) § 123 lõikega
§-s 123 sätestatud tingimused hankelepingu muutmiseks, aga järgnevalt (p 10 jj) ei ole enam seaduse tekstist lähtutud, vaid edaspidi on analüüsitud, kas oleks või ei oleks saanud korraldada uue hanke täiendava projektijuhtimise teenuse tellimiseks, mis ei ole
kohaselt asjakohane eeldus. Küsimus sellest, kas oleks saanud korraldada uue hanke, ei mõjuta seda, kas kaebaja võis
Antud juhul ei ole haldusaktis analüüsitud
lõikes 1 sätestatud aluseid, vaid kontrollitud sellise tingimuse täitmist, mida
-s ei ole nimetatud (kas oli võimalik lepingu muutmise asemel korraldada uus hange). Vaides esitatud argumente ei ole KIK vaide lahendamisel arvestanud. 4) Kaebajal oli õigus projektijuhiga sõlmitud lepingut muuta ilma uut riigihanget korraldamata vähemalt kolmel iseseisval
-st tuleneval alusel. ‒
lg 1 p 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuda uut riigihanget korraldamata, kui täidetud on järgmised tingimused: muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Need tingimused on täidetud. ‒
lg 1 p 3 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuda uut riigihanget korraldamata, kui täidetud on järgmised tingimused: samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid, ettevõtja vahetamine ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Kõik 3
lg 1 p 3 teise ja kolmas tingimus ‒ ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste koostoimimise vajadusest ‒ täitmine on vaidlustatud otsuses jäänud täielikult analüüsimata ja tehtud kohe järeldus, et sellist olukorda ei esine. ‒
lg 1 p 7 näeb ette võimaluse muuta hankelepingut ilma uut riigihanget korraldamata isegi juhul, kui lepingu hinda muudetakse rohkem kui 50 % esialgse hankelepingu hinnast, nt 100% hankelepingu hinnast, eeldusel, et lepingumuudatus ei ole oluline. Otsusest ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise majandusliku analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et lepinguliste kohustuste vahekord muutus pakkuja kasuks. Arusaadav ei ole ka väide, et kuivõrd hangete arv suurenes olulises mahus, siis on muutunud hankelepingu eseme ulatus. Seda, kas muudatus laiendab hankelepingu eseme ulatust oluliselt, ei ole vaidlustatavas otsuses üldse analüüsitud. Kaebaja arvates ei olnud muudatus
5) Analoogses olukorras on kaebaja küsinud enne lepingumuudatuse sõlmimist Rahandusministeeriumilt seisukohta
tõlgendamise kohta – kas lepingumuudatus projektijuhiga oleks
Rahandusministeeriumi vastus oli, et võib sõlmida lepingumuudatuse ilma uut lepingut sõlmimata, sest isegi, kui tellida projektijuhi täiendavate tööde jaoks teenus uuelt projektijuhilt, siis esialgse projektijuhiga tuleks nagunii lepingut muuta – projektijuhile ei saa panna täiendavaid kohustusi ilma täiendavat tasu maksmata. Samuti selgitas Rahandusministeerium, et
lg 1 p 3 kohaldamine ei eelda, et pakkuja vahetamine peaks olema võimatu, vaid lepingumuudatuse võib teha ka siis, kui pakkuja vahetamine tekitaks hankijale märkimisväärseid ebamugavusi või kulude olulist suurenemist majanduslikel või tehnilistel põhjustel. 8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vaidlustatud otsuse aluseks olev KIK-i
tõlgendus põhineb auditeeriva asutuse (Rahandusministeerium) auditi aruande seisukohtadel
osas ja langeb nendega täielikult kokku. Käesolevas asjas tuleb kohtul lahendada selgepiiriline õigusküsimus, kas hankija poolt hanke viitenumbriga 209144 tulemusel sõlmitud hankelepingu muutmine on kooskõlas
lõikega 1 ja 2, nagu väidab kaebaja, või ei ole selliselt hankelepingute muutmine
