← Eesti

2-22-197/11

Obsah (14)§ 394§ 340§ 407§ 162§ 175§ 138§ 177§ 178§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse aeg ja koht 09.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-197 Tsiviilasi Swedbank AS hagi J. L. vastu võ

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Swedbank AS esitas 06.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse J. L. vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kokku 6359,94 eurot, millest põhiosa 4515,07 eurot, intress 301,36 eurot ja viivis 1543,51 eurot ning viivis põhinõudelt (4515,07 eurot) 21% aastas alates 06.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 2. Kohus võttis hagiavalduse 31.01.2022 menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse, mh kohtule teatama, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega. 02.03.2022 juhindudes

§ 394

lg 2 p 7 märkis kostja vastuseks hagiavaldusele, et ta on nõus asja lahendama kompromissiga – kostja soovib tasuda võlgnevuse ositi 150 eurot kuus.

  1. Kohus selgitas
  2. märtsil 2022 pooltele, et mõistlik ja mõlema poole parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga. Seetõttu tegi kohus pooltele ettepaneku alustada kompromissläbirääkimisi. Kohus ootas allkirjastatud kompromissi või teavet läbirääkimiste nurjumise kohta hiljemalt 16.03.
  3. Hageja teatas kohtule 02.03.2022 ja 03.03.2022, et kostja nõuet ei vaidlusta ning on avaldanud soovi tasuda võlgnevus osamaksete kaupa. Hageja ei pea paraku võimalikuks kohtuliku kokkuleppe sõlmimist. Võlgnevus tekkis kostjal juba alates 2020.a aprillist. Viimati laekus võlgnevuse katteks 28,68 eurot
  4. aasta novembris, s.o enam kui aasta tagasi. Lisaks viis kostja alates 2020 maist Swedbankist ära oma laekumise, mis samuti näitab, et kostjal polnud soovi oma võlgnevust hageja ees vähendada. Kostjal oli piisavalt aega kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Hageja palub lahendada asi hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  5. Kostja ei ole kohtu kompromissettepanekule vastanud.
  6. Hageja palub 02.03.2022 ja 03.03.2022 teadetes kohtul rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuivõrd kostja nõuet ei vaidlusta ning on avaldanud soovi tasuda võlgnevus osamaksete kaupa. Kohus selgitab, et kohus ei tohi käsitada kostja valmisolekut 2 kompromissiläbirääkimisteks kostja poolt hagi õigeksvõtuna. Riigikohtu kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu
  7. aprilli
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-09, p 12). Kostja väljendas vastuses kohtule valmisolekut tasuda võlgnevus osamaksete kaupa, kuid ei väljendanud tahet hagi õigeks võtta. Oluline on eristada, millisel eesmärgil on kostja enda tahet väljendanud. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab ta menetlusosaliselt selgitust küsida ning tal on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe (RKTKo 3-2-1-100-16, p 12).
  9. Kohus jättis 30.12.2022 määrusega kostja 01.03.2022 vastuse hagile käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, kohustas kostjat kõrvaldama puudused hiljemalt 06.01.2023 ja kostjal tuli esitada nõuetekohane kostja vastus hagile juhindudes 31.01.2022 menetlusse võtmise määrusest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus jätta kostja vastuväited tähelepanuta (

§ 340¹ lg 3).

Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul vastust hagile. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega iseenesest lihtsale hagile vastamiseks. Tulenevalt kostjale antud tähtajast tuli nõuetekohane vastus hagiavaldusele esitada 06.01.2023. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 8.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 9. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 665 eurot, milleks on riigilõiv. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. 11. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 665 eurot hüvitamist. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 7308,10 eurot ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõiv summas 665 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 665 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

3 12. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.