Obsah (6)

§ 657§ 465§ 654§ 662§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-22-16731 Tsiviilasi A.L a

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 465lg 2 p 8) ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

1. Avaldaja taotleb täitemenetluse ajatamist, milleks annab aluse TMS §
2. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse ajatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel, ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki (

§ 654lg 6 ja § 659) 10.

Avaldaja tugineb määruskaebuses eelkõige sellele, et tema elukaaslase suhtes on välja kuulutatud pankrot, avaldaja ja tema laste elukoht kuulub pankrotivara koosseisu, eluase võidakse pankrotimenetluses realiserida ja avaldaja jääb elukohast ilma. Lisaks on avaldaja tervis halvenenud, avaldajal oli novembris

1. a operatsioon, mille tagajärjel peab ta elu lõpuni võtma ravimeid ning haigusest tulenevalt ei ole sissetuleku teenimine võimalik. Kolmandaks heidab avaldaja maakohtule ette ebaõiget põhjendust, nagu oleks avaldaja sissenõudjaga varasemalt sõlmitud maksegraafikut rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja elukohaks oleva, kuid kolmandale isikule (avaldaja elukaaslasele) kuuluva vara võõrandamine ei tingi TMS § 45 kohaldamist avaldaja suhtes ja maakohtu määruse muutmist. Isegi võlgniku enda elukoha kaotus ei pruugi veel anda alust TMS § 45 kohaldamiseks (Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Seda enam ei saa TMS § 45 kohaldamist tingida ainuüksi võlgniku varaks mitteoleva elukoha kaotus. Võlgnik võib elukohta kaotada elukohaks oleva vara omanikust tulenevatel põhjustel, nt üürilepingu lõppemisel, kui võlgnik kasutab eluaset üürilepingu alusel, mis ei tingi aga täiemenetluse ajatamist. Avaldaja ei ole tõendanud, kas avaldaja elukohaks olev eluase üldse võõrandatakse. Üksnes eluaseme võõrandamise potentsiaalne tõenäosus eluaseme omaniku suhtes toimuvas pankrotimenetluses ei tingi avaldaja suhtes TMS § 45 kohaldamist. 4 Määruskaebusest nähtuvalt oli avaldaja abikaasa pankrot välja kuulutatud juba
4. aprillil 2022, seega enne avalduse esitamist käesolevas asjas. Avaldaja esitas väite võimaliku elukoha kaotuse kohta alles määruskaebemenetluses. Kuigi

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhistamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole avaldaja põhistanud, miks ei ole ta võimalikule elukoha kaotusele seoses elukaasalase pankroti väljakuulutamisega ning sellest tuleneva võimaliku eluaseme võõrandamisega kohtule

1. novembril 2022 esitatud avalduses tuginenud.
2. Ka avaldaja esile toodud tervisega seotud asjaolusid ei saa pidada TMS § 45 mõttes erandlikeks, sest avaldaja ei ole suutnud põhistada, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Määruskaebusele lisatud statsionaarse epikriisi kohaselt viibis avaldaja
3. kuni
4. novembrini 2022 haiglaravil ning talle on tehtud parema pärgarteri angioplastika. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja on XXXXX OÜ osanik, ainuke juhatuse liige (tl 56) ning on ka töötamise registri andmetel töötaja samas ettevõttes (tl 55). Avaldaja sai XXXXX OÜ-lt töötasu 584 eurot (bruto) kuni veebruarini 2021 (tl 13).
5. aastal sai avaldaja äriühingult juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani tasu vaid kolmel korral kokku 933 eurot 11 senti (bruto) (tl 67). Seega nähtub tõenditest, et avaldajal sisuliselt ei ole sissetulekut juba alates märtsist 2021, ehk oluliselt varasemast ajast, kui avaldajale teostatud operatsioon novembris
6. Avaldaja ei ole välja toonud, kuidas tema suhtes läbiviidud ravi takistab tal edaspidi juhatuse liikme ülesandeid täita ja selle kaudu sissetulekut teenida.
7. Tegelikkusele ei vasta avaldaja väide, et maakohus eksis, leides, et avaldaja on varasemat maksegraafikut rikkunud. Avaldaja väitel rahuldas kohtutäitur
8. aastal avalduse tingimusel, et avaldaja tasub alates augustist 2018 kuni juulini 2019 vähemalt 100 eurot kuus, mis tähendaks aastas kokku 1200 euro tasumist. Nõude katteks on kantud kolmanda isiku poolt ajavahemikus
9. septembrist 2018 kuni
10. septembrini 2019 igakuiselt 100 eurot, kokku 1300 eurot. Avaldaja jätab aga tähelepanuta, et teiseks tingimuseks oli, et juulis
11. a tuleb esitada avaldus graafiku pikendamiseks (tl 19). Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta uue avalduse maksegraafiku pikendamiseks esitas. Avaldaja maksegraafikujärgsed laekumised kohtutäiturile algasid septembrist
12. a, seega jättis avaldaja juba esimese osamakse tasumata. Avaldaja eest tasus K.V. peale maksegraafiku lõppemist 100 eurot kuus
13. aastal veel augustis ja septembris ning seejärel veebruaris
14. a 50 eurot. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole uue maksegraafiku sõlmimiseks alles
15. augustil 2022, s.o pärast kohtutäituri
16. juuli
17. a täitetoimingust teavitamist (tl 17–18). Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja oli rikkunud varasemat maksegraafikut. Avaldaja oli võlgnevuse likvideerimise suhtes passiivne 2,5 aastat. Lisaks oli uus avaldaja poolt pakutav maksegraafik sissenõudja huve vähem arvestav kui algne graafik:
18. a graafiku alusel tasus avaldaja 100 eurot kuus,
19. a tegi avaldaja ettepaneku tasuda vaid 50 eurot kuus.
20. Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. Samuti ei saa täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (vt Riigikohtu
21. juuni
22. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Avaldaja pakutud maksegraafiku järgi oleks võlgnevus likvideeritud alles 5 aasta pärast. Täitemenetluse ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Sissenõudja ei 5 andnud nõusolekut täitmise ajatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu praegusel juhul avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve.
23. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1, § 172 lg 10).

Kuivõrd kohtutäitur osales menetluses ise, sissenõudjat esindas volitatud esindajana sissenõudja töötaja, töötaja kuludest oleks hüvitatav üksnes sõidukulu (

§ 175

lg 2) ning kohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses, siis rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 6