-ga kooskõlas ja õiguspärane. Viimati nimetatud seisukoht on aluseks finantskorrektsioonile. 2) Audiitorite hinnangul ei selgu hanke kontroll-lehelt ega hankelepingu lisast, miks ei saanud hankija lisandunud tööde tellimiseks läbi viia uut hanget. Võib küll arvata, et uue hanke läbiviimine suurendab hankija halduskoormust, kuid pelgalt argument, et hankijal suureneb halduskoormus, ei saa õigustada lisatööde tellimist ilma uut hanget korraldamata. Selle välistavad riigihanke üldpõhimõtted ‒ eelkõige läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõte. Audiitorite hinnangul oleks hankija saanud läbi viia uue projektijuhtimise teenuse hanke, mis oleks sisaldanud lisandunud hangete alusdokumentatsiooni koostamist, hankemenetluste läbiviimist, lepinguliste küsimustega ja muudatustega tegelemist. Audiitorid toovad täiendavalt välja, et rahastustaotluse lisana olnud hankeplaanis oli hankeid planeeritud 13, hanke 209144 alusdokumentides oli hankeid 8 ning tegelikult on projekti käigus läbi viidud 19 hanget. Seega on hangete arv suurenenud ning sellest tulenevalt leiavad audiitorid, et täiendavate hangete läbiviimiseks oleks hankija pidanud korraldama täiendava hanke. Samuti leiavad audiitorid, et uute hangete läbiviijal on võimalik teha koostööd juba olemasoleva projektijuhiga, sest temaga pannakse paika piirid hangete läbiviimiseks (missuguseid hankeid üks või teine osapool läbi viib jms) ning aruandlusvorm (missugust infot jagatakse, kes vastutab jms). KIK on finantskorrektsiooni otsuses hankelepingu lubamatu muutmise õiguslike aluste osas välja toonud faktilised asjaolud ja 4
lg 1 p 3 alusel peavad olema täidetud kõik vastavas sättes märgitud eeldused, sh lepingupoole vahetamist takistavad kas majanduslikud või tehnilised põhjused.
lg 1 p 3 alusel lepingut muutes peab olema tõendatud see, et töövõtja vahetamine ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, kuna teenused ei ole omavahel vahetatavad või koostoimivad olemasolevate seadmete, teenuste või rajatistega, mis tarniti või osutati esialgse riigihanke raamides. Lisaks peab olema tõendatud ka see, et töövõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või topeltkulusid. Seejuures ei saa olulise ebamugavuse all mõista uue riigihanke korraldamise vajadust. Märkimisväärset lisakulu või topeltkulu peaks hankija suutma tõendada tuginedes nt turu-uuringu andmetele. Kuna hangete arv võrreldes hankeplaaniga suurenes (13 asemel 19), oleks täiendavate hangete läbiviimiseks pidanud korraldama täiendava projektijuhtimise teenuse hanke. Uute hangete läbiviimisel on võimalik teha koostööd juba olemasoleva projektijuhiga, sest temaga pannakse paika piirid hangete läbiviimiseks (missuguseid hankeid üks või teine pool läbi viib jms) ning aruandlusvorm (missugust infot jagatakse, kes vastutab, jms). See, et pakkuja vahetamine pole mõistlik, ei tähenda, et see oleks võimatu. Toetuse saaja ei ole ära seletanud, kuidas pakkuja vahetamine oleks võimatu. Kui toetuse saaja oleks teinud uue hanke lisandunud projektijuhtimise teenuse osas, oleks saanud sellel hankel teha pakkumuse ka praegune töövõtja ning arvestades kaebuses ja vaides toodud põhjendusi, olekski sama töövõtja pakkumus olnud teistest pakkumustest soodsam. Kuigi hankija ei saa kunagi kindel olla, et sama pakkuja pakkumuse esitab ja sarnase hinnaga, kui võimaldab varem sõlmitud lepingu alusel sama teenuse juurde ostmine, siis siiski ei õigusta see uue hanke korraldamata jätmist. 4) Lisatööde ostmiseks
