KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 30. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-129359 Tsiviilasi AU Energiatee

) § 162 lg 4 alusel koostoimes § 168 lg-ga 4 ja analoogia korras ka § 163 lg-ga

1. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
2. Hageja esitas
3. juulil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, et panna hageja kulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus pidanuks kohaldama

§ 168lg 5.

Hageja suhtes on ebaõiglane olukord, kus ta loobus hagist üksnes seetõttu, et kostja rahuldas 1 aasta ja 8 kuud pärast hagi esitamist põhi- ja viivisenõuded, kuid hagejal tuleb ikkagi kanda kostja tõttu tekkinud menetluskulud. Hagejale tekkisid menetluskulud üksnes kostja tegevusetuse tõttu ja hagi esitamine viis hageja soovitud tulemuseni, st hageja nõuded rahuldati. Lisaks heidab hageja maakohtule ette vaidlustatud määruses menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsustuse põhjendamata jätmist.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. augustil
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ja teeb uue määruse, millega jätab hageja menetluskulud maakohtus kostja kanda (

§ 657lg 1 p 2). Ülejäänud osas on sama määrus edasi kaebamata jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse ja kostja kannab sellega seonduvad menetluskulud. 2

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Viidatud sätte kohaldamisel peab kohus eelkõige hindama, kas hageja saavutas hagiga taotletud tulemuse. Käesoleval juhul on see nii, sest kostja tasus põhivõla 2100 eurot ja selleks ajaks kogunenud viivise 743,40 eurot. Ainult 40 euro sissenõudmiskulu hüvitamata jätmine ja hageja sellega leppimine ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud põhjendamatult. Samuti ei anna alust kulude poolte endi kanda jätmiseks hagejale riigilõivust poole hüvitamine. Järelikult kohaldas maakohus ekslikult

§ 168lg 4.

10.

1. Hagejale ei saa käesoleval juhul heita ette, et ta ei nõustunud kompromissiga, mille järgi oleks saanud ta sama rahalise soorituse nagu kostja tegi, aga pidanuks loobuma menetluskulude hüvitamise nõudest. Kui hageja saavutab hagis nõutud rahalise soorituse tegemise, siis ei pea ta loobuma menetluskulude hüvitisest (vrd Riigikohtu
2. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17). Seega ei olnud alust analoogia korras kohaldada

§ 163lg 2.

10.3. Õige on hageja etteheide, et maakohtu määrus ei ole menetluskulude jaotuse osas kohaselt põhjendatud, millega kohus rikkus

§ 465lg 2 p 8.

Määruses esitatud normide loetelust ja neile järgnevast ühest lausest ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel jäid hageja menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus kostja rahuldas kogu põhi- ja viivisenõude.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erilise põhjuse tuvastamist, mida maakohus ei teinud (vrd nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik). Kostja pole toonud esile asjaolusid, mis lubaks arvata, et

§ 168lg 5 kohaldamine on tema suhtes ebaõiglane.

10.4. Eeltoodu põhjal on õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Sisuliselt seda hageja kaebusega taotlebki, st kaebus rahuldatakse. 11. Seadus ei näe ette reegleid kaebemenetluse kulude jaotamiseks olukorras, kus kaebus rahuldatakse. Seetõttu on kohane kaebemenetluse kulud jaotada samal viisil põhimenetlusega. Seda toetab analoogia korras ka

§ 162lg 1.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad niisiis samuti kostja kanda (vt sarnaselt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-142-10, p 11).
2. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (

§ 177lg 2).

13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 433

lg 1 ja

§ 696lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3