ka teiste laenu tagasimaksmisega probleemid, kuna lapsehoolduspuhkus lõppes ja kostjal ei olnud võimalik leida tööd ning võlausaldajaid on teavitatud, et kosja näol on tegemist maksejõuetu ja 3 alaealise lapse emaga, kes on võtnud laene kokku ligikaudu 10 pangast ja kelle laenukoormus on üle 2000 euro kuus. Kostja märgib, et tema finantskäitumine on olnud kohusetundetu, kuid rõhutab, et samas ei ole pank ka ise pööranud tähelepanu tema konto väljavõtetele või võimekusele seda raha tagasi maksta. Kostja selgitab, et sissetulek, mille pealt laenu anti, oli 1246,94 eurot. Nimetatud summa koosnes peretoetusest ning vanemahüvitisest. Ennem Xxxx-ga sõlmitud laenulepingut oli kostja väitel tema laenukoormus ühes kuus kokku 1426,65 eurot ja peale Xxxx-ga sõlmitud lepingut oli laenukoormus 443,69 eurot suurem ehk 1870,34 eurot. Nimetatud laenukoormus ületas kostja sissetulekuid. Kostja leiab, et kuna laenuandja F OÜ on andnud talle laenu maksevõimet hindamata ja kostjal on tekkinud raskused laenu tagasimaksmisega, siis on tal õigus nõuda krediidiandjalt ehk ka uuelt võla sissenõudjalt, hagejalt, talle tekkinud kahju hüvitamist. 16.03.2022 esitas kostja kohtule avalduse, milles taotleb kogu nõude osas tasaarvestust.
2. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga vastutustundliku laenamise põhimõtetele. Hageja leiab, et tegemist on kostja paljasõnalise väitega, mille tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Hageja on hagivalduse lisana 1 esitanud laenulepingu koos teabelehe ja laenutaotlusega. Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja kirjeldanud enda sissetulekuna palka, suuruses 1300 eurot kuus ning märkinud laenukohustuste puudumist ja muude kohustuste suurusena 100 eurot kuus. Hageja selgitab, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga ning esitatavad andmed peavad olema tõesed. Seega kui kostja esitas pangale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, kui ei esine indikatiivseid andmeid. Kui kostjal maksehäireregistris kehtivad sissekanded puuduvad ja kontodel ei esine kohtutäiturite areste, siis ei saa laenuandja eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Hageja rõhutab, et laenuandjal ei ole võimalik kontrollida, kas kostja laenutaotluses esitatud info igakuiste kohustuste kohta, vastab tõele, kuna nimetatud andmed on andmekaitsega kaitstud ning teised ettevõtted/krediidiandjad ei avalda nimetatud andmeid kolmandatele isikutele, sh teistele pankadele. Seega juhul, kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta

§ 14tulenevate nõuete vastaselt.