lg 1 p 3 kohaselt peab olema vajadus, tehniline põhjus ning oluline ebamugavus või märkimisväärne lisakulu. Oluline ebamugavus ei ole uue hanke korraldamine ega kahe lepingupartneriga suhtlemine. Igasugust vastutuse jagunemist on võimalik lepinguga reguleerida. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi: direktiiv 2014/24/EL) ütleb: töövõtja vahetamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik ja põhjustaks olulist ebamugavust või topeltkulu. Topeltkulu struktuurivahendite mõistes on see, kui sama arvet tasutakse mitu korda või sama teenuse eest tasutakse mitu korda. Toetuse saaja kohustus on teenused piisavalt lepinguliselt eristada. KIK ei ole hinnanud ega ette heitnud seda, et
Toetuse saaja AS Võru Vesi on võrgustikusektori hankija
lg 3 p 3 kohaselt ja talle ei kohaldu 50% piirang
5) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaidlustatud otsusest ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise majandusliku analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et lepinguliste kohustuste vahekord muutus pakkuja kasuks. Auditi aruande leheküljel 23 toovad audiitorid välja, et arvestades asjaolu, et hangete arv suurenes olulises mahus, siis
mõistes on tegemist olulise muudatusega, sest on muutunud hankelepingu eseme ulatus (hanke alusdokumentides hankeid 8 vs tegelikult 19) ning lepingu mahu ja maksumuse suurenemisega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud pakkuja kasuks. Sama põhjendus on kopeeritud finantskorrektsiooni otsuse punkti 24, seega on finantskorrektsiooni otsuses põhjendatud auditi aruandele täielikult tuginedes miks muudatus ei vastanud
KIK tugineb oma täiendavates selgitustes Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna (RRO) poolt kirjutatud juhistele
lg 2 p 1 kohast võimalike hankes osalejate ringi laienemist tuleb mõista nii, et muudatuse tõttu oleks pääsenud osalema ka sellised pakkujad, kes muutmata kujul tingimustele ei oleks vastanud ning samuti pakkujad, kel võis tekkida muudatuse tõttu subjektiivne huvi hanke vastu. Arvestada tuleb ka subjektiivset huvi pakkumust teha suurema või väiksema mahuga lepingu täitmisel.
lg 2 p 2 kohast lepingu mahu ja sellega võrdeliselt ka maksumuse kasvu/kahanemist tuleb pidada kohustuste vahekorra muutumiseks.
lg 2 p 3 kohane hankelepingu eseme ulatus tähendab nii mahu kasvu/kahanemist samade asjade, teenuste või ehitustööde võrra kui ka hangitava töö, teenuse või asjade ampluaa laienemist/sisulist muutumist. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal oli õigus hankelepingut muuta tulenevalt
§-st 123. Kaebaja leiab, et tal oli õigus hankelepingut muuta ilma uut riigihanget korraldamata vähemalt kolmel iseseisval
-st tuleneval alusel. Kaebaja tugineb
Kuna kaebaja 30.01.2020 taotluses hankelepingu muutmiseks (dtl 47‒48), KIK 18.02.2020 nõustumuses lepingukokkuleppe nr 4.1-21/19/17 muudatusega (dtl 60‒61), auditis ning finantskorrektsiooni otsuses (finantskorrektsiooni otsuse p 27) on tuginetud just
lg 1 p-le 3, tuleb kontrollida eelkõige, kas kaebaja tegevus hankelepingu muutmisel oli kooskõlas
10.
lg 1 p 3 kohaselt peavad hankelepingu muutmiseks ilma uut riigihanget korraldamata olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: ‒ samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, ‒ ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning ‒ ettevõtja vahetamine ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, ‒ ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50%.
