2-22-16672/13

KOHTUOTSUS (OSAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-16672 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. K. (K.) hagi A. K. (K.) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2023.a. Menetlusosalised Hageja: N. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Kostja: A. K. (IK xxx, elukoht: xxx) jaanuar 2023, Jõhvi RESOLUTSIOON
3. Rahuldada N. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada N. K. ja A. K. abielu, mis on sõlmitud 07.07.1990.a. Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK 1
7. N. K. esitas Viru Maakohtule hagi A. K. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas 07.07.1990.a. ning selle kohta on tehtud kanne nr
8. Hageja väidab, et abielusuhted kostjaga on ammu lõppenud,
9. aastal. Kumbki abikaasadest elab oma elu. Kostja ei tööta üle kahe aasta ega ka otsi tööd, majapidamises kostja osalust ei ole. Mingil ajal andis hagejale 100 eurot majapidamiskuludeks. Kostja süüa ei osta, ei anna raha toidu ostmiseks ka hagejale ega osale ka muul viisil koduses majapidamises. Kui kostjal raha oli, siis kuritarvitas alkoholi. A. K. sööb seda, mida hageja koju toob ning tarbib kommunaalteenuseid, nende eest sentigi maksmata. Päeval ja ööl istub arvuti taga, kulutab elektrit, elektriarvet ei tasu. Kostjal on hagejale teadaolevalt võlgu, esialgu tasus need hageja, kuid hiljem keeldus. Abielu on muutunud aastaid kostja ülalpidamiseks. Hageja ei soovi enam võõrast inimest sunniviisiliselt ülal pidada ning palub abielu lahutada. 1.2 Hageja soovib ka ühisvara jagamist. Hageja selgitab, et
10. aastal abielludes, elasid pooled hageja vanemate korteris xxx
11. aastal vahetasid hageja vanemad xxx tn 4-toalise korteri kahe korteri vastu: N. ja A. K. kolisid xxx 2toalisse ja hageja vanemad xxx 3-toalisse. Korterid erastasid hageja (xxx) ja hageja vanemad (xxx).
12. aastal andsid hageja vanemad 3- toalise korteri pooltele ja kolisid ise nende 2-toalisse, ehk vahetasid korterid; xxx korteri ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse N. K. ja A. K.. Hageja kinnitab, et kostja ei ole korteri omandamisse millegagi panustanud. Kostjal endal on olemas korter xxx. 2007.a andis kostjale selle korteri tema ema M. K.. M. K. ise elab vanurite hooldekodus, korter seisab tühjana. Hageja leiab, et korter xxx tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, kuigi omandati see poolte abielu ajal, kuid vahetustehinguga ning hageja vanemate rahvakapitali obligatsioonide eest, vahetatava korteri erastas hageja. Poolte ühisvarasse kuulub veel sõiduauto Hyundai 2004.a väljalase, reg. märk xxx. Hageja hindab selle väärtuseks 2500 eurot, on nõus selle endale jätma ning tasuma kostjale hüvitist pooles osas ehk 1250 eurot.
13. Kohtuistungil 30.01.2023.a. jäi N. K. abielu lahutamise nõude juurde. Hageja märkis, et abielusuhted on lõppenud 5 aastat tagasi, pooled elavad küll ühes korteris, kuid eri tubades ning omavahel isegi ei räägi. Kostja tööl ei käi, millegagi ei tegele, majapidamisarvete tasumisel ei osale, toitu ei osta. Hageja ei näe enam võimalust abielusuhete taastamiseks ega ole nõus kostjat enam üleval pidama, abielu on pöördumatult lõppenud. Kostja A. K. suhtes kohaldas kohus sundtoomist, kuna eelmisele kohtuistungile jättis kostja mõjuva põhjuseta tulemata, ei reageerinud hagiavaldusele ega kohtukutsele. Kostja ei nõustunud istungil abielu lahutamise nõudega, kuid küsimusele, kuidas näeb ammu lõppenud abielusuhete taastamist olukorras, kus ise ei tööta aastaid, materiaalselt ega muul viisil pere ülalpidamises ei osale, midagi öelda ei osanud. Kostja vaidles vastu ka hageja esitatud ühisvara koosseisule ja jagamise viisile. Kohus andis kohtuistungil kostjale tähtaja 13.02.2023 vastuhagi esitamiseks ning hagejale sõiduauto jagamise viisi täpsustamiseks. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus lahendab N. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes osaotsusega. Ühisvara jagamise nõudes jätkab kohus menetlust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
15. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
16. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
17. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada. Kuigi A. K. vaidles kohtuistungil abielu lahutamise nõudele vastu, ei saa kohtu hinnangul soovida ega nõuda kelleltki täiskasvanud töövõimelise mehe olesklemise ja ülalpidamise talumist. N. K. sõnul on abielusuhted lõppenud
18. aastast, elatakse küll ühes korteris, kuid võõraste inimestena (ei suhelda). Kuivõrd kostja mitu aastat ei tööta, vaid elab hageja kulul ise pere ülalpidamisse mingil viisil panustamata, seostab kohus kostja vastuväidet abielu lahutamisele mitte abielu säilitamise soovi, vaid soovimatusega jääda ilma mugavast elust ja ülalpidamisest. Abielu ei saa tähendada kellegi sunniviisilist ülalpidamist. Ei ole võimalik taastada abielusuhteid olukorras, kus üks pooltest selle võimalust ei näe, seda ei soovi ning on oma soovis veendunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
19. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
20. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3