Hageja on arvamusel, et kostja esitatud väited vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta ning laenuandja ei rikkunud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis laenuandja kostja avaldatud andmeid, AS Pensionikeskuse andmeid ning kontrollis kostjal maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis. Nimetatud päringute teostamise kuupäevadel oli isikul registreeritud kogumispensioni sissemaksed ning isikul puudusid aktiivsed maksehäired. Hageja selgitab täiendavalt, et peale laenutaotluse saamist toimub analüüs automatiseeritult ja analüüs tuvastas, et kostja krediidivõimelisuse kontrolli tulemusel puudusid kostjal kehtivad maksehäired ja kostja esitatud sissetuleku ja olemasolevate kohustuste andmetest lähtuvalt oli kostja krediidivõimeline ning võimeline laenu teenindada. Hageja jääb hagiavalduse ja käesolevas vastuses esitatud seisukohtade juurde, leiab et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ning tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsiooni esitatud nõuete ulatuses. 27.06.2022 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et pöördus esialgse kreeditori poole infopäringuga ning F OÜ selgitas, et kostja poolt allkirjastatud laenulepingu lisana oli lisatud digikonteinerisse ka kostja poolt laenu taotlemisel esitatud laenutaotlus. Nimetatud taotlusest 3 nähtub, et kostja kirjeldas enda sissetulekuna 1300 eurost palka ning kohustustena 100 eurose kuumaksega muud krediiti (nt järelmaksud). Seega võeti laenukõlbulikkuse arvestuse aluseks kostjal 1200 euro suurune sissetulek. Kostja laenukõlblikkuse kontrollimise alusena korrutati taotletava laenu kuumakse 443,69 eurot 100%-ga ning jagati 1200 euro suuruse sissetulekuga, mis vastas kehtivale laenu skooringule (443,69 * 100% / 1200 = 36,97%). Nimetatust lähtuvalt jäi kostjal igakuisteks muudeks eluks vajalikeks kulutusteks kätte 756,31 eurot. Kuna kostja ei avaldanud, et tal oleks muid kohustusi, siis ei olnud laenuandjal põhjust nõuda kostjalt täiendavaid andmeid laenuvõimelisuse hindamiseks. Kostjal on tekkinud tasumata maksehäired alles 21.08.2020, mis on ligi aasta peale vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist. Kreeditoril laenutaotluse hindamisel puudub võimalus kontrollida ning selleks puudusid ka muud andmed, miks seda oleks pidanud tegema. Laenuleping öeldi üles alles 16.11.2020 ehk enam kui 1 aasta peale laenulepingu sõlmimist. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama krediidiandja, kuid ainuüksi see, et vastutustundliku laenamise põhimõtet võib olla rikutud, ei too kaasa lepingu tühisust. Riigikohtu praktika ütleb, et sellisel juhul võib olla kostjal olla kahju hüvitamise nõue, mida saab tasaarvestada, kuid kostja ei ole välja toonud, milles tema kahju seisneb ja on esitanud üksnes tasaarvestuse avalduse. Kostja on esitanud tsiviilasjas 14.02.2022 vastuse, mille lisadena on esitanud erinevad laenulepingud, mis on varasema kuupäevaga kui F OÜ-ga sõlmitud leping. Nimetatust nähtub selgelt, et kostja on tahtlikult esitanud F OÜ-le laenutaotluses valeandmeid. Olukorras, kus kostja on laenuandjale ise esitanud teadlikult valeinfot, kannab sellest tulenevat riski tema ise. Kohtu põhjendused 5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. 6. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 08.10.2019 sõlmis kostja F OÜ-ga laenulepingu nr xxxx, mille alusel võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 15 000 eurot kasutamist. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu intressiga 24,50% aastas ja 0,07% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 15.11.2019 maksegraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust koosnevaid makseid summas 443,69 eurot (v.a viimane osamakse summas 443,49 eurot). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.10.2024. Krediidi kulukuse määraks oli lepingu järgi 29,49% ning kokku kohustus kostja tasuma laenuandjale 26 621,20 eurot (igakuised osamaksed 443,69 eurot x 59 kuud + viimane osamakse summas 443,49 eurot) (dtl 45-57); - seoses võlgnevuse tekkimisega saadeti kostjale meeldetuletuskiri, määrati täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati lepingu ülesütlemisest, kui täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasuta. 17.11.2020 ütles võlausaldaja laenulepingu nr xxxx üles (dtl 64); - 29.12.2020 loovutas F OÜ laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded hagejale (dtl 65); - peale lepingu ülesütlemist on kostjale saadetud 29.12.2020, 21.06.2021 ja 21.12.2021 võlanõudeid (dtl 66-68); 7. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4 Kohus leiab, et F OÜ ja kostja sõlmisid 08.10.2019 laenulepingu alaliigiks oleva tarbijakrediidilepingu

§ 402lg 1 mõttes.

Viidatud säte näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 08.10.2019 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid alates 15.07.2020 ning selles, et 27.10.2020 edastas võlausaldaja kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise (dtl 64). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja kostja vaheline laenuleping on üles öeldud 17.11.