lg 3 kohaselt ei kohaldu
lg 1 p 3 kriteeriumid „ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või lisakulusid“ ja „ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoime vajadusest“. Vaidlus on mh selle üle, kuidas tuleb viidatud kriteeriume õiguslikult sisustada. 12.1. Auditi lõpparuandes heidavad audiitorid ette, et hanke kontroll-lehelt ega hankelepingu lisast ei selgu, miks ei saanud hankija lisatööde tegemiseks läbi viia uut hanget. Auditi lõpparuandes on välja toodud, et hanke läbiviimine võib küll suurendada hankija halduskoormust, kuid pelgalt argument, et hankijal suureneb halduskoormus, ei saa õigustada lisatööde tellimist ilma uut hanget korraldamata. Audiitorite väljatoodu kohaselt projekti maksetaotluste tegemise ja aruandluse koostamise maht ei suurenenud. a) KIK esitas audiitoritele täiendavad selgitused (lõpparuanne, lk 21‒22), tuues mh välja järgmised aspektid. - Lepingupoole vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust, kuna ettenähtud ehitushanked toovad kaasa vajadust muuta projektijuhtimisteenuse hankelepingut (projektijuhtimise teenuse sisaldunud mudatöötluse ehitamise hanke asemel viidi läbi mudatöötluse rajamist sisaldav laiendatud projekteerimise hange nr 216970 ja RVP laienduse, sh mudatöötluse ehitushange nr 221352 ning projektijuhtimise teenuse hankelepingus sisaldunud ÜVK ehitushanked, mille töömahtu enne hanke väljakuulutamist lisandusid sademeveetorustikud, nt RH 231071 ja 235933 ehituse kogumaksumusega 7,2 milj eurot). Kui muudatusega lisandunud tegevuste elluviimise jaoks oleks hangitud uus projektijuht, oleks see tekitanud hankijale ka olulist lisakulu täiendavate hangete läbiviimise ja hilisemate lepingute haldamise tõttu. - Uue hankemenetluse korraldamise puhul oleks ilmselt tegemist olnud tehniliselt ja majanduslikel põhjustel küsitavate lahendustega, kuna veemajandusprojekt on üks tervik, mille laiendamise käigus lahendati ka mudatöötlus, sademeveetorustikud asetsevad ÜVK torustikega samal töömaal või isegi samas kaevikus, mistõttu on ka sellise projekti juhtimine üks tervik. Projekti sees projekti osaline juhtimine kolmanda isiku poolt on komplitseeritud. Kuna ehitusprojekti ei olnud võimalik selgelt osadeks jaotada, siis olnuks äärmiselt keerukas erinevate projektijuhtide vastutust piiritleda – nt tehniliselt ja majanduslikult töö korraldamine nõnda, et üks projektijuht juhib samas kaevikus vee- ja kanalitorustiku ehitust ja teine sadeveetorustiku ehitust ning mõlemad projektijuhid tegelevad lisaks kogu aeg teineteisega ajagraafiku kooskõlastamisega (eriti pinnase tagasitäide ning eelnev tehtud tööde kontrollimine ja ülemõõtmine) ja vaidlustega vastutuse üle. KIK-il puudub kogemus, et tehniliselt on võimalik ühte projekti juhtida mitmel projektijuhtimise ettevõtjal. Kui projekti lisandub projekteerimise või ehitushankeid, siis korraldab need vastutav projektijuht, kes teab, mida tuleb hankida ja mida tuleb muuta uue hankega seotud varasemates hankelepingutes, et kogu süsteemi toimivus oleks tagatud. ‒ Projektijuht esindab toetuse saajat kogu projekti elluviimise ajal. Pärast projekti muutmist detsembris 2019 pidi projektijuht täiendama esialgses lepingu mahus olevaid hankeid veemajandusprojekti muudatusega lisandunud tegevustega, suurenes hankelepingute arv. Projektijuhi ülesanne oli hankedokumentatsiooni muuta, hanked läbi viia ja toetuse saajat lepingute elluviimisel esindada. 7
mõistes on tegemist olulise muudatusega, sest on muutunud hankelepingu eseme ulatus (hanke alusdokumentides hankeid 8 vs tegelikult 19) ning lepingu mahu ja maksumuse suurenemisega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud pakkuja kasuks. c) Seega ei nõustunud audiitorid KIK-ga, et ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik. KIK on audiitorite järeldused üle kandnud vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusesse, muutes need seega finantskorrektsiooni otsuse põhjendusteks. Kohus märgib, et vastustaja otsust ei saa muuda õiguspäraseks asjaolu, et vastustaja tugineb läbiviidud auditi