Kriminaalasi nr 1-16-2856 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus 13.02.2023) Kriminaalasja number 1-16-2856 Täitmiskohtunik
§ 141
lg 2 p 1, 6 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 27.10.2015. Kinnipeetava karistusaja lõpp 27.10.2024. 1
(3)Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Aare Suuderi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Samas juhib vangla tähelepanu asjaolule, et kinnipeetaval puudub vabastamisjärgselt kindel elukoht. Prokurör esitas enda arvamuse Aare Suuderi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul positiivsena välja ITK täitmise ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise. Negatiivsete asjaoludena tõi välja süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud. Prokuröri hinnangul on tegemist isikuga, kes pani toime rasked kuriteod ning seksuaalkurjategijate käitumismuster enamasti ei muutu, seetõttu on Aare Suuderi puhul samalaadsete kuritegude toimepanemise risk suur. Prokuröri hinnangul suurendab kartust oluliselt veel ka see, et süüdimõistetu ei tunnista oma kuritegusid, ei kahetse neid ega näe kahjulikke tagajärgi, mis tema teod võisid kannatanutele kaasa tuua. Kuna Aare Suuder ei tunnista senini oma kuritegusid, ei saa eeldada, et kantav vangistus on täitnud oma eesmärgi ning edaspidi ta selliselt ei käituks. Samuti puuduvad Aare Suuderil vabaduses toetavad lähedased ja kindel töökoht ning seaduslik sissetulek. Täitmata on ka tingimisi ennetähtaega vabastamise üks vältimatu eeldus, s.o. kindla elukoha olemasolu vabaduses. Eeltoodust tulenevalt asus prokurör seisukohale, et Aare Suuderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Aare Suuder avaldas kohtuistungil, et ta vabanemisjärgseks elukohaks on xxxxxx talu, kuid kui pere ei ole nõus, et sinna läheb, siis tal ei ole kuskile elama minna. Vahepeal proovis saada keskusesse xxxxxxxxxxx aga sinna ei saanud. Kui karistus lõpeb, siis selleks ajaks peab välja mõtlema, kuhu elama minna. Muudesse keskustesse ei soovi, tahab jääda Tartusse. Vangistuses probleeme ei ole olnud, on läbinud programmi Õige Algus. Oma tegude kohta avaldas, et peab karistuse ära kandma, muud üle ei jää. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aare Suuderil temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
§ 76
lg 5 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise korral määrata kindlaks tema alaline elukoht. Aare Suuderi kindel vabanemisjärgne elukoht on teadmata. Vangla iseloomustuses on küll märgitud vabanemisjärgseks elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi elupinna aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxu linn, kuid kriminaalhooldusametnik suhtles xxxxxxxxxxxxxxx esindajaga, kes andis teada, et kohtade puudumise tõttu ei ole MTÜ-l 2
(3)võimalik Aare Suuderile elupinda pakkuda. Samuti puuduvad andmed, kas Aare Suuderile on tagatud sotsiaalpind valla poolt. Kohtuistungil avaldas Aare Suuder, et tema elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxx talus, mis on endise naise nimel, kuid Aare Suuder on sinna sisse kirjutatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei soovi pereliikmed Aare Suuderiga suhelda, mistõttu ei saa Aare Suuder asuda vabanemisjärgselt elama Rebase tallu. Aare Suuderi sõnul on ta proovinud saada xxxxxxxxxxx keskusesse aga see läks luhta, seega pole tal elukohta. Kinnipeetav avaldas, et peab oma karistuse ära kandma ja selleks ajaks välja mõtlema, kuhu elama minna. Kuna Aare Suuderil vabaduses kindel elukoht puudub, ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamise korral tema alalist elukohta kindlaks määrata. Lisaks räägib ennetähtaegse vabastamise vastu ka asjaolu, et isegi pärast pikka aega vangistuses viibimist ei tunnista ta toimepandu raskust ning ei näe endal süüd. Vangla materjalidest selgub, et Aare Suuder ei tunnista oma tegusid, süüdistades seejuures kannatanut. Eeltoodu tõttu tuleb kinnipeetav jätta ennetähtaegselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)