1. Kuna laenuleping lõppes 17.11.2020, siis on tõendatud, et alates sellest kuupäevast on muutunud sissenõutavaks kogu laenulepingujärgne kohustus.
2. Kostja esitas hageja nõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite. Kostja vastuväitel ei hinnanud laenuandja kostja krediidivõimekust. Kostja leiab, et kuna laenuandja F OÜ on andnud talle laenu maksevõimet hindamata ja kostjal on tekkinud raskused laenu tagasimaksmisega, siis on tal õigus nõuda krediidiandjalt ehk ka uuelt võla sissenõudjalt, hagejalt, talle tekkinud kahju hüvitamist. 16.03.2022 esitas kostja kohtule avalduse, milles taotleb kogu nõude osas tasaarvestust. Kohus selgitas, et vastavalt

§ 403

⁴ lg 13 peab hageja esitama kohtule asjaolud ja tõendama, et kostjale laenu andmisel täideti vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohtul tuleb hinnata hageja kohustuste täitmist kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Kohus viitas, et hagejal kohtule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise ning hagejal tuleb tõendada: milline teave laenu andmisel omandati, mis võimaldas hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma; kuidas hinnati tarbija krediidivõimelisust; millised olid selle hindamise tulemused. Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist

§ 14ja § 115 lg 1 alusel.

Seoses kostja tasaarvestuse nõudega selgitas kohus, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (

§ 197lg 1).

Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (

§ 197lg 2).

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 198ls 1).

Kohus selgitas seoses kostja poolt väljatooduga, et ta tasaarvestab oma kahjunõude hageja nõuetega, et kostja peab kohtu ette tooma asjaolud ja tõendama, et tal on hageja vastu nõue, sh nõude eeldused (kohustuse rikkumine, vastutus, tekkinud kahju, kahju suurus ja põhjuslik seos rikutud kohustuse ja kahju vahel), millal nõue tekkis, kostjal on õigus nõuda selle täitmist ja ta on teinud tasaarvestuse avalduse, sh millal on avaldus kostjale kätte toimetatud, et tuvastada tasaarvestuse aeg. Hagejal tuleb tõendada oma vastuväiteid. 9. Vastutustundliku laenamise põhimõte on sätestatud

§-s 403⁴.

§ 403

⁴ lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

⁴ lg 2 esimese lause kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse 5 vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Kostja väidab, et tema sissetulek oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 1246,94 eurot, mis koosnes peretoetusest ja vanemahüvitisest (dtl 81-83). Kostja on ka välja toonud, et enne käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva laenulepingu sõlmimist oli tema laenukoormus ühes kuus 1426,65 eurot. Kostja esitas krediidivõime kohta kohtule erinevate laenuandjatega sõlmitud laenulepingud ja konto väljavõtte perioodi 01.06.2019 kuni 31.12.2019 kohta (dtl 88-151, 158389). Kostja leiab, et F OÜ ei hinnanud krediidivõimekust piisavalt nõuetekohase hoolsusega. F OÜ-l oli võimalus kontrollida kostja 6 kuu kontoväljavõtet aga ei teinud seda. Kostja märgib, et selle kontrollimisel oleks olnud võimalik näha ka sissetuleku liiki ja saanud teha järelduse, et vanemahüvitis ei ole püsiv sissetuleku allikas. Hageja selgitas, et kostja poolt laenuandjale esitatud taotluses on kostja kirjeldanud enda sissetulekuna 1300 euro suurust palka, märkinud laenukohustuste puudumise ja muude kohustuste suurusena oli välja toodud 100 eurot kuus (dtl 58-59). Seega võeti laenukõlbulikkuse arvestuse alusena, et kostjal oli 1200 euro suurune sissetulek. Kostja laenukõlblikus kontrollimise alusena korrutati taotletava laenu kuumakse 443,69 eurot 100%-ga ning jagati 1200 euro suuruse sissetulekuga, mis vastas kehtivale laenu skooringule ning nimetatust lähtuvalt jäi kostjal igakuisteks muudeks eluks vajalikeks kulutusteks kätte 756,31 eurot. Samuti on hageja selgitanud, et enne laenulepingu sõlmimist kontrollis laenuandja kostja avaldatud andmeid, AS Pensionikeskuse andmeid ning maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis (dtl 394). Andmete kontrollimisel selgus, et kostjal maksehäireregistris kehtivad sissekanded puuduvad ja kontodel ei esine kohtutäiturite areste.