järeldustele, mida peab enda jaoks õiguslikult siduvaks. Sertifitseerimisasutuse (Rahandusministeerium) käitumine ‒ vastustaja on välja toonud, et kui auditiaruandes on otsustatud kulu mitteabikõlblikuks lugeda ja soovitatud teha finantskorrektsioon, siis sertifitseerimisasutus seda kulu enam Euroopa Komisjonile abikõlblikuna ei esita ‒ ei vabasta finantskorrektsiooni üle otsustajat kohustusest järgida haldusakti andmisel õigusaktide nõudeid, sh kohaldada õigesti õigust, hinnata igakülgselt tõendeid ja oma otsust ka põhjendada. Vastustaja viidatud õigusaktidest ei tulene, et auditil oleks õigustloov, st siduv iseloom. 12.2. Kohus märgib, et
lg 1 p-s 3 nimetatud „oluline ebamugavus“ on määratlemata õigusemõiste, mis vajab sisustamist iga konkreetse juhtumi valguses. Kohtu arvates on nii kaebaja kui ka KIK audiitoritele edastatud selgitustes usutavalt põhistanud, miks on projektijuhtimise teenus ühtne terviklik teenus, mida erinevate töölõikude lõikes eristada ning erinevate pakkujate vahel jaotada on keeruline ja ebamõistlik. Kohtu arvates on projektijuhtimise kvaliteet projekti eduka realiseerimise puhul võtmetähtsusega ning erinevate omavahel seotud töölõikude killustamine hajutab ning hägustab vastutust, toob tõenäoliselt kaasa ebaefektiivsust, täiendavaid kulusid ning ohustab projekti lõpptulemuse saavutamist. On usutav, et erinevate iseseisvate pakkujate lisamine teeb projekti lõppastmes kulukamaks, kuna paratamatu on, et palgata tuleb täiendavat inimressurssi ning juurde tuleb lisatööd ‒ erinevate omavahel seotud töölõikude koordineerimine. Kindlasti ei ole võimatu projektijuhtimise teenust korraldada selliselt, nagu audiitorid seda välja pakuvad ‒ osasid hankeid korraldaks teine ettevõtja. Samas, arvestades projekti terviklikkust, võiks see kohtu arvates loodetud kasu asemel tuua kaasa segadust erinevate ülesannete ja vastutuse piiritlemisel ning sellisena 8
lg 1 p 3 kohane tingimus (üks kumulatiivsetest eeldustest), et pakkuja vahetamine pole majanduslikel ega tehnilistel põhjustel võimalik (finantskorrektsiooni otsuse p 23, vaideotsuse p 15). Vastustaja toob vaideotsuses välja, et see, et pakkuja vahetamine pole mõistlik, ei tähenda, et see oleks võimatu. Toetuse saaja ei ole ära seletanud, kuidas pakkuja vahetamine oleks võimatu (vaideotsuse p 17). Kohtu arvates on vastustaja käsitlus
lg 1 p 3 asjakohasest kriteeriumist liialt kitsas.
lg 1 p-s 3 on kasutatud väljendit: „ ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik“.
lg 1 p 3 võtab üle direktiivi 2014/24/EL artikkel 72 p b alap i, mistõttu tuleb asja õigeks lahendamiseks võrrelda
Direktiivi 2014/24/EL artikkel 72 p b alap i eestikeelne versioon kõlab: „/…/töövõtja vahetamine ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, kuna need ei ole omavahel vahetatavad või koostoimivad olemasolevate seadmete, teenuste või rajatistega, mis tarniti või osutati esialgse riigihanke raamides/…/“. Asjakohane inglisekeelne versioon kõlab: „/…/a change of contractor cannot be made for economic or technical reasons such as requirements of interchangeability or interoperability with existing equipment, services or installations procured under the initial procurement/…/“ Asjakohane saksakeelne versioon kõlab: ein Wechsel des Auftragnehmers aus wirtschaftlichen oder technischen Gründen wie der Austauschbarkeit oder Kompatibilität mit im Rahmen des ursprünglichen Vergabeverfahrens beschafften Ausrüstungsgegenständen, Dienstleistungen oder Anlagen nicht erfolgen kann.“ Direktiivi erinevate keeleversioonide võrdlemisest võib teha järelduse, et eestikeelne direktiivi tõlge: /…/ei ole võimalik/…/ on rangem direktiivi inglise ja saksa keelsest versioonist. Teiseks on direktiivi eestikeelne tõlge ka oluliselt kitsam direktiivi inglise ja saksakeelsest versioonist, kuna viimastes on väljend „vahetatavad või koostoimivad olemasolevate seadmete, teenuste või rajatistega“ esitatud ühe näitena, kuid eestikeelses versioonis ainsa lubatud võimalusena. Sellisena võimaldavad direktiivi inglise ja saksakeelne versioon avaramalt direktiivi sisustada, lähtudes selle eesmärgist. 12.5. Kohtu arvates tuleb
lg 1 p 3 ja direktiivi 2014/24/EL artikkel 72 p b alap i tõlgendada riigihangete üldpõhimõtete valguses (vt
Eelkõige tuleb hankelepingu muutmise puhul vältida olukorda, kus hankija tegelikuks eesmärgiks on hoiduda kõrvale direktiivi sätetest. Seda on rõhutatud järjestikuste hankelepingu muudatuste puhul (vt art 72 p b viimane lause), kuid see kehtib ka kahtlemata hankelepingu ühekordse muutmise puhul. Samuti peab hankija hoiduma konkurentsi moonutamisest. Seega on kohtu hinnangul
lg 1 p 3 peamisteks eesmärkideks vältida olukordi, kus: 1) töö, mida nii mahu kui ka eristatavuse (piisavalt eristatav, terviklik töö) mõttes tuleks hankida eraldiseisvalt, kuid tellitakse lisatööna, st välditakse direktiivi kohaldamist; 2) lisatööst saab mahu mõttes põhitöö (kas ühekordse või mitmekordsete muudatuste tõttu) ‒ see võib mõjutada aga pakkujate ringi, mistõttu oleks tegemist konkurentsi moonutamisega. Selliselt peavad ilma hankemenetlust korraldamata hangitavad täiendavad asjad või teenused vastama läbipaistvatele kriteeriumidele, kuid neid kriteeriume ei saa kitsendada äärmuseni. Kohtu arvates viitab direktiivi sõnastus siiski juhtudele, kus ettevõtja vahetamine oleks majanduslikult või tehniliselt (äärmiselt) ebamõistlik. Üheselt pole võimalik sisustada mõistet „majanduslikult võimatu“, 10
lg 1 p 3 direktiiviga kooskõlalise tõlgendamise põhimõttele lähenemine, kus hanget ei pea korraldama olukorras, kus hangitakse asju ja teenuseid, mis peavad sobituma tervikusse ning eraldiseisva hankemenetluse korraldamine oleks ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik. Nõutav ei ole, et üksnes hankemenetluse osaline suudaks selliseid teenuseid pakkuda. On piisav, kui teenuse olemusest tulenevalt oleks teisel teenusepakkujal oluliselt raskendatud pakkuda hangitavat teenust sama kvaliteediga ning sarnase maksumusega. Ei auditis ega finantskorrektsiooni otsuses ei ole usutavalt põhjendatud, et hankija käitumine võiks viia kuritarvitusteni. Peamiseks auditi motiiviks on hangete arv. Sellele on kaebaja aga selgituse andnud. 12.6. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et auditis ja finantskorrektsiooni otsuses on
lg 1 p-3 tõlgendatud liialt kitsalt ning kaebuse asjaolud ja esitatud tõendid ei viita sellele, et hankelepingu muutmine toimus viidatud sätte nõudeid rikkudes. Rahandusministeeriumi varasemalt antud tõlgendust
lg 1 p 3 kohta teises hankemenetluses ei pea kohus käesolevas asjas asjassepuutuvaks. 13.
lg 1 p 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Kaebaja toob välja, et muudatuse tulemusena suurenes hankelepingu maksumus 43% võrra esialgse hankelepingu hinnast, st ettenähtud künnist ei ületatud. Kaebaja käsitleb ettenägematu asjaoluna seda, et esialgse projektiga mittehõlmatud piirkonnas soovisid kinnistuomanikud liituda vee- ja kanalisatsiooniteenusega ning seetõttu oli projekti muudatuse tõttu võimalik täiendav piirkond projekti sisse arvestada (vt ka kaebuse p-d 41 ja 42). Kohus nõustub vastustajaga, et lepingu muutmist ei saa põhjendada
lg 1 p-ga 4, kuna täiendava teenuse osutamise vajadus ei saa olla iseenesest hankija jaoks ettenägematu asjaolu. Tegemist oli otstarbekuse kaalutlusel vastu võetud otsusega. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kui ehitustööde maht isegi suureneb mõne objektiivselt ettenägematu asjaolu tõttu, siis sellega seotud projektijuhtimise teenuse mahu suurenemine ei saa olla ettenägematu, sest on tingitud ehitusmahu suurenemisest, mis ei saa olla eraldiseisev ettenägematu asjaolu. 14.
lg 1 p 7 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. See alus pole kohtu hinnangul täidetud.
lg 2 p 3 kohaselt on muudatus
tähenduses oluline, kui sellega laiendatakse oluliselt hankelepinguga määratud hankeeseme ulatust. Käesoleval juhul oli hangitud lisatööde maksumuseks 61 500 eurot, st 41,9% hankelepingu esialgsest maksumusest. Kohtu hinnangul ei saa tehtud muudatust lugeda ebaoluliseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.