§ 403

⁴ lg 3 lause 2 kohaselt, tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et kostja etteheited võimalikust vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest ei ole põhjendatud. Hageja on hinnanud kostja maksevõimekust kogumis nii laenuandjale esitatud taotluse kui ka registripäringute alusel. Kuigi krediidiandja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust pangakonto väljavõtete alusel, ei olnud see maakohtu hinnangul praegusel juhul vajalik. Hageja selgitas, et kostja ei avaldanud, et tal oleks muid kohustusi, siis ei olnud laenuandjal põhjust nõuda kostjalt täiendavaid andmeid laenuvõimelisuse hindamiseks. Laenuandja lähtus

§ 403⁴ lg 3 kohaselt krediidisaaja poolt laenutaotluses esitatud andmete õigsusest.

Laenutaotluses märkis kostja on sissetulekuks 1300 eurot, mis ei ühti hagivastusega. Laenutaotlusest nähtuvalt märkis kostja oma sissetulekuks palga summas 1300 eurot, kostja ei märkinud, et nimetatud sissetuleku näol on tegemist peretoetuse või vanemahüvitisega, millise väljatoomise võimalus on laenutaotluses olemas. Samuti ei ühti kostja vastuväites märgitud laenukoormuse suurus 1426,65 eurot laenutaotluses esitatuga 100 eurot (dtl 395). Lisaks nähtub laenutaotlusest, et kostja on kinnitanud laenutaotluses esitatud andmete täielikkust, õigsust, täpsust ja asjakohasust. Kostja ei ole kohtule põhjendanud milline konkreetne toiming tõendab laenulepingute sõlmimist teiste krediidiandjatega. Ehk millisest konkreetsest pangatoimingust pidi hagejale nähtuma, et kostja ei ole suure tõenäosusega võimeline täitma võetavat kohustust. Kostja on esitanud käesoleva tsiviilasja raames hulgaliselt teiste võlausaldajatega sõlmitud laenulepinguid, kuid kohtule jääb arusaamatuks, miks ei toonud kostja laenutaotluses oma kohustuste suurust välja. Krediidiandja sai lähtuda kostja laenutaotluses esitatud kohustustest ja ajakohasest maksehäire raportist, millised ei viidanud võimalikele makseraskustele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ning hindama seda (

§ 403⁴ lg 1).

Krediidiandja saab tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 6 50 lg 1). Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. See kohustus kehtis ka laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal (

§ 14lg-d 1 ja 2).

Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud heausksete tarbijate kaitseks.

§ 403

⁴ lg 3 lause 2 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandjale ebaõigete andmete esitamisega on kostja käitunud pahauskselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja ei kontrollinud piisavalt kostja võimekust võetud kohustust täita või ei ole seda teinud piisava hoolsusega. Laenuandja sai hinnata kostja krediidivõimelisust laenutaotluses kostja esitatud andmete ja registriandmete (pensioniameti register, maksehäirete register) andmetest. Kohtu hinnangul ei saa finantsandmete mitteammendavat kontrolli hagejale ette heita. Kohus leiab, et hageja ei ole hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10. Kostja nõudis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja tasaarvestuse tegemist (dtl 83, 398). Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostjale laenu andmisel täideti vastutustundliku laenamise põhimõtet piisava hoolsusega ei saa kostja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist

§ 14ja § 115 lg 1 alusel ega tasaarvestust.

Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse nõue ei ole põhjendatud.

1. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 13 506,53 eurot, intressid 1194,92 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3898,39 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 24,50% aastas, alates 22.01.
2. Kostja ei ole võlgnevuse kujunemise või selle suuruse osas vastuväiteid esitanud. 12.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja on kohtule esitanud hageja ja kostja vahel 08.10.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx (dtl 45-54), millest nähtuvalt andis laenuandja kostjale laenu summas 15 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud summa on hagejale üle kantud. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 13 506,53 eurot väljamõistmist. Laenulepingu kohaselt tuli kostjal temale antud laen alates 15.11.2019 tagastada 60 kuu jooksul maksegraafiku alusel (dtl 53-54). Kostjal oli kohustus tasuda iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust koosnevaid makseid summas 443,69 eurot (v.a viimane osamakse summas 443,49 eurot). Hagiavalduse kohaselt tasus kostja maksegraafikujärgseid osamakseid, kuid alates 15.07.2020 osamaksest jäi kostja maksegraafikujärgsete maksete tegemisel võlgnevusse. Laenulepingu maksegraafikujärgsete põhiosa maksetega jäi hagi kohaselt kostja võlgnevusse alates 15.10.2020 osamaksest. Kostja ei ole eeltoodu osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on põhivõlgnevuse kujunemine arusaadav ja tõendatud. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. 7 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 13 506,53 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on

§ 402lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.

13. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista intressi 1194,92 eurot.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt sõlmis kostja 08.10.2019 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt sai kostja laenu summas 15 000 eurot. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks 24,5% aastas ja 0,07% päevas. Laenu tagasimakse perioodiks oli 60 kuud, kohustusega tasuda alates 15.11.2019 maksegraafiku alusel iga kuu

1. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust koosnevaid makseid. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.10.
2. Laenulepingu maksegraafikujärgsete intressi maksetega jäi hagi kohaselt kostja võlgnevusse alates 15.07.2020 osamaksest. Hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt intressi summas 1 194,92 eurot väljamõistmist perioodi eest alates 15.07.2020 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 17.11.
3. Kostja ei ole intressiarvestuse aluseks oleva perioodi või intressisumma kujunemise kohta vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on intressivõlgnevuse kujunemine arusaadav ja tõendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tal on õigus nõuda kostjalt intressi summas 1 194,92 eurot tasumist (49,21 + 291,34 + 288,18 + 275,76 + 281,46 + 8,97), mis hõlmab endas maksegraafikujärgseid intressimakseid perioodil 15.07.2020 kuni 16.11.
5. Pooled ei vaidle, et laenulepingus lepiti kokku laenu igakuises haldustasus 2,5 eurot (dtl 45). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt haldustasu summas 12,50 eurot. Hagi kohaselt on kostjal tasumata laenulepingu järgne haldustasu alates laenulepingu maksegraafikus kajastatud 15.07.2020 osamaksest kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingu haldustasu summas 12,50 eurot. 15.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingu üldtingimuste punktiga 11.2.1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt laenuintressi aastase määraga (24,50%) võrdses määras perioodi 17.11.2020 kuni 21.01.2022 eest summas 3 898,39 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingujärgses määras alates 22.01.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Käesolevalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Lepingu ülesütlemisega muutus lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis hagejal alates 17.11.2020 õigus nõuda viiviste tasumist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg esimene lause).

Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (

§ 113lg 1 kolmas lause).

Vaidlust ei ole, et hagejal on õigus arvestada tasumata maksetega viivitamise eest viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24,50% aastas ja 0,07% päevas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8 11.2.

1. ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktiga 3, mille kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli laenulepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Laenulepingu ülesütlemisega muutus laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis alates 17.11.2020 hagejal õigus nõuda viiviste tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks perioodil 17.11.2020 kuni 21.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 898,39 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 22.01.2022 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 35 eurot.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1. Hagi kohaselt on hageja volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kostjale kolm võlateatist 29.12.2020, 21.06.2021, 21.12.2021 (dtl 66-68) hagejale teadaolevale kostja aadressile. Kostja ei ole eitanud, et talle on võlgnevuse osas meeldetuletuskirju edastatud. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
2. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 13 506,53 eurot, intress 1 194,92 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3 898,39 eurot ja alates 22.01.2022 kuni põhinõude (13 506,53 euro) tasumiseni viivis lepingujärgse määraga 24,50% aastas.
3. Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
4. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud oma menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Kohus on 02.06.2022 kohtukirjas (dtl 402) määranud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 25.07.
5. Kohus määras, et vastaspoole menetluskuludele võib vastuväiteid esitada kuni 01.08.
6. Kuivõrd menetlusosalised nimetatud kuupäevaks menetluskulude nimekirju ei esitanud, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks toimiku materjalide pinnalt. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuta). 19.
7. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 21 956,44 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tasuda riigilõivu summas 1260 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1260 eurot. 19.
8. Koos hagiavaldusega esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikuludeks 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 3,5 tundi dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. Kostja ei ole hageja menetluskulude 9 osas vastuväited esitanud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot, tasuna mõistlik. Hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ning arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja raames saab põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 2 tundi. Hageja on esitanud kohtule 3-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 240 eurot (käibemaksuga). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise õigusabikulude katteks 240 eurot.
9. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 10